← Eesti

2-18-11409/19

Obsah (5)§ 35§ 210§ 37§ 25§ 27

2-18-11409 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11409 Tsiviilasi AxxxxxMxxxxx ha

) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Pooltel ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut ning poolte abielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a, mistõttu kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt

§-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

§ 35kohaselt lõppeb vara ühisus muuhulgas abielu lahutamisega.

Seega on poolte vaheline varaühisus lõppenud. Riigikohus on 14.05.2014. a otsuses nr 3-2-1-21-14 selgitanud, et kehtiva

§ 210

lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi.

§ 37

sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.

  1. Kinnistu müügilepingust ja kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingust ja asjaõiguslepingust (tl 47-62) nähtuvalt Vxxxxx Mxxxxx ja AxxxxMxxxxxxostsid 05.12.
  2. a kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx linn (registriosa nr 1236835). Ost on sooritatud seega pärast poolte abielu sõlmimist. Maa sihtotstarve elamumaa 100%. Reaalosa eluruum nr xx, mille üldpind on 46,50 m
  3. Lepingust punktist 2.2.6 nähtub, et ostjad, s.o Vxxxxx Mxxxxxxja Axxx Mxxxxx on abikaasad, abielu on sõlmitud xxxxxxxxxx. a, abikaasade varasuhtena kehtib varaühisus, nad ei ole varasuhet muutnud, abieluvaralepingut sõlmitud ei ole, omandatav lepingu ese moodustab abikaasade ühisvara, nad soovivad lepingu eseme omandada ühisomandisse. Lepingu punktist 4.1 nähtuvalt müüja müüs lepingu eseme ostjatele kokku hinnaga 5000 eurot. Ostjad ja hüpoteegipidaja esindaja kinnitasid, et ostjatel on 4

(10)sõlmitud laenuleping, mille alusel saavad ostjad täita eelnimetatud kohustuse summas 4500 eurot ning ostjate pangas olevate omavahendite arvelt summas 500 eurot. Akt korteriomandi üleandmise-ja vastuvõtmise kohta koostati samuti 05.12.
  1. a (tl 46). Aktist nähtuvalt läks alates 06.12.
  2. a ostjatele üle kommunaalteenuste tasumise kohustus. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel (tl 16-17) kanti 05.12.
  3. a kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatu II jakku omanikena 12.12.
  4. a sisse ühisomanikud Vxxxxx Mxxxxxxja AxxxxMxxxxxx Eeltoodust tulenevalt on tegemist poolte abielu ajal omandatud ühisvaraga

§ 25

mõttes, mille jagamine toimub kehtiva

sätete kohaselt. Kehtiva

§ 27

lg.6 sätestab: Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kostja väide, et korteriomand kuulub üksnes talle, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ega ka tõendatud. Hageja nõue on tõendatud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. 11. Kostja taotleb korteriomandi jagamist poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldudes. Kostja leiab, et kuigi nimetatud korteriomand soetati poolte abielu ajal, siis hageja ei ole korterisse absoluutselt rahaliselt panustanud, mistõttu ei saa korteri puhul ka rääkida poolte ühisvarast. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.

§ 25

kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Seega on abikaasade ühisvaraks ka vara, mille omandamisse üks abikaasa otseselt ei panusta.

§ 37

lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja/vastukostja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtu hinnangul ei anna kostja väide, et hageja ei panustanud rahaliselt poolte ühisomandisse, alust kalduda kõrvale abikaasade osa võrdusest. Tuginedes

§-le 25 leiab kohus, et poolte ühisvaraks on ka vara, mille omandamisse üks abikaasa otseselt ei panusta. Laenulepingust nr 2012034687 (tl 62-67) nähtuvalt on laenusaajad xxxxxx Mxxxxx ja AxxxxMxxxxxxsõlminud 03.12.

