← Eesti

2-18-19491/19

Obsah (11)§ 56§ 31§ 176§ 23§ 109§ 29§ 171§ 1§ 9§ 44§ 65

2-18-19491 KOHTUMÄÄRUS Pankrotimäärus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2019 a, kell 11.00 Kuressaare kohtumaja Asja number 2-18-19491 Avaldus R Ki ava

§ 56

lõikes 1, 3 või 4 sätestatud nõuetele, võib ajutise halduri nimetamise peale esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

  1. 2018 saabus Tartu Maakohtusse R Ki avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
  2. jaanuari 2019.a. määrusega saatis Tartu maakohus pankrotiasja Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Vastavalt esitatud avaldusele /t.l. 1/ on võlgniku makseprobleemid alanud täisealiseks saamisel. Selleks ajaks olid kuritegeliku käitumise tagajärjel tekkinud nõuded juba nii suured, et ausa tööga ei olnud võimalik neid tasuda. Alates 2008.a. on võlgnik töötanud vahelduva eduga nii Eestis kui välismaal aga töötasust ei ole jätkunud võlgnevuste tasumiseks. Kuna ei ole saanud ausal teel tööga raha teenida, viis see uute kuritegudeni, kuna pangaarved on arestitud ja sellest ka kõik edasised piirangud. Võlgnik soovib tulevikus , s.t. peale vanglast vabanemist, asuda elama seadusekuuleka kodanikuna, käia tööl, omada sissetulekut, maksta riigile makse ja omada kodu. Praegusel hetkel ta seda teha ei saa, kuna võlgnevuste tõttu ei saa ta elada täisväärtuslikku elu. Võlgnikul on omandatud eriala, rasketehnika operaator, mistõttu on tal enda arvates tuleviku osas väljavaated olemas. Võlgnikul puudub igasugune vara ja käesolevaks ajaks on ta täiesti maksevõimetu. Võlgnik vabaneb vanglast
  3. aastast. Võlgniku vastu on nõudeid kokku umbes 20 000 eurot, nende sissenõudmiseks on algatatud 28 täitemenetlust/t.l. 21/. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankroti.
  4. märtsi 2019.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. Ajutise halduri seisukoht
  5. Vastavalt esitatud aruandele on R Kil 3.
  6. Varad 3.
  7. Raha ja pangakontod AS SEB Pank kinnitab, et R K (isikukood XXXXXXXXXX) omab arvelduskontot number EE671010011733258221 (avatud 20.05.2016), mille saldo 06.03.2019 seisuga on 0,00 eurot ning arvelduskontot number EE571010010681157019 (suletud 03.06.2015). 2 2-18-19491 Konto sulgemisel olid kontol kehtivad arestid: Selgitus X Summa 379,56 € Saaja KT Aive Kolsar X 847,37€ KT Rocki Albert X 820,76 € KT Rocki Albert X 22,62 € KT Aive Kolsar X 71,06 € KT Reet Rosenthal X 323,48€ KT Aive Kolsar X 144,76€ KT Kersti Kaljula X 1951,58€ X 606,13€ KT Svetlana Põld X 1315,94€ KT Aive Kolsar X 269,51€ KT Svetlana Põld X 201,60€ KT Enno Kermik X 4299,40€ KT Rannar Liitmaa X 4509,14€ KT Enno Kermik X 109,76€ KT Svetlana Põld X 581,96€ KT Enno Kermik X 166,43€ KT Svetlana Põld X 249,26€ KT Svetlana Põld X 202,38€ KT Kersti Kaljula X 13,36€ KT Aive Kolsar KT Taive Peedosaar 3 X 380,40€ 2-18-19491 KT Svetlana Põld X X 227,65€ 165,52€ KT Svetlana Põld KT Aive Kolsar X 628,56€ KT Sirje Tael X 596,60€ KT Ivi Kalmet X 61,84€ KT Aive Kolsar X 331,82€ KT Svetlana Põld Kohustused ja AS-i SEB Liising ees seisuga puuduvad. Võlgnikul on sõlmitud SEB internetipanga leping ning arvelduskonto kuutasu võlgnevus summas 0,90 eurot. Võlgnikul omab SEB pank AS-is ligipääsu kolmandate isikute arvelduskonto(de)le (Lisa 2). AS Swedbank kinnitab, et Võlgnik omas arvelduskontosid nr EE402200001105808106 ja nr EE322200221010179043 , mis on suletud 17.01.
