Obsah (8)

§ 113§ 199§ 64§ 65§ 68§ 76§ 424§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5391 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaid

§ 113järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust.

Lisaks tunnistati ta süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti see karistus Harju Maakohtu 12.

novembri 2009. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistusega 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka süüdistatava kinnipidamine alates 15.

detsembrist 2010, mis loeti karistusaja alguseks.

1. Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega jäeti J. Tint vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
4. Maakohtu määruse kohaselt on J. Tint temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 8 aasta 1 kuu. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama asuda kinnipeetava õele kuuluvasse kolmetoalisesse korterisse, mis on heas seisukorras. Korteris elavad J. Tindi ema ja vanaema. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
5. J. Tinti on varasemalt karistatud röövimise, kehalise väärkohtlemise ning joobes juhtimise eest. Praegu kannab ta karistust tapmise ja varguse eest. Kuritegude vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks. Eelöeldu tähendab seda, et J. Tinti saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohtu hinnangul on see J. Tindi puhul siiski jätkuvalt liiga kõrge. Tegemist ei ole isiku jaoks esmakordse vangistusega, mistõttu on põhjendamatu loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks teda motiveerida seadusekuulekal teel viibima. Isiku kuriteod on olnud eriliigilised, kuid seejuures pidevalt vägivaldsed ning päädinud kannatanu surmaga. Ka lähedased olid isikul olemas enne vangistust, kuid see ei hoidnud J. Tinti kuriteo toimepanemisest eemale. 2.
6. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab asjaolu, et kinnipeetaval ei ole töökohta. J. Tint loodab Töötukassa abiga tööd leida. Kindel töökoht tagaks stabiilse sissetuleku, parema majandusliku toimetuleku ning pakuks isikule sisukat tegevust. Arvestades ka J. Tindil lasuvate võlgade suurust, võib töökoha puudumine tuua kaasa pingeid ja probleeme, mida isik ei ole suuteline seaduskuulekalt maandama ja lahendama. 2.
7. Selge murekoht kinnipeetava jaoks on alkohol ja narkootikumid. J. Tint tunnistas, et tarvitas umbes poolteist aastat narkootikume. Ta ärritus alkoholijoobes kergesti ning muutus vägivaldseks. Kinnipeetav soovib minna sõltlastele mõeldud keskusesse ja vältida alkoholi tarvitamist, kuid ei ole kohtule esitatud vastavat garantiikirja ega keskuse nime, kust loodab abi saada. Seega pole kontrollitav, kas süüdlane jätkab vabaduses sõltuvusraviga või on tegemist paljasõnalise väitega. Vangistusasutuses on lihtne hoiduda erinevatest joovastitest, kuid vabanemisel on need hõlpsasti kättesaadavad. Kui isik jääb sõltuvusprobleemiga vabanedes üksi, võib ta libastuda ja uusi kuritegusid toime panna. 2.
8. Kohtu hinnangul on häid märke süüdlase positiivsest käitumisest üksjagu, näiteks korrektne käitumine vangistusasutuses, majandustöödel osalemine ning sotsiaalprogrammide „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ läbimine. Kohus tunnustab J. Tinti rehabiliteerivatest tegevustest osavõtu eest. Vangistustoimikust nähtub, et muutused kinnipeetava käitumises on toimunud suhteliselt lühikest aega tagasi, näiteks viimased distsiplinaarmenetlused on
9. aasta keskpaigast. Seega ei saa teha tõsikindlat järeldust, et kinnipeetava käitumine on jäädavalt paremuse poole nihkunud. Samuti pole vangistusasutus vähendanud J. Tindi ohuhinnangut. Süüdimõistetu on jätkuvalt kõrgohtlik ka pärast kaheksat vangistusaastat. Tartu vangla ja prokuratuur on J. Tindi õiguskuuleka hakkamasaamise osas skeptilised ega toeta tema ennetähtaegset vabastamist. 2.
10. Kokkuvõtvalt ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles sooritatud kuritegude rohkust ja raskust ning ohtu, mida kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine võib ühiskonnale kujutada. Kohtul puudub J. Tindi varasemat elukäiku ning vangistustoimikust nähtuvat arvestades veendumus, et ta vabanedes kuritegelikku käitumist ei jätka, sest positiivsed muutused on võrreldes varasema käitumisega lühiaegsed. Jätkates vangistust distsiplinaarkaristusteta ja rehabiliteerivate tegevustega, on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. 2 MÄÄRUSKAEBUS
11. J. Tindi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J. Tindi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.
12. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohtadega. Süüdimõistetu pani kuriteod toime kas alaealisena või lühikese aja jooksul peale täisealiseks saamist. Käesoleva vangistuse algul
