← Eesti

2-18-17167/38

Obsah (14)§ 534§ 541§ 691§ 688§ 4771§ 384§ 467§ 478§ 306§ 315§ 668§ 172§ 180§ 190

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-17167 Määruse kuupäev Tartu, 30. aprill 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik Kohtuasi Sihtasutuse Ta

) § 541 lg 1). Määruse põhjenduste kohaselt esinevad psühhiaatriakliiniku taotlusest, psühhiaatri arvamusest ning isiku ärakuulamisel saadud andmetest lähtuvalt

§ 534lg-tes 1 ja 5 ning psühhiaatrilise abi seaduse (Ps

AS) § 11 lg-s 1 sätestatud alused esialgse õiguskaitse rakendamise korras puudutatud isikule tahtest olenematu ravi kohaldamiseks nelja päeva jooksul.

  1. Avaldaja esitas
  2. novembril 2018 maakohtule psühhiaatri täiendava arvamuse, mille kohaselt vajab puudutatud isik tahtest olenematu ravi pikendamist kuni 40 päevani. Isiku seisund on oluliste muutusteta. Isik on desorienteeritud, rahutu, pahur, keeldub koostööst ja on kõrge konfliktivalmidusega. Tal avalduvad nägemismeelepetted, näeb enda kõrval olematuid inimesi. Isik on veendunud, et teda kiusatakse, mürgitatakse ja hoitakse vanglas. Ta keeldub diagnostilistest ja raviprotseduuridest, muutub personali suhtes verbaalselt agressiivseks ja ähvardavaks. Vereanalüüsidega avastati kilpnäärmetalitlushäire, tema seisund vajab uuringuid ja ravi statsionaarsetes tingimustes. Isikul ei ole haiguskriitikat ning ta ei mõista ravivajadust.
  3. Tartu Maakohus pikendas
  4. novembri 2018 määrusega puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset ja paigutas ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse 40 päevaks alates
  5. novembrist 2018 kell 02.
  6. Isiku tahtest olenematu ravi toimub meditsiiniliselt näidustatud ravimite manustamisega. Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks isikule teatavakstegemisega. Maakohus määras saata määrus täitmiseks avaldajale ning teadmiseks puudutatud isikule ja Tartu Linnavalitsusele. Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt pidi avaldaja teavitama kohut puudutatud isikule määruse kättetoimetamisest. Määruse põhjenduste kohaselt kuulas kohus puudutatud isiku ära
  7. novembril 2018 tema viibimiskohas tõlgi juuresolekul. Isik kohtu küsimustest aru ei saanud ja vastas seosetult, rääkis segaselt ja tasa. Isiku lähedastega kohus ühendust ei saanud. Lähtudes psühhiaatriakliiniku taotlusest, psühhiaatri arvamusest ja puudutatud isiku ärakuulamisel saadud andmetest, esinevad alused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamiseks kuni 40 päevani. Kohus veendus ärakuulamisel, et isik ei saa aru teda ümbritsevast situatsioonist ning ei suuda adekvaatselt hinnata oma seisundit ja ravi vajalikkust. Ravita jätmisel võib tema seisund oluliselt halveneda, mille tagajärjel isiku ohtlikkus enda tervisele ja elule on suur.
  8. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu määrused tühistada või tunnistada puudutatud isiku kinnises asutuses viibimine ja temale seal ravimite manustamine alates
  9. novembri 2018 kella 02.14-st ebaseaduslikuks. 2