  8. Kohustused Swedbank AS ja Swedbank Liisingu AS ees puuduvad (Lisa 3). Teistes Eesti krediidiasutustes (Versobank AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Coop Pank AS, Inbank AS, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS LHV PANK, BIGBANK AS, Luminor Bank AS, AS Citadele banka Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti Filiaal, Tallinna Äripanga AS, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal) võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Andmed välisriikides avatud arvelduskontode kohta halduril puuduvad. 3.
  9. Nõuded, ettemaksud ja deebitorid Võlgniku poolt teatatud andmete kohaselt ei ole tal nõudeid teiste juriidiliste ja/või eraisikute vastu. Puudub info Võlgniku ettemaksete kohta kellelegi teenuste ja/või kaupade osas. 3.
  10. Muu vara Nasdaq.com infosüsteemi päringu kohaselt ei ole Võlgnikul nimel avatud väärtpaberikontosid. Pensionikeskuse infosüsteemi päringu kohaselt Võlgnik on liitunud kogumispensioniga maksete pidamise algus aeg on 01.01.
  11. Oksjonikeskus.ee X-tee infosüsteemi päringu kohaselt on Võlgniku nimel avatud pensionikonto nr 99803600472, SEB Progresiivne pensionifond, konto saldo 06.03.
  12. a. seisuga on 268,76 eurot, kokku osakuid 240,
  13. Võlgnik ei ole liitunud III sambaga (Lisa 4). Elektroonilise kinnistusraamatu Võlgnikul puudub igasugune kinnisvara. Maanteeameti vastuse kohaselt Võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja ei ole olnud. 4 2-18-19491 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise äriregistri andmetel Võlgnik on registreeritud juhatuse liikmena OÜ (registrikood XXXXXX) äriühingus. Äriühingul puudub maksuvõlg. 22.03.2018 on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, seega ajutine haldur äriühingut varana ei käsitle. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt seisuga 18.03.2019 maksuvõlga ning R K´i ettemaksukonto saldo seisuga 18.03.2019 on 0,00 eurot. R K ei ole raskeveokimaksukohustuslane. 3.
  14. Liisingvara Halduri andmetel puudub võlgnikul liisingvara. 3.
  15. Kinnisvara Halduri andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. 3.
  16. Võlgniku sissetulekud Tartu Vangla vastuse kohaselt Võlgnik osaleb vangla tööhõives alates 26.09.
  17. Võlgniku enda vastuse kohaselt töötab Võlgnik täistöökohaga alates käesoleva aasta veebruarist vanglas juuksurina. Tema töötasu 0,64 eurot tunnis.
  18. Kohustused KpKoja vastuse kohaselt on Võlgniku kohustused järgmiste kreeditoride ees (Lisa 5): Jrk. nr
