← Eesti

1-17-1115/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2019 1-17-1115 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Aleksei Drožžini (isikukood 39712222250) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Süüdimõistetu Aleksei Drožžin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohtu
  5. aprilli
  6. a otsusega tunnistati Aleksei Drožžin süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendati kestuseni 2 aastat 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi kandmisele kuuluvaks vangistuseks A. Drožžinile 2 aastat 3 kuud 29 päeva. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel A. Drožžinile Viru Maakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega mõistetud 3 aasta 7 kuu 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle 5 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Sellest karistusest loeti kantuks 2 aastat 5 kuud 29 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks jäi A. Drožžinile 3 aastat 5 kuud 26 päeva. A. Drožžini karistusaeg algas
  9. mail 2017 ja lõpeb
  10. novembril
  11. veebruaril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Drožžini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Drožžini ennetähtaegset vabastamist.
  12. Viru Maakohus jättis
  13. märtsi
  14. a määrusega A. Drožžini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis, et A. Drožžinil on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja ka vanglas viibib ta mitmendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et süüdimõistetu ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. A. Drožžini kuritegudes on läbivaks elemendiks olnud vägivalla kasutamine ja enamus tegudest olid toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on A. Drožžinil 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sellest järeldub, et ta ei suuda ka range järelevalve all alluda korraldustele ega kehtestatud nõudeid järgida. Seetõttu on põhjust arvata, et kinnipeetav ei ole oma kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Vabaduses A. Drožžinile töökohta garanteeritud ei ole. Rahalisi nõudeid tuleks tal tasuda umbes 1000 euro ulatuses. Seetõttu võivad süüdimõistetul tekkida rahalised raskused, mis omakorda võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. A. Drožžin tunnistab ka, et tal on sõltuvus kanepist ning enne vangistust tarvitas ta seda igapäevaselt. Narkootikumide tarvitamine soodustas varasemalt kuritegude sooritamist. Samuti oli kinnipeetav endast tugevama ja vanema tutvusringkonna poolt mõjutatud kuritegusid toime panema. Eeltoodust tulenevalt esineb A. Drožžini puhul uue kuriteo toimepanemise oht. Kuna A. Drožžin on varem kahel korral kriminaalhoolduse kestel pannud toime uue kuriteo, siis puudub ka kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid piisavalt mõjusad vahendid, hoidmaks ära tema uusi kuritegusid. Positiivne on A. Drožžini puhul, et ta on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi, vestelnud psühholoogiga, töötanud majandustöödel, hea käitumise tõttu on talle võimaldatud käia kodukülastustel, vabaduses on tal elukoht ning tema suhted lähedastega on head. Nimetatud positiivsed tegurid ei kaalu aga üles negatiivseid ja A. Drožžini ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. MÄÄRUSKAEBUS
  15. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Drožžin, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi enne vangistustähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vanglast vabastada. A. Drožžin kinnitab, et vangistus on talle head mõju avaldanud. Ta läbis määratud sotsiaalprogrammid, vabaduses on tal elukoht, ta soovib leida töö ja hakata tasuma võlgnevusi. Ta palub võimalust vabaneda elektroonilise valve alla ja lubab täita kõiki kohtu ettekirjutusi. Seadust ta enam ei rikuks ning narkootikume ja alkoholi ei tarvitaks. Ta tahab muuta oma elu paremas suunas, luua pere ja lõpetada läbikäimise kriminaalkorras karistatud isikutega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  16. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  17. või
  18. peatüki sätteid, arvestades
  19. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  20. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  21. peatüki
  22. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  23. aprilli
  24. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab 2

(3)ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  1. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Drožžini määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Kaitsja argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  2. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  5. Viru Maakohus ei ole KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on kaalunud A. Drožžini vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Kohtumääruse põhistustest, mis on selged ja piisavad, nähtub veenvalt, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik, kuivõrd tema puhul on täheldatav oluline uue kuriteo toimepanemise risk. Selline järeldus on ilmne juba süüdimõistetu eelnevat elukäiku (korduvalt karistatud, vanglas on olnud mitmel korral, kuriteo toimepanemine kriminaalhoolduse tingimustes) ja vangistusaegset käitumist vaadates (koguni 7 kehtivat distsiplinaarkaristust). Kui süüdimõistetu sooritab kuritegusid ka pärast korduvaid karistamisi, sh vanglakaristusi ega suuda ka nüüdse vangistuse ajal reegleid järgida, siis on põhjust prognoosida tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Nagu maakohus asjakohaselt välja tõi, võib A. Drožžin toime panna vägivaldseid tegusid. Süüdimõistetu kinnitus, et vangistus on teda muutnud ja ta soovib elada seaduskuulekalt, veenev ei ole. A. Drožžini mõningad pingutused vangistuses, millised esimese astme kohus küllaldase põhjalikkusega välja tõi, ning tal vabaduses elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu, ei ole kindlasti asjaoludeks, mis uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vähendaksid ja tema ennetähtaegse vabastamise kaasa tooksid. Perekond ja elukoht olid süüdimõistetul ka varasemalt, kui ta sooritas kuriteod. Kusjuures vähemalt viimase kuriteo toimepanemise ajal käis A. Drožžin vähemalt enda sõnul ka tööl.
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Drožžini määruskaebuse Viru Maakohtu
  7. märtsi
  8. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.