1-18-1627/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu Kriminaalasja number 1-18-1627 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Natalia Tselikova Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2018 Kriminaalasi Matvey Nechaev süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. septembri 2018 otsus Süüdistatava Matvey Nechaevi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Kohtuistungil osalesid: Prokurör Ringkonnaprokurör Anu Toluk Kannatanu R.S. Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Süüdistatav Matvey Nechaev isikukood 37608292221; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. septembri 2018 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroole Kaido Kooga vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Matvey Nechaevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 393,60 eurot (sh käibemaks 65,60 eurot).
7. Mõista Matvey Nechaevilt riigituludesse menetluskuluna välja 393,60 apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. eurot
8. Matvey Nechaevil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
9. detsembril 2018 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
10. detsembrist
11. Süüdistus
12. M. Nechaevit süüdistatakse KarS § 274 lg 1 järgi vägivalla kasutamises võimuesindaja vastu seoses viimase ametikohustuste täitmisega. Nimelt teostas Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna politseinik R.S. 07.01.2017 pärast kella 11.00 politsei-märgistustega sõidukiga liiklusjärelvalvet. 07.01.2017 kella 11.20 paiku andis patrull Kohtla-Järvel Ahtme maantee
13. kilomeetril vilkuritega peatumismärguande sõidukile Renault Megane registreerimismärgiga XXX, mida juhtis M. Nechaev, kuna sõiduk ületas kiirust. Sõiduk peatus, politseiametnik R.S. suhtles sõidukijuhiga kiiruse teemal, selgitades muuhulgas, et kasutatakse ka indikaatorvahendit joove kontrollimiseks. Indikaatorvahendi kasutamiseni R.S. ei jõudnud, kuna sõidukit juhtinud M. Nechaev sõitis ära. Politseisõiduk järgnes M. Nechaevile, kes peatus Sõpruse 37 juures, kus viimane väljus sõidukist ja jooksis Kiige tänava suunas. R.S. jooksis M. Nechaevile järele, andes korduvalt korraldusi peatuda, mispeale sooritas politseinik Sõpruse 38 ja 40 vahelisel alal kolm lasku teenistusrelvast õhku, kuid M. Nechaev jooksis edasi. Kiige 13 ja Kadri 17 vahelisel alal M. Nechaev kukkus, ajas ennast püsti ja lõi lahtise käega temani jõudnud politseiametnikku R.S. it vastu lõuga. R.S. kukkus ja väänas parema jala välja. R.S. il tuvastati kanna- ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete nihestus/nikastus/venitus kestvusega ca 2 nädalat. Pärast politseiniku löömist põgenes M. Nechaev sündmuskohalt oma elukohta. Maakohtu otsus
14. Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega tunnistati M. Nechaev KarS § 274 lg 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Nechaev ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
15. Maakohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja keskne vaidlus selles, kuidas sai kannatanu temal fikseeritud kehavigastused. Süüdistatav on andnud ütlusi, et kuna tee oli libe, siis ta 2 kukkus maha. Seejärel tõusis süüdistatav püsti ja kohale jõudis kannatanu, kes kukkus sarnaselt maha. Süüdistatava sõnul ei kukkunud kannatanu maha temapoolse vägivalla tagajärjel ja süüdistatav ei ole kannatanut löönud. Kannatanu on vastupidiselt andnud ütlusi, et süüdistatav lõi teda käega näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja väänas jala välja. Seega on tegemist nn „sõna-sõna vastu olukorraga“.
16. Järgnevalt hindas maakohus, kas kannatanu ütluste põhjal on võimalik tuvastada faktilisi asjaolusid ja lugeda tõendatuks süüdistatavapoolne kannatanu löömine (RKKKo 3-1-1-114-13, p 9).