  19. Võlausaldaja (äri)nimi / Nõude alus võlausaldaja esindaja 180/2004/947 (Menetluses) kohtutäitur Enno Kermik/ kohtutäitur Aive 170/2002/516 (Menetluses) Kolsar/ kohtutäitur Enno 180/2004/338 (Menetluses) Kermik/ Riik kohtutäitur Aive 170/2016/577 (Menetluses) Kolsar/PPA kohtutäitur Õnne 181/2007/344 (Menetluses) Pajur/ 133/2015/374 (Menetluses) kohtutäitur Tarvi Söömer/Tallinna transpordiamet 186/2014/1991 (Menetluses) kohtutäitur Reet Rosenthal/Tallinna Transpordiamet kohtutäitur Õnne 181/2009/2162 (Menetluses) Pajur/RTK kohtutäitur Enno 180/2003/532 (Menetluses) Kermik/RIIK kohtutäitur Enno 180/2017/157 (Menetluses) Kermik/Baumont Invest OÜ Nõude (EUR) 150,71 kohtutäitur Pajur/ 606,13 Õnne 181/2007/511 (Menetluses) summa 61,84 52,02 165,52 331,82 68,76 71,06 166,43 36,30 587,06 5 2-18-19491
  20. kohtutäitur Õnne 181/2006/1020 (Menetluses) Pajur/ kohtutäitur Õnne 181/2009/2161 (Menetluses) Pajur/RTK 175/2018/809 (Menetluses) kohtutäitur Rannar Liitmaa/RTK 181/2006/458 (Menetluses) kohtutäitur Õnne Pajur/ 180/2004/933 (Menetluses) kohtutäitur Enno Kermik/ 180/2015/917 (Menetluses) kohtutäitur Enno Kermik/Sonrisa OÜ 170/2009/4205 (Menetluses) kohtutäitur Aive Kolsar/Beandra OÜ 181/2006/426 (Menetluses) kohtutäitur Õnne Pajur/Eesti Energia AS kohtutäitur Õnne 181/2012/1128 (Menetluses) Pajur/PPA 119/2014/68 (Menetluses) kohtutäitur Taive Peedosaar/Profiteia Invest OÜ 170/2002/11386 (Menetluses) kohtutäitur Aive Kolsar/ kohtutäitur Aive Kolsar/PPA kohtutäitur Aive Kolsar/Tallinna Maksuamet kohtutäitur Õnne Pajur/ kohtutäitur Aive Kolsar/Tallinna Maksuamet kohtutäitur Enno Kermik/RTK Kohtutäitur Sirje Tael/Timoehitus Kohtutäitur Rocki Albert /RTK Kohtutäitur Rocki Albert /RTK Kohtutäitur Eha Nikker/PPA Kohtutäitur Eha Nikker/PPA Kohtutäitur Eha Nikker/PPA Kohtutäitur Ivi Kalmet/RTK 380,40 249,26 3 613,00 952,92 1 387,40 4 514,24 1 318,34 995,61 49,76 1 544,40 323,48 170/2017/1431 (Menetluses) 379,56 170/2001/957 (Menetluses) 22,95 181/2006/509 (Menetluses) 269,51 170/2001/956 (Menetluses) 13,36 180/2017/1112 (Menetluses) 201,60 193/2015/197 (Menetluses) 478,00 176/2016/206(Menetluses) 633,00 176/2016/205(Menetluses) 659,61 173/2015/695(Menetluses) 84,00 173/2015/177(Menetluses) 20,00 173/2015/168(Menetluses) 620,00 047/2018/379(Menetluses) 540,54 KOKKU NÕUDEID 21 548,59 6 Ajutise halduri arvamusel on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 21 549,49 täpsem võlgade suurus selgub peale võlausaldajate nõuete laekumist. 2-18-19491 eurot. Tegelik Võlgnik kinnitab oma vastuses ajutisele haldurile, et tema nõuded ületavad 20 000 eurot.
  21. Kokkuvõte ja arvamus maksejõuetuse kohta 5.
  22. Pankrotiavaldus Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik R K. Võlgnik taotleb enda pankroti välja kuulutamist. Võlgniku makseraskused tekkisid kuritegeliku käitumise tagajärjel. Lisaks oli Võlgnik süvistanud oma makseraskusi teenides sissetulekut mitte ausal teel. Käesoleval ajal töötab Võlgnik X Vanglas täiskohaga. Võlgnik kannab vangla karistust, temal puudub igasugune vallasja kinnisvara. 5.
  23. Arvamus maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes senise menetluse käigus kogutud andmetest on ajutine haldur samuti arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegelikul teel raha teenimine (XXXXXXXXXXXXXXX), nõuete suur summa, pikaajaline vangistus ja kuritegelik käitumine (XXXXXXXXXXXXXX). Oma vastuses ajutisele pankrotihaldurile selgitab Võlgnik, et tema maksejõuetus on tekkinud alates vangistusest. Vastavalt

