KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-16745 Tsiviilasi Optimera Estonia A

§ 74lg 7 ei saa hageja kahju hüvitamisel tugineda VÕS §-le 138.

Hageja kohustuseks on tõendada, kas ja mis summas on kostja väidetavalt tekkinud puudujäägi eest vastutav.

1. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud puudujääki summas 112 702,06 eurot. Hageja väited sellest, et varasemad inventuurid olid ebaõiged, ei ole asjakohased, sest inventuurid kinnitas kaupluse juhataja, mitte kostja. Seega, kui varasemaid puudujääke on varjatud, siis vastutab selle eest kaupluse juhataja, mitte kostja. Kostja rõhutab, et alati, kui ta mingi kauba kauplusest välja andis, siis tuvastas ta kauba saaja ja vormistas vastava dokumentatsiooni. Kauba tellimised, mida hageja kostjale ette heidab ASlt V-D moodustavad kokku summas 21 041,79 eurot. Samas nõuab hageja kostjalt kahju summas 64 630,95 eurot. Milles ülejäänud osas seisneb etteheidetavus kostjale, hagist ei selgu.
2. Kuna kostjal oli olemas hageja kaupluse juhataja nõusolek ilma ettemaksuta kauba müügiks hageja kliendile, siis on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kaupluse juhataja T T on 25.08.2015 seletuskirjas kinnitanud, et ta oli teadlik A. Avila tegevusest. Seega on hageja ise esitanud tõendi, mis välistab kostja vastutuse ilma ettemaksuta kauba müügi eest C Ltd OY-le.
3. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annavad aluse väita, et kostja on töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud tahtlikult. Arvestada tuleb

§ 74lg 2 sätteid.

