Obsah (8)

§ 199§ 418§ 4231§ 64§ 68§ 65§ 121§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9687 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vai

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 418

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, ja

§ 4231

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 17.01.2017 otsusega mõistetud karistus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskematega, mõistes J. Kibuvitsale liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati J. Kibuvits süüdi

§ 199

lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust,

§ 4231

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, ja

§ 121

lg 2 p 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64alusel mõisteti J.

Kibuvitsale liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 17.01.2017 otsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mõistes J. Kibuvitsale liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 09.01.2018 määrusega täpsustati kohtuotsust ning loeti

§ 65

lg 2 alusel liitmisele kuuluvaks karistuseks Pärnu Maakohtu 17.01.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 5 kuud ja 22 päeva vangistust, mõistes J. Kibuvitsale liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.09.2017 ja lõpeb 06.03.

2. Tartu Vangla esitas 04.12.2018 Tartu Maakohtule materjalid J. Kibuvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 15.02.2019 määrusega jäeti J. Kibuvits vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused, otsustamaks J. Kibuvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle, kuid täitmata on sisulised eeldused.
4. J. Kibuvits on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleval ajal kannab kaheksandat reaalset vangistust. J. Kibuvitsa enda selgituste kohaselt on ta vangistuses kokku viibinud ligikaudu 36 aastat oma elust. Ta on karistust kandnud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab J. Kibuvits karistust kehalise väärtkohtlemise, varguse, relva ebaseadusliku omamise ja süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest.
5. Kuigi J. Kibuvits on korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust, on talle antud võimalust kanda karistust ka vabaduses. Viimati mõisteti J. Kibuvitsale tingimuslik karistus Pärnu Maakohtu 19.01.2017 otsusega. Probleemid kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmisega ilmnesid aga juba kriminaalhoolduse alguses. Lisaks registreerimiskohustuse mittetäitmisele ei täitnud J. Kibuvits ka kohustust alluda alkoholismivastasele ravile. Sellest tulenevalt tuli J. Kibuvitsale mõistetud karistus Pärnu Maakohtu 18.09.2017 määrusega täitmisele pöörata. Kusjuures J. Kibuvitsa kohaloleku tagamiseks erakorralise ettekande arutamisel kohtus tuli ta tagaotsitavaks kuulutada ja tabamisel vahistada. Kuivõrd J. Kibuvits ei ole varasemalt mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi, ei ole maakohtu hinnangul põhjust olla veendunud, et J. Kibuvits on senini ärakantud karistusest teinud piisavad järeldused ning on suuteline vabaduses täitma kõiki talle kohtu poolt määratavaid kontrollinõudeid ja kohustusi korrektselt.
6. Maakohus peab positiivseks, et vangistuse ajal on J. Kibuvits läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Samas ei ole J. Kibuvitsa käitumist karistuse kandmise ajal võimalik pidada tervikuna positiivseks. Seda põhjusel, et J. Kibuvitsal on olnud probleeme distsipliini järgimisega (kuigi kehtivad distsiplinaarkaristused kohtulahendi tegemise seisuga puuduvad) ja teda on paigutatud ka lukustatud kambrisse (seoses subkultuuriliste tõekspidamiste väljendamisega kaaskinnipeetava suhtes). J. Kibuvits soovib tööle asuda OÜ-sse XX (garantiikirja ei ole kohtule edastatud). Maakohus peab töökoha olemasolu oluliseks, kuna Tartu Vangla andmetel on J. Kibuvitsal rahalisi nõudeid üle 17 000 euro. Vabanemisfondi on kogunenud 63 eurot.