17. Kaitsja hinnangul on kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel aga oluline, mis käega M. Nechaev kannatanut lõi. Kannatanu on avaldanud, et ta ei mäleta, mis käega süüdistatav teda lõi. Maakohus kaitsjaga ei nõustu. Kannatanu on avaldanud, et süüdistatav lõi teda käega näopiirkonda. Kannatanu ei saanud konkreetsemalt määratleda, kuhu löök teda tabas. Eeltoodu näitab, et kannatanu edastas küsitlejale informatsiooni faktide kohta, mida kannatanu tajus ja mis jäid talle meelde. Maakohus leidis, et kannatanu andis kohtuistungil järjekindlaid ütlusi, vastates põhjalikult küsimustele. Kannatanu poolt antud ütluste tulemina tekkis maakohtul veendumus, et kannatanu ei moonuta tegelikkust, ei varja asjaolusid ega mõtle neid juurde.
18. Ühtlasi osundas kaitsja asjaolule, et raviasutusse pöördudes avaldas kannatanu meditsiinitöötajale, et ta sai kella 11.30 ajal töö juures vigastuse. Ravi anamneesis on fikseeritud, et võõras inimene lükkas töö ajal kannatanut, kannatanu komistas ja väänas välja parema labajala. Seega ei ühti kannatanu ütlused patsiendikaardil oleva informatsiooniga. Maakohus nõustus kaitsjaga, et kannatanu ütluste ja patsiendikaardil olevad andmed on teatud osas lahknevad. Kannatanu ei ole aga kohtuistungil avaldanud, et süüdistatav oleks teda lükanud selliselt, et ta kukkus maha. Maakohus märkis, et nii lükkamine kui ka löömine on füüsiliseks vägivallaks, mille tagajärjel ei ole välistatud, et kannatanu kukub ja saab tervisekahjustuse. Seega ei ole tegemist diametraalse vastuoluga kannatanu ütlustes ja patsiendikaardil. Samuti leidis maakohus, et raviasutuse töötajale kannatanu poolt edastatud informatsiooni näol ei ole tegemist isiku ütlustega, tegemist on raviasutusele edastatud andmetega, mille alusel on võimalik isikule ravi anda. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et kannatanu ütluste ja patsiendikaardil olevate andmete teatav lahknevus ei sea kannatanu ütlusi kahtluse alla.
19. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et kannatanupoolsete valeütluste andmise põhjuseks on tõsiasi, et kuna kannatanu kasutas tema suhtes ebaseaduslikult gaasi, siis ta peab ennast selle eest kuidagi kaitsma. Sellest tulenevalt kontrollis maakohus, kas kannatanu on teinud midagi sellist, mis oleks seadusega vastuolus, mistõttu oleks tal ennast vaja läbi valeütluste andmise kaitsta. Kohtuliku arutamise käigus tehti kindlaks, et pärast seda, kui kannatanu pidas süüdistatava auto võimaliku kiiruse ületamisega seoses kinni, katkestas süüdistatav enda küsitlemise, otsustas politseiametnikuga mitte suhelda ja sõitis minema, s.o püüdis põgeneda. Seega käitus kannatanu õiguspäraselt, järgnedes süüdistatavale eesmärgiga teda peatada, mis oli vajalik isiku kinnipidamiseks. Kannatanu andis põgenevale süüdistatavale korralduse seisma jääda ning laskis õhku ka kolm hoiatuslasku. Kohtuliku arutamise käigus tuvastati, et erivahendi – pisaravoolust esilekutsuva granaadi – kasutamine on korrakaitseseadusest tulenevalt isiku kinnipidamisel lubatav ning selle kasutamiseks puuduvad erisused või eeltingimused. Seega ei ole süüdistatava argument, et kannatanu annab valeütlusi löömise kohta eesmärgiga ennast õigustada gaasi ebaseaduslikus kasutamises, veenev.
20. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et M. Nechaev on toime pannud temale süüksarvata kuriteo, mis on usaldusväärselt tõendamist leidnud.
21. Maakohtu hinnangul on M. Nechaev temale süüks arvata teo toime pannud otsese tahtlusega. Kannatanul tekkinud koosseisupärane tagajärg – tervisekahjustusena jalavenitus – on 3 süüdistatava teole omistatav ka objektiivse kõrvalvaataja seisukohtalt, arvestades süüdistatava elukogemust. Kannatanule tekkinud tervisekahjustus on süüdistatava konkreetse teo tagajärjena tüüpiline, süüdistatava käitumine antud olukorras vallandabki just nimelt sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega, s.o valu või tervisekahjustus.