4

1. Arvestada tuleb ka VÕS § 127 lg 5 sätetega. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa C Ltd Olt kätte raha saadud kauba eest. Esmakordselt on hageja pöördunud C Ltd O poole alles 2017 aprillis. Samuti ei ole hageja pöördunud vastava nõudega kohtu poole. Kuna kaubad on välja antud juba 2914 aastal, siis on hageja ise vastutav selle eest, et tema nõudeõigus C Ltd O vastu on aegunud.
2. Kostja esitas ka taotluse viiviste vähendamiseks. Seisuga 04.07.2017 on viiviste summa 9 142,69 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-28-17 rõhutanud, et erandjuhtudel on seadusjärgse viivise vähendamine võimalik. Eelkõige on selleks asjaolu, et seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa. Hageja juures töötades oli kostja brutotasu 550 eurot kuus, ka kostja praegune töötasu on samas suurusjärgus. Hageja majanduslik seis on väga hea, ainuüksi tema aktsiakapital on 1 536 000 eurot. Kostja taotleb viivist vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel mõistliku suuruseni. Kohtuotsuse põhjendused
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus kohustanud hagejat esitama hagi terviktekst. Hageja on tervikteksti esitanud 13.06.
4. Kohus lähtub hagi lahendades esitatud terviktekstist.
5. Hageja väidetel tuvastati talle kuuluvas E ABC H kaupluses 10.08.2015-12.08.2015 inventuuri tulemusena puudujääk summas 112 702,06 eurot /IV kd tl 16/. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud inventuuri koondakti /III kd tl 8-120/ ja kaupluse juhataja T Ti kinnituse inventuuriga tuvastatud puudujäägi summa kohta /III kd tl 121/. Kohus nõustub kostjaga, et inventuuri koondakt ei tõenda puudujääki summas 112 702,06 eurot. Hageja on selgitanud, et puudujääk summas 112 702,06 eurot tuvastati inventuuri lõppemisel, mis kaupluse juhataja poolt kinnitati. Pärast tehti hageja poolt täiendav analüüs ning siis jäi alles 102 821,41 eurot. Puudujääk summas 102 821,41 eurot on seisuga 20.04.2017.a. Inventuuri koondfail on koostatud seisuga 20.04.2017.a /IV kd tl 98-104/. Seega on hageja kohtumenetluse käigus, seoses oma tõendamiskoormuse täitmisega, koostanud koondfaili, mille on kohtule esitanud tõendina /IV kd tl 102/. Kohus leiab, et tegemist ei ole dokumentaalse tõendiga TsMS § 229 lg 2 ja 272 tähenduses. Kirjalikud tõendid esitatakse kohtule TsMS § 273 lg 1 kohaselt kas algdokumendina või ärakirjana. Koondfaili puhul ei ole tegemist algdokumendiga. Koondfail ja kaupluse juhataja kinnitus inventuuri puudujäägi kohta ei ole kattuvad. Inventuuri erinevate osade andmed ja inventuuri lõpptulemus peab olema omavahel võrreldav. Inventuuri lõpptulemus peab olema üheselt arusaadav ja arvutatav inventuuri koonfaili andmetest. Käesoleval juhul inventuuri allkirjastatud lõpptulemus ja koonfaili andmed on erinevad ning koondfail on koostatud ligi 2 aastat hiljem, kui toimus inventuur. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus kaupluse juhataja T. T poolt allkirjastatud aktiga puudujäägi kohta summas 112 702,06 eurot tõendatuks, et inventuuri lõppedes oli kaupluses puudujääk summas 112 702,06 eurot. Inventuuri koonfaili kohus ei arvesta tõendina, sest tegemist on hageja enda poolt kohtumenetluse käigus 20.04.2017 koostatud andmikuga. 5
6. Allkirjastatud inventuuri aktist ei selgu, millised kaubad puudu olid. Esitatud aktist nähtub, et erinevate väiksemate aktide koondsummana oli lõpptulemusena kaupluses puudujääk summas 112 702,06 eurot.
7. Hageja väidetel oli puudujäägi põhjustamisest süüdi eelkõige kostja ning puudujääk oli tingitud sellest, et kauplusest oli isikutele väljastatud kaupa ilma müügidokumentideta. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping nr *, mille p 1.
8. ja 2.
9. järgi kostja asus hageja juures tööle alates * kliendihalduri ametikohale. Kostja töö sisuks oli hageja projektimüügi klientide teenindamine, kliendisuhte loomine ja arendamine ja seeläbi kaupluse müügikäive ja kasumi suurendamine. Lisaks olid kostja tööülesanded määratletud tema ametijuhendis. Töötajale andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist töötaja töötegemise kohaks oleva tööandja kaupluse juhataja. Kliendihalduri töökohustused on sätestatud ametijuhendi punktis 3 /II kd tl 49-52/. Tööleping ja ametijuhend on kostja poolt allkirjastatud. E ABC H kaupluse töökorralduse reeglitega tutvumist on kostja kinnitanud oma allkirjaga 04.07.2013 /IV kd tl 184-197/. Hageja on esitanud kauba müügi protseduurireeglid /III kd tl 172-183/. Kohus nõustub kostjaga, et ei nähtu kas ja kuna on neid tutvustatud kostjale. Kostjaga sõlmitud töölepingu p 2.
10. järgi võidakse tööülesandeid täpsemalt määratleda tööandja juhtimisorganite otsustes ja käskkirjades. Kohtule esitatud kauba müügi protseduurireeglitest ei nähtu kuna ja millise hageja juhtimisorgani otsuse või käskkirjaga need on kinnitatud ning mis ajast alates nimetatud reeglid kehtisid Haapsalu kaupluses. Seega arvestab kohus lahendi tegemisel töökohustustega, mis on märgitud kostja töölepingus, ametijuhendis ning töökorralduse reeglites.
11. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Töölepingu seaduse (edaspidi

) § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

§ 74lg 7 järgi tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse, kusjuures VÕS § 127 sätted on kohaldatavad kõikide kahju hüvitamise nõuete korral. VÕS § 127 lg 3 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega peab hageja tõendama kostja poolt töölepingu tahtliku rikkumise, konkreetse kahju, mida kostja on tekitanud ning põhjusliku seose kostja teo ja tekkinud kahju vahel.

