← Eesti

2-18-8820/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8820 Tsiviilasi XX hagi YY ja QQ vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2019 otsus Kaebuse esitaja ja liik YY ja QQ ühine apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3852 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Kostja I (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. jaanuari 2019 otsus.
  5. Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss järgmistel tingimustel: 2.
  6. Pooled on kokku leppinud muuta Tallinna Ringkonnakohtu
  7. juuli 2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-44947 XX-lt väljamõistetud elatise suurust järgmiselt: 2.1.1 Alates
  8. jaanuarist 2019 kohustub XX maksma oma tütre QQ ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus; 2.1.2 Alates
  9. jaanuarist 2019 kohustub XX maksma oma poja YY ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus. 2.
  10. Pooled on kokku leppinud, et kõik QQ huviringidega seotud kulud jäävad CC kanda ning neid kulusid ei ole tal õigus kanda laste isa poolt makstava elatise arvelt. Kõik YY huviringidega seotud kulud jäävad XX kanda ning neid kulusid ei ole tal õigus igakuisest elatisest maha arvata. Juhul, kui XX lõpetab YY huviringidega seotud kulude kandmise, kuid YY jätkab huviringi(de)s käimist, siis on XX kohustatud tasuma lisaks kompromissilepingu punktis 2.1.2 nimetatud igakuisele elatisele YY ülalpidamiseks täiendavalt 100 eurot kuus. 2.
  11. Kompromissi punktis 2.1 toodud kummagi lapse igakuine elatis muutub (tõuseb) vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisele (tõusule) selliselt, et elatis vastab 0,463-kordsele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. 2.
  12. Igakuine elatis tuleb tasuda ettemaksuna ning see peab laekuma laste ema CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Igakuine elatis tuleb kanda iga kuu eest ette vastava kuu
  13. kuupäevaks, välja arvatud aprilli 2019 elatise makse, mis tuleb XX-l tasuda hiljemalt
  14. aprillil
  15. 2.
  16. Kompromissi sõlmimise hetke seisuga on XX tasunud perioodi jaanuar – märts 2019 eest lastele elatist kokku summas 2139 eurot, mis on käesolevas kompromissis kokku lepitud elatisest 639 euro võrra rohkem. CC ei soovi nimetatud summat arvata järgnevate kuude elatise katteks ning pooled on kokku leppinud, et CC kohustub tagastama enam makstud elatise 2 (kahe) osamaksena XX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selliselt, et 319,50 eurot tasutakse hiljemalt
  17. mail 2019 ning 319,50 eurot hiljemalt
  18. juunil
  19. 2.
  20. Pooled on kokku leppinud, et elatise sissenõudmise osas ei alusta kostjad sundtäitmist kohtutäituri vahendusel enne, kui CC on andnud XX-le võimaluse sissenõutavaks muutunud elatise kohustus vabatahtlikult täiendava tähtaja jooksul täita. Juhul, kui elatis ei ole tähtaegselt tasutud, siis teavitab CC sellest XX kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elatise mittelaekumisest ja annab täiendava tähtaja 5 (viie) päeva jooksul elatise tasumiseks. CC kohustub mitte algatama täitemenetlust elatise sundtäitmiseks enne kui on möödunud XX-le antud täiendav täitmise tähtaeg. 2.
  21. Kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 2-18-8820 esemeks olevad nõuded. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes elatisega seoses mistahes nõuded ja pretensioonid, välja arvatud need, mis puudutavad kompromissi täitmist.
  22. Tsiviilasja nr 2-18-8820 menetlus lõpetada.
  23. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 3 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  24. XX (hageja, isa) esitas
  25. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi, milles palus vähendada temalt YY (kostja I, laps) ja QQ (kostja II, laps) kasuks välja mõistetud elatist 200 euroni kuus. Hagejalt on Tallinna Ringkonnakohtu
  26. juuli 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-44947 välja mõistetud mõlema kostja kasuks nende ülalpidamiseks alates
  27. septembrist 2013 elatis, mis vastab 0,828-kordsele kehtivale kuupalga alammäärale kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni laste 21-aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Samuti mõisteti hagejalt välja tagasiulatuv elatis 395 eurot kummagi lapse ülalpidamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et põhjendatud laste ülalpidamiskulu kuus oli 588 eurot kummagi lapse kohta, millest kummagi 2

(4)vanema osa peaks olema 294 eurot. Kuna otsuse tegemise ajal oli Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär 355 eurot, mõistis kohus hagejalt välja elatise, mis vastab 0,828-kordsele kehtivale kuupalga alammäärale. Hagi on esitatud järgmistel põhjendustel: 1) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on kasvanud 25%, millest tulenevalt peab hageja maksma elatist mõlemale lapsele 414 eurot; 2) mõlema lapse ülalpidamiskulud on vähenenud 158,50 euro võrra, seega on kummagi lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus 429,50 eurot; 3) elatise väljamõistmise otsuses ei arvestatud peretoetusi, mille suurus on praegusel hetkel 55 eurot kuus lapse kohta; 4) hageja täidab laste ülalpidamiskohustust vahetult ajal, kui lapsed viibivad tema hoole all ehk vastavalt vanemate vahelisele suhtluskorrale 15% ajast; 5) hageja majanduslik seisund ei võimalda maksta kostjatele elatist väljamõistetud summas, kuna hageja sissetulekud on seoses tema tervisliku seisundiga vähenenud; 6) hagejal on ülalpidamiskohustus ka oma ema suhtes, kelle pensionist ei piisa kõigi tema kulude kandmiseks. Arvestades eeltoodut palus hageja väljamõistetud elatist vähendada, kuivõrd laste vajadused on praegusel ajal 429,50 eurot kuus, millest pärast peretoetuse maha arvestamist jääks vanemate ühise ülalpidamiskohustuse suuruseks 374,50 eurot. Seega moodustaks igakuine elatis 187,25 eurot. Arvestades ka võimalikke ettenägematuid kulutusi, palus hageja vähendada elatist 200 euroni. Lõplikus seisukohas leidis hageja, et pärast peretoetuste maha arvestamist jääks vanemate ühise ülalpidamiskohustuse suuruseks kostja I puhul 400,65 eurot ja kostja II puhul 404,36 eurot. Kui kohus peaks leidma, et puuduvad alused miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks, palus hageja vähendada elatist miinimumini.
  1. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hageja esile toodud asjaolud – peretoetuste maksmine ja laste viibimine suhtluskorra alusel kostja juures – esinesid ka elatise väljamõistmise ajal, seega ei ole tegemist asjaoludega, mis on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kuupalga alammäär on küll tõusnud, kuid samal ajal on tõusnud ka elukallidus. Kostjate vajadused on elatise väljamõistmise hetkega võrreldes suurenenud. Hageja majanduslik seis ei ole muutunud selliseks, mis ei võimaldaks tal väljamõistetud elatist tasuda.
  2. Maakohus tegi
  3. jaanuaril 2019 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi ja muutis Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuli 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-44947 hagejalt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et mõistis hagejalt mõlema kostja ülalpidamiseks välja elatise 200 eurot kuus alates
  5. juunist
  6. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  7. Kostjad esitasid
  8. veebruaril 2019 apellatsioonkaebuse, milles paluvad vaidlustatud otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asja uueks arutamiseks maakohtule.
  9. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
  11. aprillil 2019 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.
  13. Pooled on kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Perioodiliste maksete kohustuse osas on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist TsMS § 459 järgi.
  14. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik 3
(4)täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
  1. Menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid kindlaks määrata.
  2. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
  3. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.