(7)2-18-17167 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  1. Tartu Ringkonnakohus jättis
  2. detsembri
  3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Maakohtu
  4. novembri 2018 ja
  5. novembri 2018 määrused muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes. Tuvastatud asjaolud ei anna alust kahelda, et haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi. Tuvastatud on ka PsAS § 11 lg 1 p 3 tingimus, st muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isiku ärakuulamine ja selle tulemused on piisava põhjalikkusega fikseeritud. Arvestades esialgse õiguskaitse eesmärki ja selle kiireloomulisust, tuli kohtumäärust viivitamatult täita, kuna vastasel juhul oleks ära kadunud esialgse õiguskaitse mõte. Avaldaja on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et kohtumäärust tutvustati isikule, kuid tervislikust seisundist tulenevalt ei olnud ta võimeline sellest aru saama ja informatsiooni meelde jätma. Järelikult ei ole õige määruskaebuses toodud seisukoht, et puudutatud isiku viibimine kinnises asutuses on alates
  6. novembrist 2018 kella 02.14-st ebaseaduslik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  7. Puudutatud isik palub esindaja vahendusel esitatud määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles jäeti tühistamata Tartu Maakohtu
  8. novembri
  9. a määruse resolutsiooni p 2, Tartu Maakohtu
  10. novembri
  11. a määrus täies ulatuses ja jäeti rahuldamata alternatiivne nõue tunnistada puudutatud isiku kinnises asutuses viibimine ja tema ravimine alates
  12. novembrist kell 02.14 ebaseaduslikuks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pikendas maakohus esialgse õiguskaitse kohaldamist 40 päevaks, kuigi pikendamise taotlust avaldaja ei esitanud. Kohtutoimikus on avaldaja psühhiaatri
  13. novembri 2018 arvamus tahtest olenematu ravi vajaduse kohta, kus on leitud, et patsient vajab tahtest olenematu ravi pikendamist kuni 40 päevani. Seda arvamust ei saa aga lugeda tahtest olenematu ravi pikendamise taotluseks

§ 534lg 5 teise lause mõttes. Arvamusest ei nähtu, et arvamuse andnud psühhiaater vastaks Ps

AS § 11 lg-s 3 nimetatud tunnustele. Tegemist on sama isikuga, kes koostas

  1. novembril 2018 esialgse arvamuse, mille avaldaja lisas oma avaldusele PsAS § 13 lg 4 kolmanda lause kohaselt. Seetõttu tuleb Tartu Maakohtu
  2. novembri 2018 määrus täies ulatuses tühistada.
  3. novembri 2018 määruse resolutsioonis on maakohus teinud otsustuse tunnistada määrus täitmisele kuuluvaks isikutele teatavakstegemisega. Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele (

§ 541lg 1).

Kohtumäärusest ei selgu, kes peaks tegema otsustuse, kas määruse põhjendusi puudutatud isikule teatavaks teha või mitte. Määrusest ei nähtu mistahes põhjendusi, miks ja millisel põhjusel ei saaks isikule määruse põhjendusi teatavaks teha. Sellise otsustuse peab tegema kohus ise sõnaselgelt lahendi resolutsioonis ning seda ei saa delegeerida muule määrust kättetoimetavale isikule. Kuna kohtumääruse põhjendusi ei ole puudutatud isikule teatavaks tehtud, tuleb lugeda, et määrusi ei ole kätte toimetatud. Lisaks ei olnud määrus täidetav enne, kui see oli kätte toimetatud kõigile

§ 541lg-s 4 loetletud isikutele.

Puudutatud isikule ei ole maakohtu määruseid kätte toimetatud. Seega ei ole need määrused muutunud täidetavaks ning puudutatud isik on tahtest olenematul ravil viibinud ebaseaduslikult alates 16. novembrist 2018 kell 02.14. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta

§ 541lg-tes 3 ja 4 sätestatud eriregulatsiooni, mis laieneb ka esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Avaldaja kinnitusest 3

(7)2-18-17167 kohtumääruse tutvustamise kohta ei saa järeldada, et maakohtu määrused oleksid puudutatud isikule kätte toimetatud. Pelgalt kohtumääruste tutvustamine ei ole samastatav kättetoimetamisega. Avaldaja vastusest ei nähtu, et kohtumäärus või selle kinnitatud ärakiri või väljatrükk oleks puudutatud isikule üle antud. Samuti ei ole arusaadav, kas patsiendile tutvustati
  1. novembri 2018 määrust või
  2. novembri 2018 määrust. Tahtest olenematut ravi kohaldatakse 48 tunni jooksul tahtest olenematu haiglaravi algusest. Kui määrusi ei ole patsiendile kätte toimetatud ja need ei ole muutunud täidetavaks, on puudutatud isik viibinud ravil ebaseaduslikult alates
  3. novembrist 2018 kell 02.
  5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 691

p 1 ning § 695 alusel jätta muutmata ja puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata.