1. Hageja hinnangul on kostjale etteheidetav, et kostja tellis hageja kesklaost Tallinnas ja hageja hankijatelt kaupa H kauplusesse ja andis selle siis H kauplusest välja, jättes kauba väljaandmise fikseerimata ja vormistamata. Kostja ametijuhendi p 3.
2. ja 3.
3. järgi oli kostja kohustuseks aktiivne müük projektimüügi klientidele ning hinnapakkumiste, arvete ja kalkulatsioonide korrektse ja mõistliku ajaga esitamise tagamine klientidele. Hageja tugineb hagiavalduse punktis 2.
4. asjaolule, et kostjal ei tohtinud O C Ltd-lt võtta tellimusi täitmiseks ilma ettemaksuta. Hageja on tõendina esitanud väljavõtte müügimooduli andmetest, kust nähtub, et maksetingimuseks oli O C Ltd puhul „ettemaks“ /III kd tl 169/. Tõend kinnitab hageja väiteid, et müügitingimuseks oli ettemaks, kuid ei tõenda, et kostjal oli keelatud kaupa tellida kliendi jaoks ilma ettemaksuta. Kohtu hinnangul müügitingimus „ettemaks“ pidi tagama hageja huvide kaitse, et kaupa ei väljastataks kliendile müügilepingu alusel ilma eelneva tasumiseta. Tõendi alusel ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kliendile kauba tellimine eeldas kliendilt eelnevat ettemaksu. Hageja poolt esitatud tõendis on märgitud, et „ettemaks“ kehtis 6 tingimusena O C Ltd- ga arveldamisel ja maksete tegemisel. Tõendist ei nähtu, et sama tingimus oli kohaldatud tellimisel.
5. Kostja seletust
6. augustist 2015 käsitleb kohus dokumentaalse tõendina /I kd tl 108/. Tõendist nähtub, et O C Ltd oli hageja püsikliendiks. Kostja kinnitab, et mingist ajast alates usaldas ta kliendi esindajat P E ning andis kauba kätte eelnevalt kauba eest tasumata. Usaldas, et kauba eest tasutakse siis, kui ehitusobjekti tellijalt on rahad kätte saadud. Eksis ja kahetseb. Seletusest on arusaadav, et kostja peab enda eksimuseks ja eeskirjadega vastuolus olevaks seda, et ta andis kauba kliendile kätte ilma eelnevalt kauba eest tasumata. Kohus leiab, et mõlemad tõendid, nii kostja seletus kui ka hageja poolt müügimoodulis O C Ltd kehtestatud maksetingimus „ettemaks“, tõendavad, et kostja ei tohtinud O C Ltd kaupa väljastada ilma ettemaksuta. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli keelatud äriühingule kauba tellimine hageja kesklaost ja hageja hankijatelt ilma ettemaksuta.
7. Kohus ei nõustu hageja seisukohtadega, et kostja tellis AS-st V-D ventilatsiooniseadmeid jm ehituskaupu ilma käibemaksuta kokku summas 21 041,79 eurot /III kd tl 124-167/. Saateleht nr * kohaselt /III kd tl 124/ on tarnitud ventilatsiooniseadmeid, mille eest on hagejale esitatud arve nr * summas 14 431 eurot /III kd tl 125-136/. Kostja poolt on esitatud tõend, millest nähtuvalt on kaupluse juhataja T T kinnitanud tellimuse * /III kd tl 211/. Tellimused on tehtud T Ti poolt kostja kasutada olnud elektronpostiaadressilt. Seega ei ole põhjendatud kostjale ette heita tellimuse tegemist summas 14 431 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tööülesanneteks oli kaupluse juhataja poolt klientidele tellitud kaupade eest arvete esitamine. Saatelehtede nr * /III kd tl 155/ ja 1056166 /III kd tl 159-162/ alusel saadetud kaupade tellijaks on samuti olnud kaupluse juhataja T T /III kd tl 210/. Seega on AS V-D esitatud arve nr * aluseks olnud kaupade tellija summas 3 024,95 eurot kaupluse juhataja T T /III kd tl 166-167/. Saateleht nr * alusel hagejale edastatud kaupade kohta summas 1 148,59 eurot on hinnapakkumist AS-st V-D küsinud kaupluse juhataja T. T /III kd tl 137-148, 212/. Kes kaubad tellis, on tõendamata. Nähtub vaid see, et kostja on kinnitanud, et kaubale tuleb järgi O C Ltd transport. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et hageja kliendiga O C Ltd tegelesid nii kostja A. Avila kui T T. Millised olid seejuures T Ti töökohustused, hageja tõendanud ei ole. Hageja on selgitanud, et Haapsalu kaupluses oli kaks isikut, kes tellisid kaupu hageja kesklaost ja hankijatelt. Laos töötas kolm inimest, kes väljastasid kaupa. A. Avila ei olnud ainukeseks isikuks, kes esitas müügiarveid. Kui palju neid tegelikult oli, kes müügiarveid esitasid hageja ei tea, kuid õigus esitada müügiarveid oli neljal isikul /IV kd tl 117/.
