1-17-4775/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4775 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari 2019 määrus Anton Lerma Guerrero vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Anton Lerma Guerrero (ik 39007060326) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Narva Esimene Advokaadibüroo vandeadvokaat Valeriy Gimaevi poolt Anton Lerma Guerrerole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
6. Mõista Anton Lerma Guerrerolt riigituludesse välja menetluskuluna 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Anton Lerma Guerrerol tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 22.05.2017 otsusega tunnistati A. L. Guerrero süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.04.2017 ja lõpeb 30.10.
10. Viru Vangla esitas 30.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. L. Guerrero vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 07.02.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
12. Süüdimõistetul on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab teist reaalset vanglakaristust. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemises, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilises juhtimises ja mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.
13. Maakohus luges A. L. Guerrero puhul positiivseks, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, vestelnud kriminaalhooldusametnikuga erinevatel teemadel ja töötab vangla tööhõives. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elukoht ning toetav lähivõrgustik. Samas ei hoidnud toetava lähivõrgustiku olemasolu ära A. L. Guerrero poolt uute kuritegude toimepanemist, mistõttu toetavate lähedaste ja kindla elukoha olemasolu ei saa pidada uute kuritegude toimepanemist ärahoidvateks asjaoludeks. Maakohus on seisukohal, et isikul on võimalik süütegude toimepanemist jätkata ka elektroonilise järelevalve all viibides, sealjuures ei oleks narkootilise aine käitlemiseks isegi vajalik kodust lahkuda. Samuti võivad majanduslikud raskused ja kindla töökoha puudumine viia A. L. Guerrero taas kuritegude toimepanemiseni. Ühtlasi luges maakohus negatiivseks, et isik omab kehtivat distsiplinaarkaristust.
14. Samuti on A. L. Guerrero ka varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, kuid see ei taganud tema õiguskuulekust. Ühtlasi on ta varasemalt viibinud ka elektroonilise järelevalve all, kuid isik rikkus temale määratud ajakava. Kokkuvõtvalt ei kaalu isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud üle teda iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, mistõttu tuleb A. L. Guerrero jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. L. Guerrero kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus on kaalutlusõigust teostanud puudulikult ning maakohtu määrus on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga.
16. Maakohus on hoolimata A. L. Guerrerot iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele jõudnud seisukohale, et isiku ennetähtaegne vabastamine on välistatud toimepandud kuritegude asjaolude tõttu. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks rohked positiivsed ajaolud ei too kaasa A. L. Guerrero ennetähtaegset vabastamist, mistõttu on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust.
17. Samuti ei ole maakohtu taoline seisukoht kooskõlas kehtivat kohtupraktikaga (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt on ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel esmatähtis isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mitte aga toime pandud kuritegude asjaolud, nagu on leidnud 2 maakohus. Eeltoodut on võimalik hinnata läbi kinnipeetava käitumise vanglas ja individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamise. Kuna vangla toetab isiku vabastamist, siis on tema vangistuse eesmärgid saavutatud.
18. A. L. Guerrerole määratud distsiplinaarkaristus on seotud sellega, et viimane ei teavitanud vangla juhtkonda teise kinnipeetavaga ette tuleva võimaliku konflikti osas. Isikut karistati noomitusega, mis on vangistusseaduses ette nähtud kergeim karistus. Seega on A. L. Guerrero käitumine kinnipidamiskohas olnud valdavalt õiguspärane, kuna teisi rikkumisi tal ei ole. Kehtiv distsiplinaarkaristus ei saa üle kaaluda teisi, süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid nagu kindel elukoht ja lähedaste toetus, mida on ka Riigikohtu praktikas esmatähtsaks peetud.
19. Ekslik on ka maakohtu määruses toodu nagu oleks ennetähtaegne vabastamine erandlik, kuna eeltoodu ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20).
20. Tartu Ringkonnakohtu 05.03.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 15.03.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. L. Guerrerot vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
22. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on üldjoontes veenvalt põhjendanud, miks A. L. Guerrero tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. L. Guerrero ennetähtaegseks vabastamiseks.
23. Vastupidiselt määruskaebuses toodud seisukohale on A. L. Guerrero puhul kriminaalkolleegiumi hinnangul siiski täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab A. L. Guerrero kehtivat distsiplinaarkaristust. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et määratud distsiplinaarkaristusi ei ole võimalik jagada kergemateks ja raskemateks. Distsiplinaarkaristus jääb karistuseks, hoolimata konkreetsest karistuse liigist. Samuti näitab kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, et A. L. Guerrerol on isegi range järelevalve tingimustes mõningaid probleeme kehtivale korrale allumisega. Eeltoodu aga ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et A. L. Guerrero oleks suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma.
24. Samas tuleb nõustuda, et A. L. Guerrero iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – osaleb kinnipidamiskohas majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vestlused kriminaalhooldusametnikuga ning omab vabanemise korral kindlat elukohta. Samas tuleb nõustuda maakohtuga, et isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üle temast lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. A. L. Guerrero omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas teistkordselt. Seega on isikut juba üritatud läbi eriliigiliste karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Samuti nähtub asja materjalidest sedagi, et A. L. Guerrero on varasemalt rikkunud ka käitumiskontrolli tingimusi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Muuhulgas on teda ka allutatud elektroonilisele järelevalvele, kuid A. L. Guerrero rikkus temale määratud ajakavu. Eeltoodu ei tekita 3 kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et ka selgi korral oleks A. L. Guerrero suuteline käitumiskontrolli edukalt läbima.
25. Isiku riskeerivale ja õiguskorda eiravale hoiakule viitavad ka A. L. Guerrero poolt toime pandud eriliigilised kuriteod (kehaline väärkohtlemine, narkootilise aine käitlemine, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja vargused). Seega on isik erinevates situatsioonides ja olukordades valinud enda jaoks sobivaimaks lahenduseks kuritegude toimepanemise, mis viitab isiku impulsiivsusele ja tagajärgedega mitte arvestamisele. Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel või olles alkoholijoobes, asub A. L. Guerrero sellest tingituna uusi kuritegusid toime panema. Seda enam, et vabaduses puudub isikul kindel töökoht, aga tasumata võlgnevusi on kokku 6 268,13 euro ulatuses. Samuti võib liigne vaba aeg ja töökoha mitte omamine viia A. L. Guerrero alkoholitarvitamise ja ebasobiva seltskonnani, mis samuti tõstab temast lähtuvat retsidiivsusriski.
26. Mis aga puudutab prokuröri ja vangla arvamust A. L. Guerrero ennetähtaegse vabastamise osas, siis toodud seisukohad ei ole kohtule siduvad. Teisisõnu ei arvesta kohus A. L. Guerrero vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel selles osas antud vangla ja prokuröri seisukohtadega, vaid teeb otsuse iseseisvalt, kaaludes KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Muuhulgas ei saa kohus arvesse võtta ka vangla poolt koostatud riskihinnangut uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse ja kinnipeetava ohtlikkuse kohta, kuna kriminaalasja materjali põhjal ei ole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 27).
27. Kokkuvõtvalt, arvestades A. L. Guerrero isikut ja tema käitumist vanglas ning varasemat elukäiku, on A. L. Guerrero elektroonilise valve alla vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et A. L. Guerrero oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimustele alluma ja seeläbi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.02.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
29. A. L. Guerrero kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 90 eurot A. L. Guerrero kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4