lg 1 p 4 alusel välja mõista Roman Danilovilt menetluskuluna kaitsjatasu 134,40 (ükssada kolmkümmend neli eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada Roman Danilovil tasuda kaitsjatasu summas 134,40 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 33,60 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Roman Danilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Roman Danilovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Kaido Kooga leidis, et Roman Danilovi tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Roman Danilov on vangistuses esimest korda. Need isikud, kes kannavad vangistust esimest korda, saavad tõelise õpetuse vanglas ning ei soovi sinna tagasi enam minna. Vangistuses on Roman Danilov ennast üldiselt hästi üleval pidanud, on lõpetanud riigikeele kursused A1 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Negatiivne on see, et tal on distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest, kuid ta põhjendas seda sellega, et majandustöödel ei ole võimalik teenida korralikku tasu. Kui isikul on nõuded tuhandetes eurodes, siis ta loodaks ka vangistuse ajal töötada niimoodi, et saaks ka neid nõudeid rahuldada. Vabaduses ootab Roman Danilovit toetav sotsiaalne võrgustik, tal on abikaasa ja laps. Elama läheb ta praegu oma vanemate juurde. Tal on garanteeritud töökoht. Viru Vangla toetab Roman Danilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja samuti prokuratuur toetab seda. Kaitsja palus Roman Danilov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Danilovi võib 4 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab isik esimest korda, mistõttu võib selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja omandanud riigikeele A1 taseme. Samas on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuna ta on määratud tööle vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta on keeldunud töötamisest. Kohtuistungil põhjendas kinnipeetav, et keeldus töötamisest koristajana, kuna palk on väike. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabanemist. Tal on vabanemisel kindel elukoht eramajas, mis kuulub emale ning kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava vanemad, kes on nõus, et poeg vabanemisel nende juurde elama asub. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning vanemad on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult ning sissetulekuks oli isiklik töötasu. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetava lähedasteks on abikaasa, tütar, vend ja vanemad, kellega suhted on head ja toetavad. Enda sõnul kuulub tema suhtlusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid neid on vähe ning oma otsused suudab ta iseseisvalt vastu võtta ega ole mõjutatav. Kinnipeetav tunnistab alkoholi tarvitamist, alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Vangla ja prokuratuur toetavad Roman Danilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, mistõttu tuleks kohtu hinnangul isikule anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 21.03.2021. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Roman Danilov viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Roman Danilovile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 21.03.2021 ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 164,40 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kaitsja on märkinud, et kohtuistung algas 05.04.2019 kell 13.00 ja lõppes kell 13.45, seega kestis 45 minutit. Videokohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 12.59 ja lõppes kell 13.22, seega kestis 23 minutit. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alates 08.12.2018 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 2 kohaselt menetlustoimingul osalemise eest arvestatakse tasu menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb tasu arvestada 1 pooltunni kohta summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja tasutaotlus rahuldamisele osaliselt summas 134,40 eurot. 6 Kaitsjatasu summas 134,40 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 134,40 eurot tasumise ositi 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 33,60 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.