  1. a AS-ga SEB Pank laenulepingu 4500 euro saamiseks. Vxxxxx Mxxxxx on seejuures laenusaaja 1 ja Axxx Mxxxxx laenusaaja
  2. Laenu väljamaksmise tähtaeg on 17.12.
  3. a ja tagasimaksmise tähtpäev 04.12.
  4. a. Laenulepingust nähtuvalt on Vxxxxx Mxxxxx ja Axxx Mxxxxx korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, koormanud hüpoteegiga - I jrk hüpoteek summas 5900 eurot. Laenulepingu on allkirjastanud mõlemad laenusaajad. Ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt (tl 68-70) nähtub üheselt, et Vxxxxx Mxxxxxxx ja Axxx Mxxxxxxx on AS-i SEB Pank poolt väljastatud laen summas 4500 eurot. 5

(10)Seega on abikaasad Vxxxxx Mxxxxxxja Axxx Mxxxxx võtnud pangast laenu ühise kodu soetamiseks. Kostja kinnitusel on tema maksnud laenu üksinda ning hageja ei ole tööl käinud. Samas ei ole vaidlust selles, et pooltel on kolm ühist last, kellest esimene sündis juba samal aastal, kui poote abielu sõlmiti, s.o
  1. a. Järgmised lapsed on sündinud vastavalt
  2. a ja
  3. a. Vxxxxx Mxxxxxxon kinnitanud, et hageja koos alaealiste lastega oli kostja ülalpidamisel. Hageja sai töövõimetuspensioni. Siinkohal märgib kohus, et abikaasade ühiseks eesmärgiks sai olla ühise pereelu elamine ja laste kasvatamine, samuti eluaseme soetamine ja korrashoid. Seega saab abielulistes suhetes olevate poolte panus olla nii rahaline (nt üks pooltest käib tööl), kui ka perekonna igapäevase toimetuleku korraldamine (nt laste kasvatamine, kodu korrashoidmine). Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et abielusse panustamine saab muuhulgas olla ka vanemakohustuse täitmine, mida hageja ka tegi. Kohtule on esitatud Tartu Maakohtu otsus 05.07.2016 tsiviilasjas nr . 2-16-6759 (tl.3638) poolte abielu lahutamise kohta, millest nähtub, et kostja Vxxxxx Mxxxxx tarvitab liigselt alkoholi, on vägivaldne ja ei ole viimastel aastatel osalenud perekonna kulutuste katmisel. Sellline tõend lükkab ümber kostja väited, et üksnes tema on kandnud pere kulud ja hageja ei ole panustanud. Eeldusi ühisvara jagamiseks muudes osades kui võrdsetes osades ei ole esitatud ega tõendatud ja abikaasade osad ühisvaras tuleb lugeda võrdseks.
  4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteril (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) on tekkinud võlgnevus. Pooled on kinnitanud, et käesolevalt seisab korter tühjana ning keegi seal ei ela. Kostja kannab karistust kinnipidamisasutuses ning hagejal puudub korterile ligipääs. Korteri lasuvate võlgnevuste tõendamiseks on kohtule esitatud BRP Haldus OÜ poolt 12.12.
  5. a väljastatud tõend (tl 41). Tõendist nähtuvalt oli seisuga 11.12.
  6. a korteril asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koguvõlgnevus xxxxxxxxxxkorteriühistule 1175,97 eurot. 02.11.
  7. a kohtumäärusega (tsiviilasjas nr 2-18-121262) mõistis kohus perioodi 01.11.
  8. a kuni 31.08.
  9. a eest välja põhivõlgnevuse summas 836,66 eurot, viivise 30,57 eurot, menetluskulu 45 eurot ja 20 eurot. Perioodi 01.09.
  10. a kuni 30.11.
  11. a jooksev võlgnevus on 243,74 eurot. Kostja on korduvalt avaldanud, et soovib karistuse kandmiselt vabanemise korral kõne all olevasse korterisse elama asuda ning ta ei ole nõus ühisvara jagamisega selle müümise teel. Kostja on väljendanud ka soovi tema karistuse kandmise ajaks korter välja üürida. Lisaks on kostja leidnud, et kuna poolte vanim laps on täisealine, siis võib ta saada linnavalitsusest toetust, et korteril lasuv võlgnevus tasuda. Ka on kostja väljendanud valmisolekut hagejale ühe aasta jooksul arvates kostja kinnipidamiskohast vabanemisest maksta 3000 eurot. Samas ei ole kostja vaatamata korduvatele kohtupoolsetele selgitustele esitanud vastuhagi, et taotleda kaasomandi lõpetamist muul viisil, kui on taotlenud hageja. Kohtus leiab, et käesolevalt tuleb ühisvara jagamise otsustamisel arvestada ka hageja poolt väljendatuga selle kohta, et poolte ühised lapsed ei soovi enda aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandiga siduda. Poolte vanim laps (käesolevalt täisealine) elab iseseisvat elu koos oma elukaaslasega ning nooremad ei ole huvitatud korteriomandist. Vähem tähtis ei ole seegi, et korteril lasub üürivõlg, mis kostja karistuse kandmise ajal kasvab veelgi. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Vxxxxx Mxxxxxxkaristuse kandmise lõpptähtaeg juunis
