lg 1 kui Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust ebaproportsionaalselt riivav säte. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Vastustaja leiab, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Nõustuda ei saa faktiväitega, et kaebaja sai Tallinna Linnavalitsuse 10.10.2018 korralduse (vaideotsuse) kätte 09.11.2018. Korraldus edastati vahetult peale vastuvõtmist K.L. e-posti aadressile. Korralduse kättesaamist K.L. kirjalikult ei kinnitanud, vaid helistas peale korralduse kättesaamist Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistuse järelevalveosakonna vanemspetsialist Liilia Marksi lauatelefonile, mille number oli märgitud talle saadetud e-kirjas ning palus täpsustada saadetud korralduse sisu. Vanemspetsialist selgitas K.L.le korralduse sisu ning palus selle kättesaamist kirjalikult kinnitada, mida K.L. ei teinud. Peale seda saatis Tallinna Linnakantselei vanemspetsialist Liilia Marks kaebajale tähitud kirja registrijärgsele elukoha aadressile: xxxxxxxxx, kuid K.L. kirjale järele ei läinud ja seda vastu ei võtnud. 08.11.2018 saatis Tallinna Linnakantselei vanemspetsialist Liilia Marks K.L.le uue e-kirja, milles selgitas, et juhul, kui K.L. ei kinnita korralduse kättesaamist kirjalikult, siis avaldatakse vaide osas tehtud otsuse resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks sellele nähtub e-kirja sisust, et kaebajale on samale, tema poolt avaldatud, eposti aadressile saadetud 10.10.2018 korraldus 1471-k vaide rahuldamata jätmise kohta, kuid ta ei ole nimetatud e-kirja kättesaamist kinnitanud. Peale seda, kui vanemspetsialist hoiatas 08.11.2018 e-kirjas, et juhul, kui kaebaja ei kinnita kirja kättesaamist, siis avaldatakse vaide osas tehtud otsuse resolutiivosa, kinnitas kaebaja koheselt järgmisel päeval kirjalikult, et on otsuse kätte saanud. Seega saab eelnimetatu põhjal kinnitada fakti, et kaebaja sai kätte ka talle oktoobris 2018 saadetud Tallinna Linnavalitsuse korralduse 1471-k, kuid jättis sellele kirjalikult vastamata, sest mõlemad kirjad olid saadetud samale e-posti aadressile: xxxxxxxx ning 08.11.2018 saadetud korduvalt saadetud e-kirjale reageeris kaebaja seetõttu, et ta ei olnud huvitatud, et tema vaide osas tehtud otsuse resolutsioon avaldatakse üleriigilise levikuga väljaandes. Kaebaja on kasutanud samasugust taktikat ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsuse puhul. Nimelt saatis amet 21.06.2018 otsuse edasi nii e-kirjaga kui ka tähitud kirjaga rahvastikuregistri järgsele aadressile: xxxxxxxxx. Tähitud kiri tagastati saatjale 14.07.2018 hoiutähtaja möödumise tõttu. Samas esitas kaebaja 27.08.2018 taotluse/vaide, milles palus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil 21.06.2018 otsuse tühistada. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja pidi e-kirja vahendusel ameti 21.06.2018 otsuse kätte saama, vastasel juhul ei oleks ta osanud kirjutada taotlust/vaiet otsuse tühistamiseks. Kuna kaebaja kirjutas 2 27.08.2018 taotluse otsuse tühistamiseks omakäeliselt ning ootas selles osas uut otsustust, siis oli kaebaja huvitatud tulemuse teadasaamisest. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. See tähendab ühtlasi teadlikkust õiguskaitse võimalustest, sh tähtaegadest. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 124 lg 1 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
lg-le 2.
lg 2 alusel kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu tuleb taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning haldusasja menetlus
lg 1 p 2 kohaselt vastavalt
Tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise. Selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00). Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus selgitab, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ettenähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on mõjuvad põhjused, mis on küll määratlemata õigusmõiste, kuid selle mõiste sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses asjas nr 3-3-1-26-06 leiti, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus vms), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegium on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus menetlustoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. 3
lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja kinnitusel sai ta Tallinna Linnavalitsuse 10.10.2018 korralduse 1471-k (vaideotsus) kätte 09.11.
lg 1, mis piirab ebaproportsionaalselt Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja sai Tallinna Linnavalitsuse 10.10.2018 korralduse 1471-k (vaideotsus) kätte 09.11.
lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise korda, sh tähtaegu. Kaebaja ei ole tähtaja möödalaskmise osas mingeid põhjendusi esitanud. Kaebaja seisukoht, et
lg 1 ebaproportsionaalselt piirab Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse realiseerimist, mistõttu tuleks säte jätta kohaldamata, on alusetu.
lg 1 ei piira ebaproportsionaalselt Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse realiseerimist, kuna kaebeõigust realiseerides peab isik ilmselgelt kinni pidama seaduses sätestatud tähtaegadest. Kohus leiab, et kuna puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist kohtule, siis ei kuulu kaebuse esitamise tähtaeg ennistamisele ning kohus lõpetab asja menetluse
lg-te 1 ja 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse eest on 03.01.2019 M. T. tasunud riigilõivu 15,00 eurot. Seega kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele kontole, milliselt ülekanne on tehtud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.