22. Karistuse mõistmisel leidis maakohus, et süüdistatava süü suurus on alla keskmise. Kannatanule tekkinud kehavigastus ei ole väga oluline. Samas oli politseiametnik töölt eemal kaks nädalat, mistõttu jäi avalik võim kaheks nädalaks ühe ametnikuta, mis on patrullpolitseinike töö sisu arvestades oluline töö ümberkorraldamise seisukohalt. Eeltoodu suurendab isiku süüd. Tegemist oli üheepisoodilise teoga. Isikul puuduvad kriminaalkaristused. Maakohus leidis, et M. Nechaevi käitumine ei ole kooskõlas ühiskonnas kehtivate väärtustega – avalikule võimule tuleb alluda ja füüsilise vägivalla kaudu probleemide lahendamine ei ole vastuvõetav. Seega tuleb isikut karistada vangistusega üks aasta, mis on võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata. Apellatsioon
23. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse M. Nechaevi kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Samuti taotletakse kannatanu R.S. i täiendavat ülekuulamist.
24. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu, maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning kohtulik uurimine oli ühekülgne. Kaitsja leidis läbivalt terve kohtumenetluse, et ainsaks süüstavaks tõendiks asjas on kannatanu ütlused, mis ei ole aga laitmatud.
25. Kannatanu, andes küllalt detailseid ütlusi sündmuse asjaolude kohta, ei mäleta, millise käega teda löödi. Eeltoodu tekitab kahtlusi, kas mingit lööki üldse oli. Teadmata löögimehhanismi, ei ole võimalik hinnata kannatanu ütlusi kukkumise asjaolude kohta. Saades löögi paremale poole näkku, peaks kannatanu keharaskus minema vasakule jalale, mis peaks saama kannatada. Kannatanu vigastused olid aga paremal jalal. Samuti tekib küsimus, miks kannatanu vigastas selili kukkudes paremat jalga. Ei ole selge, kas on võimalik löögist, mis ei tekitanud jälge ja isegi mitte valu, kukkuda selili.
26. Ühtlasi leidis maakohus, et kannatanu ütlused ja patsiendikaart ei ole diametraalselt vastuolus, kuigi ütlustes räägitakse löömisest, patsiendikaardis aga lükkamisest. On vaja välja selgitada, kuidas kirjeldas kannatanu oma terviseprobleemi meditsiinitöötajale ja kas ta üldse oli teadlik ja tutvus sellega, kuidas meditsiinitöötaja tema kaebust kirjeldas. Nende asjaolude täpsustamiseks on vajalik kannatanu täiendav ülekuulamine ringkonnakohtu istungil.
27. Samuti ei nõustu kaitsja maakohtu seisukohaga süüdistatava tahtluse küsimuses. Maakohus leidis, et kannatanul tekkinud koosseisupärane tagajärg (jala venitus), on süüdistatava teole (käega näo piirkonda löömine) omistatav ka kõrvaltvaataja seisukohalt, arvestades süüdistatava elukogemust. Maakohus leidis isegi, et jala venitus on süüdistatava konkreetse teo tagajärjena tüüpiline. Kukkumine löögi tõttu ja kukkumine libeduse tõttu on erinevad olukorrad ja nende tagajärjel tekkivad vigastused on erineva iseloomuga. Löögist näkku ei teki tüüpilise tagajärjena venitust. Süüdistatav ei saanud seda kuidagi ette näha. Ringkonnakohtu järeldused
28. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega ning 4 kuulates ära ringkonnakohtu istungil avaldatu, leiab, et maakohtu otsuses toodud põhjendused M. Nechaevi süüdi tunnistamise ja karistamise kohta on kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Sellest tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastusena apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist.
