lõikes 1, 3 või 4 sätestatud nõuetele, võib ajutise halduri nimetamise peale esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes senise menetluse käigus kogutud andmetest on ajutine haldur samuti arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegelikul teel raha teenimine (XXXXXXXXXXXXXXX), nõuete suur summa, pikaajaline vangistus ja kuritegelik käitumine (XXXXXXXXXXXXXX). Oma vastuses ajutisele pankrotihaldurile selgitab Võlgnik, et tema maksejõuetus on tekkinud alates vangistusest. Vastavalt
lõikele 2 Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (st. kohtuotsus kriminaalasjas) ning lapse le või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgnik kannab karistust alates 29.05.2017 kuni 23.05.2024. XXXXXXXXXXX Võlgniku sõnul on tema olnud kokku kriminaalkorras karistatud 12 korral. 6. Ajutise halduri tasust ning menetluse kuludest Vastavalt
lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõude oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kulunud aeg, ülesannete maht, keerukus ja ajutise halduri kutseoskus. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on
3 kohaselt 96 eurot, käesolevas menetluses on ajutise halduri tunnitasu määraks 85 eurot. Advokaaditasu oleks 125 eurot tunnis. Vastavalt
lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 7. Tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused Vastavalt
lõikele 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal, puuduvad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. 7 2-18-19491 8. Võlgniku pankroti väljakuulutamisest Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus võlgnikul puudub vara ning puudub ka sissetulek.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Antud menetluses esinevad
lg 1 sätestatud alused menetluse raugemiseks pankroti väljakuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
lõike 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
§ kohaselt vabastatakse võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui tegemist pole õigusvastaselt tahtlikult (VÕS prg. 1046) tekitatud kahju nõuetega. Käesoleval juhul võib olla tegemist täies ulatuses kõigi võlausaldajate nõuete puhul tahtlikult tekitatud kahju nõuetega, mis on täitmisel. Kuna isik viibib kinnipidamiskohas, siis on sellise asjaolu uurimine kiiresti raskendatud. Võlgnik ei ole halduri andmetel esitanud kohustustest vabastamise avaldust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
lg 1 - 3, § 15 lg 1, § 22 lg 2 kuni 5, § 27 lg 5, § 29 ja § 31 lg 1, 3 ja 4 teeb ajutine haldur ettepaneku: 1) teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot; 2) juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu määratud rahasummat, lõpetada R K (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku pankotihaldurile teadaolevalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda; 3) vajadusel kuulutada välja R K (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning nimetada R K (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757); 4) mõista välja ajutise halduri tasu summas 1190 eurot (14 tundi x 85 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 238 eurot ning ajutise halduri kulud kogusummas 91 eurot (sisaldab käibemaksu), seega kogusummas 1519 eurot. Palun ajutise halduri tasu koos kuludega 1519 eurot (tasu koos käibemaksuga 1428 eurot ja kulud 91 eurot) maksta välja OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid SEB Pank AS-i arveldusarvele nr EE231010220204462227; 5) kinnitan, et olen nõus olema R K (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotihaldur. Haldur palub pankrotivara puudumise tõttu väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kogusummas 476,40 eurot määrata riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele EE231010220204462227 (AS SEB Pank) 476,40 eurot, sest sellest 79,40 eurot tuleb tasuda käibemaksuna, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr: EE100768145). 8 2-18-19491 Kohtu seisukoht 9.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik.
lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 21 548,59 eurot , varad puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on 17. 03. 2019 esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse.
11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et R K on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Terje Eipre, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 18. 04. 2019 kell 12.00 Kuressaare kohtumajas.
1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Kohus peatab pankrotimenetluse ajaks R Ki võlgnevuste täitemenetlused. 3.
järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). 9 2-18-19491 Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 14 tunnis eest, kokku 1190 eurot, millele lisandub käibemaks 238 eurot, kokku 1428 eurot, tehtud kulutused 91 eurot, seega kokku kulu ja ahutise halduri tasu 1519 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnikul vara puudumise tõttu on ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks riigi vahenditest kokku summas 476,40 eurot (sisaldab käibemaks). Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 12² , 477, 478, 479. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.