8. Hageja on kinnitanud, et kahju arvestus on tehtud ilma käibemaksuta /IV kd tl 114/. Kuigi tõendatud on kaupade tellimine AS-st V-D summas 21 041,79 eurot, siis hageja ise on seisukohal, et AS V-Diga seotud kaupade puudujääk on summas 19 969,79 eurot /IV kd tl 112/. Kohus on seotud asjaoludega, millele pool on ise tuginenud. Lähtudes TsMS § 436 lg 4 arvestab kohus kahju hüvitise nõude puhul puudujäägina AS-st V-D tellitud kaupadega summas 19 969,79 eurot. Seega arves nr * toodud summa 1 072 eurot ei ole käsitletav puudujäägina / III kd tl 158/. 7
9. Kostja on seletuskirjas kinnitanud, et ta väljastas kauba O C Ltd esindajale ilma selle eest eelnevalt tasumata. Mis summas kostja kaupa väljastas, seletuskirjas märgitud ei ole. Samuti ei ole tuvastatav kaupluse juhataja seletuskirjast millise summa ulatuses kaup kliendile väljastati ilma selle kohta arvet koostamata.
10. Hageja tugineb sellele, et AS-st V-D tellitud kaupade osas on puudujääk summas 19 969,79 eurot. Kohus on tuvastanud, et summas 17 455,95 eurot tellis kaupa AS-st V-D T T. Kas kaubad summas 1 148,59 eurot tellis T T või A. Avila ei ole tuvastatav esitatud tõendite pinnalt. Kuna tõendatud ei ole, et just A. Avila jättis tahtlikult nimetatud kauba osas arved väljastamata, siis ei vastuta kostja selles osas hagejale tekitatud kahju eest. Samuti ei vastuta kostja hagejale tekitatud kahju eest, mis on seotud T T poolt tellitud kaupade väljastamisega O C Ltd-le ilma müügiarveid esitamata. Hageja on selgitanud, et kaupu tellis kaks inimest ning neljal isikul oli õigus väljastada müügiarveid. Seega tulnuks hagejal tõendada, millised kaubad on konkreetselt kostja poolt tellitud ning millises osas on müügiarved esitamata. E ABC H kaupluse töökorralduse reeglite p 9.2.5 ja 9.
11. kohaselt on tööandjal õigus lugeda tööandja arvutisse laekuvat või sealt saadetud elektronposti. Kõik tööandja arvutis olev info kuulub tööandjale /III kd tl 184-197/. Hageja on esitanud AS V-D arve nr * summas 621,10 eurot /III kd tl 149/, arve nr * summas 538,39 eurot /III kd tl 150-151/, arve nr * summas 86,58 eurot /III kd tl 154/ ja arve nr * summas 119,18 eurot /III kd tl 156/. Kokku arved summas 1 365,25 eurot, mida hageja käsitleb kui kostja poolt tekitatud kahju, mille osas on müügiarved väljastamata ning kaup väljastatud O C Ltd-le ilma selle eest eelnevalt tasumata. Hageja on selgitanud, et A. Avila allkirjad arvetel tähendavad seda, et kostja on need kaubad vastu võtnud koos arvega ja sisestanud need arved hageja enda süsteemi. Nende arvete aktsepteerimise ja süsteemi sisestamisega tekkis hagejal maksekohustus. Kuid edasi puuduvad arved, mille alusel kaup on hageja kliendile läinud /IV kd tl 105, 107/. Kohus loeb tõendatuks, et kostja poolt on hageja süsteemi sisestatud hankijatelt saadud arved summas 1 365,25 eurot. Kuid arvete sisestamine süsteemi, ei ole kahju tekitamine. Sarnased kostja allkirjakinnitused on AS V-D arvetel, millised kaubad olid tellitud T T poolt. Müügiarveid oli õigus esitada neljal inimesel, kuid hageja ei tea, kui palju oli isikuid, kes müügiarveid tegelikult esitasid. Kauba tellimise õigus oli kahel isikul ning kaupu väljastas kolm isikut. Arvestades hageja selgitusi ning esitatud tõendeid, ei ole võimalik tuvastada, millises osas tellitud kaupade puhul lasus kostjal müügiarvete esitamise kohustus. Kostja ametijuhendis on märgitud, et kostjal oli kohustus tagada arvete esitamine klientidele mõistliku aja jooksul. Kuidas olid piiritletud tööülesanded erinevate isikute vahel, kes kõik täitsid sarnaseid tööülesandeid, hageja tõendanud ei ole. 25.