  12. a, seega rohkem kui 2 aasta pärast. Võttes arvesse kinnisvara hindasid Jõgeva maakonnas, aga ka keskmisi kommunaalkulude suurusi, leiab kohus, et käesolevalt võib tekkida olukord, kus kostja karistuselt kandmise ajaks korteril lasuvad võlad ületavad korteri väärtuse. Reaalne on ka olukord, kus korter võidakse realiseerida võlgnevuste katteks. Kohtu hinnangul tuleb nõustuda ka hageja poolt väljendatuga osas, et sisuliselt võimatu on leida korterile üürilist olukorras, kus korteril lasuvad võlad on rohkem kui 1500 eurot. Ka ei oleks mingilgi määral laste huvides neil korteri jätmine olukorras, kus korteril lasuvad võlad ületavad korteri turuväärtust. Seetõttu on kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ka asjaoludest 6
(10)tulenevalt põhjendatud.
  1. Hageja taotleb poolte ühisvara jagamist selliselt, et ühisomandis olev korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel. Korteri müügist saadud raha jagada võrdselt kaasomanike vahel. Hageja hindab korteriomandi väärtuseks 12 000 eurot. Seejuures on hageja tuginenud Jõgeval müügis olevatele sarnastele korteri müügihindadele. Kostja hinnangul on 12 000 vähe kõnealuse korteri eest. Kuna kostja ei esitanud nõuet kaasomandi lõpetamiseks alternatiivsel viisil, seega lõpetab kohus ühisomandi hageja poolt esitatud nõude rahuldamisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-05 rõhutanud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus hageja ja kostja kaasomandi kinnistu (registriosa nr 1236835) müümisega avalikul enampakkumisel ning jagab kinnistu võõrandamisel saadu hageja ja kostja vahel vastavalt nende omandiosa suurusele, s.t. võrdsetes osades. Enne seda tuleb võõrandamisel saadu arvelt tasuda kinnistul lasuvad võlad.
  2. Pooled ei ole taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist (TsMS § 445 lg 1). Kohus märgib, et Riigikohus on oma varasemates lahendites (nr 3-2-1-38-14 ja nr 3-2-1-94-16) leidnud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hagejal tekkinud menetluskulud kogusummas 304,32 eurot (koos käibemaksuga).
  4. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigikohus on 27.09.
  5. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 (p 14) asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise asjades ei peaks kohaldama TsMS § 162 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (samasugusele seisukohale on asutud ka 21.01.
  6. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-08 ja ühisvara jagamise asjas 08.03.
  7. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07). Riigikohus on leidnud, et kuna eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides, siis ei saa menetluskulude jagamisel lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil ning põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Riigikohus on märkinud, et siiski ei lõpetata kaasomandit võrdselt mõlema poole huvides olukorras, kus kostja palub jätta hagi rahuldamata, st kaasomand lõpetamata. Käesoleval juhul on tegemist just sellise olukorraga. Seetõttu ja arvestades TsMS § 164 lg.2 nõuet- et kulude jaotus oleks õiglane, peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas jaotada kulud § 164 lg.1 kohaselt. Riigilõiv on hagi esitanud hageja kulu. Kontrollimisel on selgunud, et riigilõivu ei ole laekunud. Seetõttu ja TsMS § 179 lg.1 alusel mõistab kohus riigilõivu hagejalt välja riigi tuludesse käesoleva lahendiga. TsMS § 132 lg.11, lg.4 p.5, Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on riigilõiv käesolevalt hagilt 300 eurot. 7
(10)TsMS § 179 lg.1 sätestab: Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv…, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis. Sama paragrahvi lg.4 järgi riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata määratud asutusele; lg.5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja; lg.9 järgi riigi tuludesse nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestades tasumisele kuuluva riigilõivu summat (300 eurot), määrab kohus riigilõivu riigi tuludesse tasumise tähtajaks 30 päeva arvates lahendi jõustumisest.