7. Vabanemise korral soovib J. Kibuvits elama asuda aadressile X, Tartu linn. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt ei ole korteri omanik nõus J. Kibuvitsale korterit üürile andma. Kohtuistungil J. Kibuvits on selgitanud, et ta saab elama asuda Jõgeva linna oma sõbra korterisse. Konkreetset aadressi kohtule teatatud ei ole. Sellest tulenevalt puudub J. Kibuvitsal vabanemisel korral kindel elukoht. Nimetatud asjaolu välistab aga 2 kriminaalhoolduse teostamise, kuna kriminaalhoolduse teostamiseks on kohtul vajalik kindlaks määrata isiku alaline elukoht.
8. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et J. Kibuvitsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, J. Kibuvitsa isik ja vabanemisjärgsed elutingimused. J. Kibuvitsal tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Määruskaebus
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Kibuvits, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Alternatiivselt taotletakse asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks määruskaebuses toodud põhjendustel (vt käesoleva määruse p 13).
10. Maakohus on tõlgendanud J. Kibuvitsa kahjuks seda, et ta on oma käitumist muutnud ja suudab kinnipidamiskohas järgida kehtivat korda, mida tõestab distsiplinaarkaristuste puudumine. Mis puudutab elukohta, siis aadressil X, Tartu asuva korteriga teda peteti, kuna tuttav, kellega ta kokku leppis, et saab vabanemise korral sinna elama asuda, väitis, et tema on selle elamispinna käsutaja. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et tal elukoht puudub, kuna kohtuistungil teatas J. Kibuvits, et tal on võimalik vabaneda sõbra korterisse, mille aadressi ta ärevusest tulenevalt kohtuistungil unustas ja hiljem asja materjalide juurde lisada/edasi öelda ei saanud. Tal on selle tõestuseks olemas garantiikiri, mille ta tahtis läbi inspektor-kontaktisiku esitada kohtule juba 29.01.2019, aga inspektor-kontaktisik ütles, et see ei ole vajalik ja piisab sellest, kui nimetada kohtuistungil oma uue elukoha aadress. Seetõttu esitab J. Kibuvits kõnealuse garantiikirja koos määruskaebusega ringkonnakohtule. Käesolevaga taotleb J. Kibuvits, et ringkonnakohus kontrolliks kriminaalhooldusametniku abiga vajadusel uut elukohta.
11. Maakohtu määrusest jääb mulje, et J. Kibuvitsa töökoha olemasoluga ei ole arvestatud, viidates garantiikirja puudumisele. Ometi kontrollis kriminaalhooldusametnik töökoha olemasolu ja sellega peaks kõik korras olema. Talle on garanteeritud töökoht ettevõttes XX OÜ, mille tõestuseks edastas J. Kibuvits kohtule garantiikirja. Maakohus on jätnud selle positiivse asjaolu tähelepanuta, tõlgendades olukorda garantiikirja puudumise tõttu J. Kibuvitsa kahjuks.
12. Samuti on maakohus liialt tuginenud J. Kibuvitsa minevikule, jättes arvestamata teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. J. Kibuvits on täitnud VangS § 16 alusel individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja tal on vabanemise korral olemas head elutingimused. Toodud positiivsed asjaolud kaaluvad üle negatiivsed, mille alusel saab väita, et J. Kibuvitsa suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise tingimused. Maakohtu määrus näitab, et tema ennetähtaegne vabastamine sõltus asja lahendavast kohtunikust, mitte aga