§ 74

lg 1 järgi töötaja vastutab rikkumise tagajärjel tööandjale tekitatud kahju eest vaid siis, kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult. Kohus on seisukohal, et esmalt tuleb hagejal tõendada kahju, mis on talle tekitatud. Hageja on esitanud kahju hüvitise nõude summas 64 630,95 eurot. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt tekitatud kahju suurust, mis käsitleb summat 19 969,79 eurot. Ülejäänud kahju osas summas 44 661,16 eurot on hageja seisukohal, et tegemist on kahjuga, kus kaupu osteti erinevatelt firmadelt, mis on märgitud inventuuri koondtabelis märksõna all „puudujääk A. Avila ostud“. Silmas on hageja poolt peetud inventuuri koondfaili. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt kohtule 20.04.2017.a Exceli tabeli kujul esitatud inventuuri 8 koondfail ei ole tõendiks, mille alusel saab lugeda usaldusväärselt tõendatuks hagejale kostja poolt tekitatud kahju. Hageja selgitas kohtuistungil, et koondfailis ei ole tõesti A. Avila puhul tegemist ostudega, kust nähtuks hagejale tekitatud kahju summas ca 64 000 eurot. Hageja väidetel on koondfaili kohaselt kahju summas 55 398,03 eurot. Vahe tekkimist selgitas hageja sellega, et kui summa 64 000 eurot saadi andmete alusel, mis olid inventuuri lõppemisel 2015 aastal, siis koondfail on koostatud hiljem ning koondfaili koostamise ajaks olid arvestuse alused muutunud IV kd tl 112/. Kohtu hinnangul kinnitab see, et hageja poolt esitatud koondfail on hageja poolt kohtumenetluse käigus koostatud andmik, mis ei ole tõendiks TsMS § 229 ja 272 tähenduses.