  1. Tsiviilmenetluses on hageja esindajana riigi õigusabi korras osalenud vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Advokaadibüroost Tarmo Pilv & Partnerid. RÕS § 22 lg 7 näeb ette, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Alates 01.08.
  2. a kehtiva RÕS § 21 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi Kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Alates 08.12.
  3. a kehtiva Korra redaktsiooni § 10 lg 3 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Korra § 10 lg 4 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil 25 eurot iga poole tunni kohta. Korra § 151 lg 1 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda: 15 eurot, kui vahemaa on 41-50 kilomeetrit (p 1); 20 eurot, kui vahemaa on 51-100 kilomeetrit (p 2); 25 eurot. Vastavalt Korra § 1 lg-le 10 lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja taotlusest nähtuvalt on hageja esindajal 10.12.
  4. a kulunud kohtuistungi ettevalmistamisele 1 pooltund ja samal kuupäeval kohtuistungil osalemisele 1 tund, s.o 2 pooltund. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ajakuluga. Kohtuistungi protokollist (tl 39) nähtuvalt algas kohtuistung kell 14.00 ja lõppes kell14.
  5. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja ajakulu 1,5 tundi, s.o 3 pooltundi, mis on tekkinud 06.11.
  6. a seoses tsiviilasja materjalidega tutvumisel ja hagejaga suhtlemisel nõude ja asjaolude täpsustamiseks ning õigusalasel nõustamisel. 8
(10)Kohus peab põhjendatuks ka puudutatud isiku esindaja tasu 06.11 ja 10.12.
  1. a sõidule kulutatud aja eest kokku summas 40 eurot (20+20). Seejuures arvestab kohus Advokaadibüroo Tarmo Pilv & Partnerid asukohta (Ülikooli 8, Tartu) ja asjaolu, et hageja elukoht on xxxxxx linnas (xxxxxxxxxxxxxxxxxx), aga ka asjaolu, et kohtuistungi toimus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas (Suur 1, Jõgeva) (Korra § 151 lg 1 p 2). Lisaks taotleb esindaja, et 06.11 ja 10.12.
  2. a tekkinud sõidukulu hüvitamist summas 63,60 eurot (2x31,80) (ilma käibemaksuta). Korra § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Lõike 2 kohaselt riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Kohus peab esindaja sõidukulu põhjendatuks. Võttes arvesse, et esindajal tuli kokku läbida toimingute teotamiseks 212 km (2x106) ning iga läbitud kilomeetri kohta hüvitatakse 0,3 eurot, leiab kohus et sõidukulu summas 63,60 eurot on põhjendatud (212x0,3). Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, mille kaudu vandeadvokaadi abi Toomas Metsma õigusabi osutas on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt lisandub riigi õigusabi tasule ka käibemaks. Eeltoodu alusel määrab kohus kindlaks riigi õigusabi tasu summas 304,32 eurot (koos käibemaksuga).
  3. Tartu Maakohtu 03.09.
  4. a määrusega andis kohus AxxxxMxxxxxxx riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohutusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osaliselt, s.o 50% ulatuses õigusabi kulust. Axxx Mxxxxxx kohustati tasuma ettemaksuna 150 eurot hiljemalt 22.10.
  5. a. Maksekorraldusest (tl 40) nähtuvalt tasus hageja ettemaksu 19.10.
  6. a. Lisaks määras kohus, et AxxxxMxxxxx on vabastatud riigi õigusabi tasust ja õigusabi kuludest 50% ulatuses. Kohus, võttes aluseks TsMS § 164 lg 1 ja ka käesoleva tsiviilasja lahendatust, leiab, et hagejal tuleb kanda oma menetluskulud ise. Kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses. Seega on hageja menetluskulude jätmise hageja enda kanda kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 ning Riigikohtu praktikaga, ega ole ebaõiglane. Võttes arvesse, et käesolevas asjas on hageja riigi õigusabi kulu kokku summas 304,32 eurot, aga ka asjaolu, et Tartu Maakohtu 03.09.
  7. a määrusega on Axxx Mxxxxx vabastatud riigi õigusabi tasust ja õigusabi kuludest 50% ulatuses ja ta on tasunud riigi õigusabi katteks ettemaksu 150 eurot (tl.40), jääb riigi kanda õigusabi tasu ja kulusid summas 154,32 eurot.
  8. Kohtule teadaolevalt ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 9
(10)10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.