§ 76lg-s 4 toodust.

J. Kibuvitsa püüdlikkus näitab, et karistuse üld – ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei osutu probleemiks. Pealegi jätkuks tema karistuse kandmine ennetähtaegse vabastamise korral kriminaalhoolduse näol. J. Kibuvits saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest ja nõustub käitumiskontrolli lisatingimustega. Kriminaalhooldus aitaks J. Kibuvitsal toime tulle vabaduses eesootavate raskustega, mille tulemusena väheneks ka uue kuriteo toimepanemise risk.

1. Samuti on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg
2. Nimelt oleks maakohus pidanud elukoha puudumise tõttu vangla poolt esitatud taotluse jätma läbi vaatamata ja materjalid vanglale tagastama. Lisaks tõi maakohus välja, et J. Kibuvitsal tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda, rikkudes põhjendamiskohustust ja eirates

§ 76

, mis sätestab, et jõustunud kohtumäärusest kuue kuu möödumisel avaneb uus võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kuna J. Kibuvitsal on kanda veel 3 umbes aasta vangistust, jääks ta maakohtu sellisele käsitlusele tuginedes ebaõiglaselt ilma võimalusest ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.

1. Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 18.03.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Viidatud tähtajaks esitas J. Kibuvits ringkonnakohtule täiendavalt garantiikirjad elu- ja töökoha kohta. Ühtlasi kinnitas ta oma soovi hakata õiguskuulekalt elama ja kõik võlgnevused tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et J. Kibuvits ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
3. Esmalt, mis puudutab J. Kibuvitsa poolt esitatud alternatiivset taotlust tagastada asi maakohtule uueks arutamiseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu, siis selle taotluse jätab kriminaalkolleegium rahuldamata. Maakohtul puudus igasugune alus jätta vangla poolt esitatud materjale läbi vaatamata, kuna kindla elukoha olemasolu ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalseks eelduseks, mille puudumise korral tuleks vangla poolt esitatud materjalid läbi vaatamata jätta. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalseteks eeldusteks on

§ 76

lg-tes 1 ja 2 näidatud tähtajad, alles pärast mida on isikul õigus taotleda enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus sedagi, et ka

§ 76

tähtaegade mitte saabumine ei ole samuti vangla poolt esitatud materjalide läbi vaatamata jätmise aluseks. Ka sellisel juhul tuleb kohtul vangla poolt edastatud materjalid siiski sisuliselt läbi vaadata (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

1. novembri 2018 määrus kriminaalasjas nr 1-15-10026).
2. Ühtlasi ei saa maakohtu sõnastusest – „J. Kibuvitsal tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda“ – järeldada, et süüdimõistetult on selliselt ära võetud VangS § 76 lg-s 2 toodud võimalus taotleda uuesti enda ennetähtaegset vabastamist pärast seda, kui möödunud on kuus kuud tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Maakohus on üksnes leidnud, et käesolevalt puudub võimalus J. Kibuvitsa vabastamiseks ja isikul tuleb hetkeseisuga karistust edasi kanda.
3. Mis puudutab aga konkreetsemalt J. Kibuvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist, siis siinkohal on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on

§ 76

lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 6), jõudes seeläbi õigele järeldusele, et J. Kibuvits ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

1. Üldjoontes väljendub J. Kibuvitsa rahulolematus selles, et maakohus ei ole otsustuse tegemisel arvesse võtnud kaebuse esitaja kindla elu – ja töökoha olemasolu. Samuti et J. Kibuvitsa puhul on tegelikkuses täidetud karistuse üld – ja eripreventiised eesmärgid ning kriminaalhoolduslike vahenditega oleks tagatud tema õiguskuulekus.
2. Seniseks juurdunud kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed 4 kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui J. Kibuvitsal on vabanemise korral tõepoolest olemas kindel elu – ja töökoht, ei too see kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna eeltoodu ei vähendaks J. Kibuvitsast lähtuvat keskmisest suuremat retsidiivsusriski. J. Kibuvits on alates aastast 1984 viibinud vangistuses kaheksal korral (enda sõnul kokku 36 aastat), omades hetkel viit kehtivat kriminaalkaristust. Seega on J. Kibuvits suurema osa oma elust elanud kuritegelikku elu. Sealjuures on teda korduvalt üritatud läbi eriliigiliste karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. J. Kibuvits väidab, et saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest, leides, et see vähendaks uute kuritegude toimepanemise riske. Samas räägib J. Kibuvitsa varasem elukäik igakülgselt toodu vastu. Viimati, kui J. Kibuvits oli aastal 2017 allutatud kriminaalhooldusele, ilmnesid temaga probleemid juba kriminaalhooldusperioodi alguses ja lõpuks pöörati temale tingimisi mõistetud karistus täitmisele (vt käesoleva määruse p 5). Kokku on J. Kibuvits olnud kriminaalhooldusele allutatud neljal korral ja kuna süüdimõistetu on pidevalt n.ö „vanglasse tagasi sattunud“, ei saa öelda, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik tagada J. Kibuvitsa õiguskuulekust.
3. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et J. Kibuvitsa puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole J. Kibuvitsale mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik tagada J. Kibuvitsa õiguskuulekust. Seetõttu ei ole J. Kibuvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine hetkel õigustatud.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15.02.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5