13. detsembril 2010 oli J. Tint 20-aastane, praegu 28-aastane. Ei saa nõustuda kohtu väitega, et kuna käesolev vangistus ei ole J. Tindi jaoks esmakordne, on põhjendamatu loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks teda motiveerida seadusekuulekalt käituma. Tegelikult on J. Tint vanglas teist korda. Tema esimene vangistus oli 8-kuune ega mõjutanud J. Tinti kuritegudest hoiduma. Praegune vangistus on kestnud üle 8 aasta. Vangla iseloomustus näitab, et kinnipeetav on teinud kõik endast sõltuva, et alustada peale vanglast vabanemist uut elu. 3.
14. J. Tint on vangistuse jooksul täitnud individuaalse täitmiskava. J. Tint osales sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ kõikidel kohtumistel ning oli aktiivne ja hea kuulaja. Sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ analüüsis J. Tint oma varasemat käitumist ja koostas plaani tulevikuks. Ta peab ise kõige olulisemaks püsivust ja meelekindlust oma plaanist kinnipidamisel ning sotsiaalse survega toimetulekut. Lisaks läbis J. Tint aastase õppekava puhastusteeninduse erialal. Ta on avaldanud, et tahab tegeleda edasi puhastusteenindusega, samuti on soov edasi õppima minna. Vangla iseloomustuse kohaselt sai J. Tint sotsiaalprogrammist vajalikud oskused enda emotsioonide kontrollimiseks. Ta on saanud vanglas hästi hakkama, probleeme ja konflikte ei ole ette tulnud. Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Tindi käitumine vanglas olles muutunud – ta on rahulik ja tasakaalukas. J. Tint tunnistab mineviku probleeme ja mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust. Tal on olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Vanglas viibimise ajal on J. Tint õppinud eesti keelt ja teinud majandustöid. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.
15. J. Tint hakkab vabanemise järel elama koos ema ja vanaemaga 3-toalises korteris Maardus. J. Tindi vanaema on 95-aastane, jäänud dementseks ja vajab igapäevast abi. J. Tindi ema on palunud oma poega vanglast vabastada, kuna vajab vanaema hooldamisel abi. Ka J. Tint ise soovib vanaema eest hoolitseda. Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Tindi suhted ema ja õega on head – lähedased käivad ka vanglas kokkusaamistel. J. Tint suhtles tihti ka isaga, kes möödunud aastal suri. Kaitsja arvates on tähelepanuväärne, et lähedased süüdimõistetuga 8-aastase vangistuse järel ikka suhtlevad. 3.
16. J. Tint esitas kohtule avalduse, et on elektroonilise järelevalvega nõus. Kohus ei ole isiku vabastamisega kaasnevaid elutingimusi ja tagajärgi piisavalt analüüsinud. Maakohus ei analüüsinud ka võimalusi alkoholitarbimise vastaste meetmete rakendamiseks ega toetanud J. Tinti soovi ja lubadust liituda vabanemisel rehabilitatsioonikeskusega. Maakohtu hinnangul oleks selle meetme eelduseks garantiikirja esitamine kohtule. 3.
17. Kaitsja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. märtsi
19. a kohtumääruse nr 1-09-14104 seisukohtadele ja leiab, et kirjeldatud kaasus sarnaneb J. Tindi omaga. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et J. Tint on täitnud püüdlikult individuaalset täitmiskava ja talle ei heideta ette halba käitumist vanglas. Maakohus hindas J. Tindi retsidiivsusohu kõrgeks tulenevalt tema poolt toime pandud kuriteo raskusest ega esitanud selgeid põhjendusi, missugused konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Maakohus ei ole toonud välja, miks ja millised varasemate kuritegude andmed jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad ning võimaldavad järeldada, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist pole isiku hoiakud ning suhtumine muutunud. 3.
20. J. Tindi kriminaalasja materjalide põhjal ei ole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla oma hinnangu andmisel kasutas ja missuguseid asjaolusid ja miks arvesse võttis. Maakohus on väitnud, et vangistusasutus ei ole J. Tindi ohuhinnangut vähendanud ning süüdistatav on jätkuvalt 3 kõrgohtlik ka pärast kaheksat vangistusaastat. Kaitsja arvates peaks ohuhinnangut analüüsima kohus, suhtudes kriitiliselt vangla metoodikasse.
21. J. Tint taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
22. Süüdimõistetu märgib, et tema 95-aastane vanaema vajab algstaadiumis dementsuse tõttu pidevat hooldust. J. Tindi ema ja õde ei saa seda alati teha, sest käivad tööl. Õel on koormav töögraafik ning ta kasvatab üksi väikest last. Vabadel päevadel hoolitseb J. Tindi ema nii oma lapselapse kui ka ema eest. Seega vajab perekond tema abi. 4.
23. J. Tint soovib vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Ta märgib, et saaks oma peret vanaema ja õe lapse hooldamisel abistada. Ka süüdimõistetu ema oma kohtule kirjutanud, et J. Tindi vabastamine aitaks perel raskustega hakkama saada. J. Tindi ema otsib lisatööd, kuna vanaema ravimiteks raha ei jätku. See tähendaks aga seda, et vanaema jääks veel rohkem üksi ilma hooleta. Määruskaebuse kohaselt ei saa mitte keegi teine vanaema eest hoolitseda. J. Tint märgib, et soovib minna tööle ja oma peret ka sel viisil toetada. 4.
24. Süüdimõistetu rõhutab, et on oma vigadest aru saanud ega soovi neid enam korrata ning on otsustanud alustada normaalset elu ilma kuritegevuse ja keelatud aineteta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad J.