29. Ringkonnakohtu istungil täiendavalt üle kuulatud kannatanu R.S. jäi oma varem antud ütluste juurde (II kd lk 41-43). Vastates küsimusele, kas ta kukkus löögi tõttu või hoopis libeduse tõttu, selgitas kannatanu veelkord, et kukkus vastu lõuga saadud löögi tagajärjel. Löök vastu lõuga tekitas talle valu. Ta ei tea, miks seda süüdistuses ei kajastatud. Tema ütlustest nähtuvalt kukkumisel sai ta jalg vigastada ja ta viibis 2 nädalat haiguslehel.
30. Patsiendikaardile on kantud, et R.S. sai 07.01.2017 kell 11.30 tööl vigastuse, kuna võõras inimene lükkas kannatanut, kannatanu komistas ja väänas välja parema labajala (I kd lk 1).
31. Ringkonnakohus leiab, et mõningased erinevused patsiendikaardile kantud andmetes ja kannatanu ütlustes ei sea kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Kannatanu veelkord kinnitas, et M. Nechaev lõi teda käega näkku nii tugevasti, et selle löögi tagajärjel ta kukkus maha ning vigastas oma jalga. Ta ei tea, mis sõnadega tema poolt antud juhtunu kirjeldust patsiendikaardile kirja pandi, kuid ta rääkis medtöötajale samuti, et teda löödi näkku ja selle tagajärjel ta kukkus.
32. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktika kohaselt üksnes asjaolu, et tunnistaja ütlused ei riimu üheselt mõne teise asjas kogutud tõendiga, ei muuda tunnistaja ütlusi aprioorselt ebausaldusväärseteks. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ja võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev (RKKKo nr 3-1-1-10-17 p 10). Antud asjas on kannatanu olnud enda ütlustes järjepidev ja ringkonnakohtul ei ole alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses.
33. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas on tõendatud, et M. Nechaev lõi kannatanut käega näkku nii tugevasti, et selle löögi tagajärjel ta kukkus maha ning vigastas oma jalga. Seega on tõendatud süüteo objektiivne koosseis, mille moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega.
34. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
35. Maakohus leidis, et süüdistataval esines vähemalt kaudne tahtlus, sest lüües kannatanut käega näo piirkonda, pidas ta võimalikuks, et kannatanu kukub maha ja kukkumisel tekib kannatanul tervisekahjustus.
36. Maakohus märkis, et kohtupraktika kohaselt tuleb tuvastada, kas tagajärg on isikule ka objektiivselt omistatav.
37. Põhjuslikkus ekvivalentsusteooria tähenduses, mille järgi on tegu tagajärjega põhjuslikus seoses, kui teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata, on üksnes tagajärje toimepanijale omistamise minimaalseks eelduseks. Lisaks nimetatud naturalistlikule kausaalsusele tuleb edasi tõepoolest tuvastada, kas saabunud koosseisupärane tagajärg on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav.
38. Nimetatud objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms). Sellise lisanõude esitamise 5 mõtteks on piirata ekvivalentsusteooria äärmiselt laia toimeala ning eitada juba objektiivse koosseisu realiseeritust nt ebatavaliste kausaalahelate või õiguslikult aktsepteeritud ohuolukordade juhtumitel. Ka senises kohtupraktikas on nenditud, et näiteks olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole koosseisus sisalduv tagajärg hinnatav süüdistatava toimepandud teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada juba isiku käitumise objektiivset koosseisupärasust (RKKKo nr 3-1-1-102-16 p-d 8-9).