  1. Kolleegium käsitleb esiteks poolte väiteid esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamise määruse kättetoimetamise ja täidetavuse kohta (I), seejärel esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi pikendamist (II) ning viimaks lahendab menetluslikud küsimused (III). I
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused PsAS § 11 lg 1 ja

§ 534lg 1 mõttes olid täidetud.

Seda ei ole puudutatud isik ka määruskaebuses vaidlustanud. Seega lähtub kolleegium

§ 688

lg-te 3 ja 4 ning § 695 alusel sellest, et

§ 534

lg 1 järgi olid esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise sisulised eeldused täidetud.

  1. Küll aga leiab puudutatud isik, et kuivõrd talle ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise ja selle pikendamise määruseid kätte toimetatud, siis ei ole määrused täidetavaks muutunud ning tema kinnisesse asutusse paigutamine oli ebaseaduslik. Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku väidetega.
  2. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust tuleb viivitamatult täita, mistõttu ei sõltunud määruste täidetavus nende kättetoimetamisest puudutatud isikule.

§ 4771

lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 384

lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval.

§ 467

lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnevast lähtudes tuleb ka esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamise määrust täita viivitamatult. Ekslik on puudutatud isiku arusaam, et esialgse õiguskaitse määrusele kohalduvad

§ 541lg-d 3 ja 4.

Eelviidatud sätted on kohtumääruse täidetavuse osas erisäteteks

§ 478

lg 4 suhtes üksnes isiku kinnisesse asutusse paigutamise põhimenetluses tehtud lõpliku määruse korral. 14. Kolleegium märgib, et vajalik polnud ka maakohtus esialgse õiguskaitse määruste täidetavuse sidumine nende puudutatud isikutele teatavakstegemisega. Esialgse õiguskaitse määruse täidetavuse osas kohaldub

§ 467

lg 5.

§ 478lg 4 käsitleb hagita menetluses tehtud lõplike määruste täidetavust, st ei ole praegusel juhul kohaldatav. Kuivõrd see eksimus ei ole aga muutnud isiku 4

(7)2-18-17167 kinnises asutuses viibimist ebaseaduslikuks, siis ei olnud ringkonnakohtul ka põhjust vastavas osas maakohtu määrusi tühistada ning seetõttu ei ole põhjendatud ka ringkonnakohtu määruse tühistamine. 15. Eelnevast ei tulene siiski, et puudutatud isikule ei peaks esialgse õiguskaitse kohaldamise määruseid kätte toimetama.

§ 541

lg 1 esimese lause kohaselt toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale.

§ 306

lg 2 kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

§ 541

lg 1 esimese lause järgi tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus isikule kätte toimetada. Küll aga ei ole kättetoimetamisega seotud määruse täidetavus (vt määruse p 13). Lisaks võib

§ 306

jj nõuetele vastav kättetoimetamine toimuda ka hiljem, sh siis, kui isik kinnisest asutusest vabastatakse. Kohus võib määruse kätte toimetada kinnise asutuse vahendusel, järgides

§-s 315 sätestatut. Iseenesest puuduvad tsiviilasja toimikust dokumentaalsed andmed määruste puudutatud isikule kättetoimetamise kohta. Samas nähtub tsiviilasja toimikust, et puudutatud isiku esindaja on menetlusse astunud

  1. novembril 2018 ning esitanud tähtaegselt määruskaebused maakohtu
  2. novembri ja
  3. novembri 2018 määruste peale. Seega on puudutatud isikule olnud õiguskaitse tagatud.
  4. Lisaks on puudutatud isik leidnud, et maakohus kohaldas
  5. novembri 2018 määruse tegemisel valesti ka

§ 541lg 1 teist lauset.

Ka see kaebuse väide ei ole põhjendatud.

§ 541

lg 1 esimene lause reguleerib, kellele peab kohus kätte toimetama kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse.

§ 541

lg 1 teise lause kohaselt ei pea määruse põhjendust isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele.

