KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-96 Tsivi

) § 137, mille kolmanda lõike kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 123

järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest.

1. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15). Nagu juba eelnevalt märgitud, ei tuvastanud ringkonnakohus menetlusõiguse normi olulist rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus hooldusõiguse küsimuse kohta otsust tehes ka diskretsiooni piire. Iseenesest asjaolu, et lapse isa maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu 6 diskretsiooniotsuse muutmiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus selle vastu ei eksinud ja ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendeid hinnates õigesti, et laste isa püüab laste ema laste elust eemal hoida ning takistada ema ja laste kontakte. Sellele veendumusele jõudis asja materjalide põhjal ka ringkonnakohus. Maakohus leidis õigesti ka seda, et erinevalt isast suudab ema tagada lastele piisava suhtlemise lahus elava isaga. Samuti on põhjendatud maakohtu järeldus, et ema juures on lastel kindlamad reeglid, päevarežiim ja vanemapoolne abi koolitöödes. Alusetu on laste isa etteheide, nagu oleks kohus hinnanud tõendeid subjektiivselt ja ühekülgselt, eesmärgiga teha otsus laste ema kasuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohus otsust tehes erapoolik.
3. Apellatsioonkaebuses heidab isa emale ette elu- ja töökohtade vahetamist, kuid isa ei ole välja toonud, mil viisil mõjutab sobiva eluruumi otsimine ja ema töötamine laste eest hoolitsemist ja laste turvatunnet. Alusetu on ka isa etteheide ema mittetöötamisele raseduse tõttu ja arvamus, et emal võib jätkuda vanemlikku hoolt ja armastust ainult sündivale lapsele. Laste isa ei ole põhjendanud, millele on tema arvamus rajatud. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus heitnud isale ette tema vanust. Maakohus seda ei teinud.
4. Vanemate avaldused olid n-ö vastastikused, st ühe rahuldamine välistab teise rahuldamise. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega ja vanemate ühise hooldusõiguse osalisel lõpetamisel lähtunud põhjendatult eelkõige laste huvidest. Apellatsioonkaebuses ei ole ka välja toodud asjaolusid, mis annaks alust kohtu määratud suhtlemiskorra muutmiseks.
5. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi nende tegevustes, sh hariduse omandamises ja teise vanemaga suhtlemises.

§ 143

lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Seega võib laste heaolu saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest, teineteise süüdistamisest, teise vanema halvustamisest ja teise vanema suhtlusõiguse piiramisest, kuid asja materjalist nähtuvalt ei ole praegusel juhul tegemist ühepoolse käitumisega, mida saab ette heita üksnes ühele vanemale. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendeid, omavahelisi kokkuleppeid ja suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides. Muuhulgas on mõlemal vanemal seadusest tulenev (

§ 144

) kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta (mh lapse tervis, enesetunne, tegevused jne). Antud juhul on vanemad laste huve teadlikult kahjustanud sellega, et nad ei tegutse hoolduskohustuse üksmeelse täitmise eesmärgil ja laste rahu on olnud korduvalt häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi rahumeelselt.

1. Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata armastavad oma lapsi, ei käitu nad kahjuks nii omavahelises suhtluses kui ka ametkondade ja spetsialistidega suheldes laste huve arvestavalt. Vanematel tuleks mõista, et nende käitumine mõjutab oluliselt laste emotsioone ja psüühikat ning praegu laste ümber toimuv võib jätta nendele jälje kogu eluks.
2. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta laste ema poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumendid, sest ema ei ole taotlenud nende asja juurde võtmist ja need ei mõjuta asja lahendamist. 7 Menetluskulud
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud (v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) TsMS 171 lg 1 alusel laste isa CC kanda.
4. QQ ei esitanud ringkonnakohtule apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja ega taotlenud kulude hüvitamist. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra.
5. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Kaupo Paal Ande Tänav 8