§ 176

lõikele 2 Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise (st. kohtuotsus kriminaalasjas) ning lapse le või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgnik kannab karistust alates 29.05.2017 kuni 23.05.2024. XXXXXXXXXXX Võlgniku sõnul on tema olnud kokku kriminaalkorras karistatud 12 korral. 6. Ajutise halduri tasust ning menetluse kuludest Vastavalt

§ 23

lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõude oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kulunud aeg, ülesannete maht, keerukus ja ajutise halduri kutseoskus. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on

§ 23lg.

3 kohaselt 96 eurot, käesolevas menetluses on ajutise halduri tunnitasu määraks 85 eurot. Advokaaditasu oleks 125 eurot tunnis. Vastavalt

§ 23

lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 7. Tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused Vastavalt

§ 109

lõikele 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal, puuduvad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. 7 2-18-19491 8. Võlgniku pankroti väljakuulutamisest Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus võlgnikul puudub vara ning puudub ka sissetulek.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Antud menetluses esinevad

§ 29

lg 1 sätestatud alused menetluse raugemiseks pankroti väljakuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 171

lõike 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

§ kohaselt vabastatakse võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui tegemist pole õigusvastaselt tahtlikult (VÕS prg. 1046) tekitatud kahju nõuetega. Käesoleval juhul võib olla tegemist täies ulatuses kõigi võlausaldajate nõuete puhul tahtlikult tekitatud kahju nõuetega, mis on täitmisel. Kuna isik viibib kinnipidamiskohas, siis on sellise asjaolu uurimine kiiresti raskendatud. Võlgnik ei ole halduri andmetel esitanud kohustustest vabastamise avaldust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 1

lg 1 - 3, § 15 lg 1, § 22 lg 2 kuni 5, § 27 lg 5, § 29 ja § 31 lg 1, 3 ja 4 teeb ajutine haldur ettepaneku: 1) teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot; 2) juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu määratud rahasummat, lõpetada R K (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku pankotihaldurile teadaolevalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda; 3) vajadusel kuulutada välja R K (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning nimetada R K (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757); 4) mõista välja ajutise halduri tasu summas 1190 eurot (14 tundi x 85 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 238 eurot ning ajutise halduri kulud kogusummas 91 eurot (sisaldab käibemaksu), seega kogusummas 1519 eurot. Palun ajutise halduri tasu koos kuludega 1519 eurot (tasu koos käibemaksuga 1428 eurot ja kulud 91 eurot) maksta välja OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid SEB Pank AS-i arveldusarvele nr EE231010220204462227; 5) kinnitan, et olen nõus olema R K (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotihaldur. Haldur palub pankrotivara puudumise tõttu väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kogusummas 476,40 eurot määrata riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele EE231010220204462227 (AS SEB Pank) 476,40 eurot, sest sellest 79,40 eurot tuleb tasuda käibemaksuna, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr: EE100768145). 8 2-18-19491 Kohtu seisukoht 9.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 9

lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada ka võlgnik.

§ 31

lõike 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg.

4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lõike 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. Võlgnikul on ajutise halduri esitatud andmetel kohustusi 21 548,59 eurot , varad puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on 17. 03. 2019 esitanud kohtule võlgadest vabastamise avalduse.

§ 171lg.

11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et R K on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on vaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg. 6 järgi pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus määrab pankrotihalduriks senise ajutise pankrotihalduri Terje Eipre, kes on andnud oma nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi 18. 04. 2019 kell 12.00 Kuressaare kohtumajas.

§ 44lg.

1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Kohus peatab pankrotimenetluse ajaks R Ki võlgnevuste täitemenetlused. 3.

§ 23

järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (lg. 1). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja (lg. 2). Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (lg. 3). 9 2-18-19491 Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 14 tunnis eest, kokku 1190 eurot, millele lisandub käibemaks 238 eurot, kokku 1428 eurot, tehtud kulutused 91 eurot, seega kokku kulu ja ahutise halduri tasu 1519 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 65lg.

1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnikul vara puudumise tõttu on ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks riigi vahenditest kokku summas 476,40 eurot (sisaldab käibemaks). Kuna võlgnikul ei jätku vara vajalikeks väljamakseteks määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest menetlusabi korras. Kohus juhindub määruse tegemisel ka Pankrotiseaduse § 27, 31-33, 54, 56, 78 ja TsMS § 475 lg. 1 p. 12² , 477, 478, 479. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.