1. Hageja hinnangul piisab kahju tõendamiseks summas 64 630,95 eurot sellest, et pooled pidasid läbirääkimisi pärast puudujäägi tuvastamist summas 112 702, 06 eurot. Läbirääkimiste käigus leidsid pooled, milline summa kuulub kostja poolt hüvitamisele. Seetõttu otsustatigi, et A. Avila summa puudujäägist on just nii suur nagu pooled kokku leppisid. Asjaolu, et hiljem tegelik puudujäägi summa hageja väidetel muutus, ei oma tähtsust sellest aspektist vaadatuna, milline summa kostjal hagejale hüvitada tuleks, kuna pooled olid juba nii kokku leppinud /IV kd tl 112/. Hageja viitab võlatunnistusele ja võla ajatamise kokkuleppele /I kd tl 6-7/. Võlatunnistuse p 1.
2. järgi kinnitas kostja, et tal on hageja ees võlgnevus summas 65 082,85 eurot. Riigikohus käesolevas tsiviilasjas 28.03.2017.a tehtud kohtuotsuse punktis 11 on seisukohal, et poolte vahel
3. august 2015.a sõlmitud kokkulepe on tühine. Küll aga võib kokkulepe olla käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes ning maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama seda koos teiste tõenditega. Poolte kokkuleppe tühisuse tõttu ei nõustu kohus hageja positsiooniga selles, et kahju on tõendatud, kuna pooled leppisid läbirääkimiste käigus nii kokku.
4. Kaupluse juhataja T T’i 25.08.2015 seletuskirjaga, mida kohus käsitleb kui kirjalikku tõendit, on tõendatud et kaupluses ilmnes puudujääk summas 112 702,06 eurot. Puudujääk on suures osas tingitud sellest, et kaupa väljastati ilma müügidokumentideta müügipakkumise alusel. Projektijuht A. Avila on andnud loa kaup väljastada SG reeglite vastaselt, lubades hiljem arve teha. O C Ltd soovis 2014 aastal soetada kaupa, mille kohta A. Avila tegi hinnapakkumised. Kliendilt positiivse vastuse saamisel tellis kauba, mis kliendile väljastati, kuid arvet kauba kohta ei koostatud. Kaupluse juhatajana oli ta A. Avila tegevusest teadlik. Samuti oli kaupluse juhataja teadlik sellest, et selline tegevus on mittevastav SG kontsernis ja O E’s kehtestatud reeglitele /III kd tl 122/. Tõend kinnitab, et kaupluses rikuti teadlikult kehtestatud müügitingimusi, mis võis kaasa tuua kahju tekkimise. Kuid kostja vastutuse tekkimise eelduseks on, et hageja tõendab millises konkreetses osas on kostja kahju tekitanud.
5. Hageja poolt esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et kostja vastutaks kõigi E ABC H kaupluse müügiarvete esitamise eest ning kohtule esitatud kaupluse töökorraldust puudutavad tõendid ei võimalda tuvastada, kuidas oli reguleeritud tööülesannete täitmine töötajate vahel, kes täitsid sarnaseid tööülesandeid ning kuidas oli jagatud nende vastutus. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, kuidas ning mis alusel olid jaotatud töötajate töökohustused.

§ 74

lg 7 sätestab, et tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le

1. Kuna puudujäägiga tekkinud kahju eest võisid vastutada erinevad töötajad ning kohus on tuvastanud, et kaupu tellis vähemalt kaks isikut, neljal isikul oli õigus esitada müügiarveid ning kolm isikut tegelesid kauba väljastamisega, siis ei ole võimalik kohtule esitatud tõendite alusel kindlaks teha, millise konkreetse kahju kostja tekitas. 9
2. Kostja on oma seletuskirjas küll kinnitanud, et ta on väljastanud kaupa ilma, et selle eest oleks eelnevalt tasutud, kuid ei ole tuvastatav, millises ulatuses kostja on sellisel viisil kaupa väljastanud. Kostja poolt 31.08.2015 allkirjastatud võlatunnistus ja võla ajatamise kokkulepe ei tõenda millises summas kokkuleppes märgitud 65 082,85 eurost on käsitletav kostja poolt kahju tekitamisena ning millised olid kahju tekitamise asjaolud. Seega ei tõenda kokkulepe kostja poolt tekitatud kahju ulatust ega kostja süüd.
3. Kuna hageja ei ole tõendanud konkreetselt kostja poolt tekitatud kahju, siis puudub vajadus analüüsida, kas kostja vastutus põhineb

§ 74

lg 1 või lg 2, sest

74 lg 7 välistab kostja vastutuse tervikuna. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamise nõudes summas 64 630,95 eurot.

1. Hageja põhinõude rahuldamata jätmine välistab kõrvalnõudena esitatud viivisnõude rahuldamise, sest kostja ei ole tasumisega viivituses. Seega puudub vajadus analüüsida kostja taotlust viiviste vähendamiseks. Samuti välistab põhinõude rahuldamata jätmine võla sissenõudmiskuludega seotud nõude rahuldamise.
2. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada 24.11.2015 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, kuna hagi jääb rahuldamata.
3. Hageja on 06.11.2015 kohtule esitaud hagis märkinud hagi hinnaks 116 634,23 eurot. Kohus nõustub esitatud hagi hinnaga tulenevalt TsMS § 123, 124 lg 1, § 133 ja 134 lg-s 1 märgitust. Hageja on suurendanud menetluse kestel võla sissenõudmiskulusid 40 eurolt 345,13 euroni, kuid see ei too kaasa hagejale täiendava riigilõivu tasumist ega hagihinna muutust. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, mistõttu menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 10