§ 315

lg 1 kohaselt on võimalik menetlusdokument, sh kohtumäärus, kätte toimetada muu hulgas kinnise asutuse vahendusel. Osal juhtudel ei pruugi puudutatud isik olla võimeline mõistma kohtumääruse sisu või see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Seda, kas esineb üks eelviidatud olukordadest, saab hinnata isik, kes kohtumääruse kinnises asutuses kätte toimetab. Seetõttu võis maakohus 15. novembri määruse resolutsioonis piirduda üksnes viitega

§ 541lg-le 1 ning tsiteerida eelviidatud sätte teist lauset.

Kinnisesse asutusse paigutamise asjades võib puudutatud isiku tervislik seisund kiiresti muutuda. Seetõttu on kohtul võimatu anda eelnevat hinnangut sellele, kas ja millises osas on isik võimeline mõistma kohtumäärust või kas see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

§ 541lg 1 teist lauset nõuetekohaselt kohaldanud.

17. Eeltoodust lähtudes ei ole alust maakohtu määruste tühistamiseks ning puudutatud isiku viibimine kinnises asutuses esialgse õiguskaitse korras on olnud seaduslik. II 5

(7)2-18-17167
  1. Puudutatud isik leiab, et maakohus pikendas esialgse õiguskaitse kohaldamist 40 päevani avaldaja sellekohase taotluseta, mistõttu
  2. novembri 2018 määruse alusel esialgse õiguskaitse pikendamine on ebaseaduslik.
  3. Kolleegium märgib esiteks, et kuivõrd ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses puudutatud isik esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse puudumisele ei tuginenud, siis ei saa kassatsiooniastmes puudutatud isik sellele väitele enam tugineda.

§ 668

lg 5 ja § 695 järgi ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada ringkonnakohtu määruse peale osas, milles maakohtu määrust ei vaidlustatud (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 21). Seetõttu jääb ka selles osas puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata.
  3. Obiter dictum’i korras peab kolleegium vajalikuks selgitada siiski järgmist.

§ 534

lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.

§ 534

lg 5 teise lause järgi võib pärast isiku enda ärakuulamist esialgse õiguskaitse tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks, samuti esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise taotluse isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskoha järgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst. 21. Kolleegiumi arvates ei eelda PsAS § 13 lg 1 ja

§ 534

lg 5 teine lause esialgse õiguskaitse pikendamise jaoks 40 päevani uue taotluse esitamist, vaid üksnes psühhiaatri täiendavat arvamust. Kolleegiumi arvates võib ühes esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses paluda isiku tahtest olenematu ravi kohaldamist nelja päeva vältel ja ka esialgse õiguskaitse pikendamist 40 päevani. Sellise esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saab rahuldada siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta.

§ 534

lg 5 mõtteks on see, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16, p 18).
  3. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et haigla õigust esitada esialgse õiguskaitse pikendamise taotlus ei mõjuta ka PsAS § 13 lg
  4. PsAS § 13 lg 11 järgi otsustab isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise kauemaks kui esialgse õiguskaitse rakendamiseks (sh tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamise ja lõpetamise) kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või isiku eestkostja avalduse alusel, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on vaidluse all esialgse õiguskaitse pikendamine, mida PsAS § 13 lg 11 ei reguleeri. III
  5. Puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud kassatsiooniastme menetluse kulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

24. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub puudutatud isikule Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo mõista riigieelarvest välja koos km-ga 210 eurot (3,5 tundi × 50 eurot × 1,2). Taotluse kohaselt oli osutatud riigi õigusabi seotud järgmiste toimingutega: ringkonnakohtu määrusega tutvumine 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamine 3 tundi. 6

(7)2-18-17167 Kolleegium leiab, et puudutatud isiku esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri
  1. juuli
  2. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus nr 16) § 10 lg 2 alusel rahuldada. Kolleegium määrab puudutatud isiku esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks km-ga 210 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
  3. Riigikohtu
  4. jaanuari 2019 määrusega on puudutatud isik määruskaebuselt tasutava kautsjoni tasumisest

§ 180lg 1 alusel vabastatud.

Vabastamine on

§ 190lg 7 tähenduses lõplik. Henn Jõks Jaak Luik Malle Seppik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.