3-19-419/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-419 Haldusasi Maanteeameti kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2018 otsuse nr 180 „Jägala-Joa külas Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada Maanteeameti kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Maanteeamet esitas 06.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2018 otsuse nr 180 „Jägala-Joa külas Jägala-Joa puhkeala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks. Kaebus on esitatud planeerimisseaduse (PlanS) § 141 alusel populaarkaebusena. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsus vastuolus avaliku huviga, mis on suunatud ohutu juurdepääsutee tagamisele planeeringualale. Otsus on vastuolus Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisaga „Maanteede projekteerimisnormid.“ Samuti on detailplaneeringu menetlemisel rikutud avalikkuse, avalike huvide ja huvitatud isikute tasakaalustatud arvestamise põhimõtteid, kuna detailplaneeringus ei ole üldse hinnatud planeeringulahenduse elluviimise mõjusid riigiteel nr 11262 toimuvale liiklusele. Vastustaja on detailplaneeringu kehtestamisel jätnud kaalumata küsimuse seoses ohutu juurdepääsuga planeeringualale ning detailplaneeringu kehtestamise mõju riigiteel nr 11262 toimuvale liiklusele ja liiklusohutusele. Vastustaja ei ole nendes küsimustes sisuliselt kaalutlusõigust teostanud. Otsus on olulises osas põhjendamata ning kaebajaga ei ole sisuliselt koostööd tehtud.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Detailplaneeringu kehtestamise otsusele on kaebuse esitamine lubatud küll ka avalikes huvides, kuid kohtu hinnangul ei ole Maanteeamet kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev 3-19-419 valitsusasutus käsitatav „iga isikuna“ PlanS § 141 mõttes, kellel oleks õigus detailplaneeringu kehtestamise otsust populaarkaebusega vaidlustada. Esmalt tuleb arvestada, et populaarkaebuse esitamise võimalus on ette nähtud selleks, et tagada väga laia kaalutlusruumiga planeerimisotsustuste üle rangem ühiskondlik kontroll. Populaarkaebuse võimaldamise eesmärk planeerimisasjades sarnaneb põhimõttelt Århusi konventsiooni (Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjades osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni) art 9 lg-s 2 sätestatud asjast huvitatud üldsuse kohtusse pöördumise õigusega, sest ka planeerimisasjades on populaarkaebuse lubamise eesmärgiks avalikkusele kohtusse pöördumise võimaluse tagamine. Riigiasutus ei ole käsitatav avalikkuse esindajana, kelle puhul oleks populaarkaebusega avaliku huvi kaitseks kohtusse pöördumine lubatud. Samuti tuleb arvestada, et detailplaneeringute menetluste puhul on tagatud halduskontroll kohaliku omavalitsusüksuse otsustuste üle. PlanS § 138 sätestab erikorra detailplaneeringute heakskiitmiseks valdkonna eest vastutava ministri (riigihalduse ministri) poolt. Ka pärast detailplaneeringu kehtestamist on riigil vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 753 võimalik omavalitsusüksuse tegevuse üle haldusjärelevalvet teostada, nt nõudes kohalikult omavalitsuselt õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist või õigusnormidega vastavusse viimist. Seejärel saab valdkonna eest vastutav minister pöörduda vajadusel protestiga halduskohtusse (vt ka HKMS
4. peatükk).
5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub kaebajal eeltoodust tulenevalt kaebeõigus populaarkaebusega halduskohtusse pöördumiseks. Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ 2