Tindi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)

1. J. Tindi kaitsja on määruskaebuses juhtinud tähelepanu sellele, et maakohus ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga käsitlenud kuritegude asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist pole isiku hoiakud ning suhtumine muutunud. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi, kuid ei muuda sisuliselt maakohtu järeldusi. 7.
2. Maakohus on viidanud J. Tindi retsidiivsusohule ja vägivaldsusele, korduvale karistatusele ning varasemalt toimepandud kuritegude liikidele ja raskusele, sealhulgas isiku surma põhjustamisele. Arvestades asjaolu, et J. Tint on vangistuse jooksul käitunud hästi, peab kolleegium vajalikuks osundada täiendavalt nendele kuriteo asjaoludele, mis näitavad süüdimõistetu vägivaldsuse ja hoolimatu suhtumise ulatust ning viitavad seetõttu ka pikaajalise vangistuse järel riskile, et isik võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. 7.
3. Harju Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsusest nähtuvalt peksis J. Tint kannatanu ühise alkoholitarvitamise käigus rusikate, jalgade ja taburetiga surnuks ning varastas pärast seda kannatanu korterist mobiiltelefoni. J. Tint peksis kannatanut korduvalt rusikate, jalgade ja taburetiga pea ning keha piirkonda ning hüppas lamavas asendis olnud ohvril jalgadega seljal, kõhul ja rindkerel. Ta 4 tekitas kannatanule kehatüve kinnise tömptrauma, mõlema poole roiete hulgimurrud, rinnakelme ja siseelundite (mõlema kopsu, vasaku neeru, maksa ja jämesoolekinnisti) rebendid ja siseelundite verevalumid, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust ning peaajuturse. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Süüdimõistva otsuse kohaselt ei olnud rünne ohvri suhtes ühekordne ja lühiajaline käitumisakt, vaid kestis mitmeid minuteid. Pärast ohjeldamatut peksmist tehtud joomapausi pidas J. Tint veel vajalikuks lüüa kannatanule taburetiga pähe. Ohvri peksmisele järgnevalt ei teinud J. Tint midagi selleks, et kannatanu olukorda kergendada ja jättis kiirabisse helistamata. J. Tindi ulatuslik vägivald, mis tekitas lausa 35 roidemurdu, näitas üheselt, et J. Tint pani tapmise toime vähemalt otsese tahtlusega. J. Tindil jalas olnud saabastelt leiti ulatuslikult kannatanu verejälgi. Samuti olid verised taburett ja koridori seinad. Need näitasid ohvri peksmise tugevust. Tallinna Ringkonnakohus märkis
6. veebruari
7. a otsuses täiendavalt, et kuna sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt ei olnud põrandal vereloiku ning J. Tindi jalatsid olid määrdunud peamiselt pealtpoolt, pidi kannatanu juba peksmise ajal tugevalt verd jooksma. 7.
8. Maakohus liitis eelkirjeldatud tapmise ja varguse toimepanemise eest mõistetud karistuse J. Tindile varasemalt Harju Maakohtu
9. novembri
10. a kohtuotsusega mõistetud kandmata karistusega

§ 424järgi joobes juhtimise eest.

Nimetatud 12. novembri 2009 otsuses suurendati omakorda joobes juhtimise eest mõistetud karistust

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu poolt 25.

veebruaril 2009 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Eelnimetatud karistus mõisteti

§ 121järgi selle eest, et J.

Tint peksis alkoholijoobes tahtlikult käte ja jalgadega oma 77-aastast vanaisa ning tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoomid nina ja vasaku silma piirkonnas, otsmikul ning pealael ja marrastuse otsmikul. Eelnevalt kirjeldatud kuritegude asjaolud näitavad, et J. Tindil on olnud väga pikaajaliselt probleeme vägivallaga ning varasemalt mõistetud karistused, sealhulgas vangistus, ei ole teda mõjutanud.

1. Kolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt on J. Tinti hinnatud kõrgohtlikuks. Eelkirjeldatud lähedase inimese vastu toime pandud kuritegu ja teise inimese jõhker surnukspeksmine näitavad ringkonnakohtu hinnangul J. Tindi varasema vägivaldsuse ja hoolimatu suhtumise ulatust. Arvestades J. Tindi poolt toime pandud korduvate vägivallakuritegude asjaolusid, nõustub kolleegium vangla hinnanguga, et J. Tindi puhul esineb mõtlemisest ja käitumisest tulenev ohtlikkus ka pärast pikaajalist vangistust. Vangla on iseloomustuse koostamisel põhjendatult arvestanud lisaks süüdimõistetu käitumisele karistuse kandmise ajal ka tema varasemat elukäiku ja kuritegude raskust. Ka asjaolu, et J. Tint oli vangistuse alguses vaid 20-aastane ja praegu 28-aastane, ei veena ringkonnakohut süüdimõistetut vabastama. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et seni kantud vangistus ja läbitud sotsiaalprogrammid on J. Tindi vägivaldset käitumismustrit suutnud püsivalt muuta. Vangistuse stabiilses keskkonnas on süüdimõistetu käitumine vangla iseloomustuse kohaselt muutunud rahulikumaks ja tasakaalukamaks, kuid positiivsed muutused on kuriteo raskust ja varasemat elukäiku võrreldes veel liiga vähesed.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole analüüsinud isiku elutingimusi ja neid tagajärgi, mis kaasneks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamisega. Kaitsja hinnangul tagaks J. Tindi edaspidise õiguskuuleka käitumise kriminaalhoolduse nõuded koos kohustusega läbida sõltuvusainete tarvitamise vastaseid sotsiaalprogramme. Ringkonnakohus ei ole sarnaselt vangla ja maakohtuga veendunud, et kriminaalhoolduse nõuded ja kohustused ning perekonna tugi garanteeriksid J. Tindi edaspidise õiguskuuleka käitumise. 9.
3. Arvestades asjaolu, et J. Tinti on varasemalt süüdi mõistetud ka oma vanaisa peksmise eest, ei pruugi perekonna olemasolu ja tugi tema puhul kuritegude toimepanemist takistada. Vägivallakuritegude toimepanemise riski lähedaste vastu ei maandaks ka elektroonilise valve kohaldamine. Vabanemisel tekitavad pingeid ja probleeme ka J. Tindi võlad (üle 17 291 euro), töökoha puudumine, kriminaalkorras karistatud tuttavad ja risk langeda tagasi sõltuvusse alkoholist ja narkootikumidest. J. Tint tarvitas erinevaid narkootikume ligi poolteist aastat, seejuures peamiselt amfetamiini. 5 9.
4. J. Tint on emotsioonide kontrollimise ja sõltuvusprobleemidega vangla sotsiaalprogrammides tegelenud, kuid arvestades tema sõltuvusprobleemide ja vägivaldsuse ulatust, vajaks sotsiaalprogrammidest omandatud positiivsed hoiakud veelgi pikemaajalisemat kinnistumist. Kinnipeetav läbis sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ alles
5. aasta alguses, seega veidi enam kui aasta tagasi. Eelnevalt on tal jäänud see programm kahel korral (
6. aastal ja
7. aastal) puudumiste tõttu lõpetamata. See näitab, et süüdimõistetu motivatsioon vabatahtlikult ja sihipäraselt sõltuvusprobleemidega tegeleda on tekkinud alles hiljuti ja esineb oht, et ta see võib vabanemise järel kergesti kaduda. Ka vanglas majandustöödel osalemine on olnud lühiajaline –
8. aastal kokku ligi 3 kuud. Arvestades J. Tindi majanduslikke riske, tuleks talle kasuks vanglas pikemaajalisem tööharjumuste ja -kogemuste omandamine ning õpingute ja programmides osalemise jätkamine, mis aitaksid vabanedes tööd leida ja uute kuritegude toimepanemise riske maandada. 9.
9. Ringkonnakohus märgib täiendavalt vastuseks J. Tindi määruskaebusele, et vanaema hooldamise vajadus ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks. Motivatsioon perekonda aidata iseloomustab süüdimõistetut küll positiivselt, kuid väide, et peale J. Tindi ei saa mitte keegi vanaema eest hoolitseda, ei ole tõsiseltvõetav. J. Tindi perekonnal on raskuste korral võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et saada nõu ja abi vanaema hooldamist puudutavate probleemide lahendamiseks.
10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata ning J. Tindi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi.
11. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 2 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi J. Tindi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 6