39. Maakohus leidis, et kannatanul tekkinud kooseisupärane tagajärg, tervisekahjustus (jala venitus), on süüdistatava teole (käega näo piirkonda löömine) omistatav ka kõrvaltvaataja seisukohalt, arvestades süüdistatava elukogemist. Kohus leidis, et ka kõrvaltvaataja seisukohast on kannatanul tekkinud tagajärg, jala venitus, süüdistatava konkreetse teo tagajärjena tüüpiline ja süüdistatava konkreetne käitumine konkreetses olukorras vallandabki just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädis ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega ( antud juhul tervisekahjustus). Süüdistatav lõi kannatanut käega vastu nägu, mille tagajärjel üsna suure tõenäosusega võib kannatanu maha kukkuda. Süüdistatav ise on öelnud, et ka tema selles kohas kukkus maha vahetult enne kannatanut, ilma, et teda oleks keegi löönud või lükanud, sest tee oli libe. Seega on kannatanu võimalik maha kukkumine süüdistatava jaoks reaalne stsenaarium, arvestades süüdistatava elukogemust. Kuna tee on libe ja kannatanu saab ootamatult löögi näo piirkonda ja kukub maha, on süüdistatava ja ka kõrvaltvaataja jaoks kannatanu poolt jala vigastuse ehk tervisekahjustuse saamise tõenäosus suur. Libedal teel maha kukkumise ohtlikkus, näiteks jäsemete murdude poolest, on üldteada. Antud juhul süüdistatava loodud oht realiseeruski ja kannatanule on põhjustatud koosseisupärane tagajärg, mis on süüdistatavale objektiivselt omistatav.
40. Kaitsja maakohtu eeltoodud arutluskäiguga ei nõustu ja vaidlustab kehavigastuse tekitamise tahtluse esinemist. Kaitsja märgib, et kukkumine löögi tõttu ja kukkumine libeduse tõttu on erinevad olukorrad ja nende tagajärjel tekkivad vigastused on erineva iseloomuga. Löögist näkku ei teki tüüpilise tagajärjena jala venitust. Süüdistatav ei saanud seda kuidagi ette näha.
41. Ringkonnakohus märgib, et antud asjas ei ole keegi taotlenud ekspertiisi tegemist tuvastamaks kas löögist näkku maha kukkumisel võis tekkida tagajärjena jala venitus. Antud juhul on selline vigastus fikseeritud meditsiinilise dokumendiga (patsiendikaart) ja selles toodud diagnoosi pole kahtluse alla seatud.
42. Vaidlus on selles, kas see vigastus võis tekkida näkku saadud löögi tagajärjel kukkumisest või hoopis libeduse tõttu kukkumisest.
43. Ringkonnakohtu istungil kannatanu kinnitas, et tema ei kukkunud libeduse tõttu, vaid seetõttu, et sai löögi näkku. Kuigi oli talvine aeg, tal ei olnud libe, sest jalas olid politsei vormiriietuse juurde kuuluvad saapad, mis takistavad libisemist.
44. Seega järele jääb küsimus, kas kannatanu sai näkku nii tugeva löögi, et see ta jalust maha lõi. Antud juhul kannatanu ütlustest tulenevalt see nii oligi. Ringkonnakohus oma istungil visuaalselt veendus, et süüdistatav on kehaehituselt suurem ja tugevam kui kannatanu. Löök oli kannatanu jaoks ootamatu, see tuli tema sõnade kohaselt äkitselt ja tal ei olnud aega ennast kaitsta ning löögi tagajärjel ta kukkus selili. Miks tal just parem jalg seetõttu vigastada sai, seda ta ei oska selgitada, kuid nii see oli.
45. Tahtluse selgitamiseks on vaja tuvastada, kas süüdistatav sai sellist tagajärge kuidagi ette näha.
46. Kuna süüdistatav on kogu aeg eitanud kannatanu löömist ja väidab, et kannatanu kukkus ise ja seda libeduse tõttu, siis tuleb lähtuda kogutud tõenditest.
47. Tõendatud on, et süüdistatav lõi ühe korra kannatanut käega näkku, selle tagajärjel kannatanu kukkus ja väänas parema jala välja. 6
48. Ringkonnakohus leiab, et kuna süüdistatav on keskealine meesterahvas, kannatanust füüsiliselt suurem ja tugevam ning ta lõi kannatanut näkku ootamatult, siis pidi ta oma elukogemusest lähtudes pidama võimalikuks ja möönma, et kannatanu võib tema löögi tagajärjel maha kukkuda ja selle tagajärjel ka mingeid vigastusi saama, nt jala välja väänama, nagu see antud juhul oli. Seega pani ta teo toime kaudse tahtlusega.
49. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17.09.2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
50. Kaitsja vandeadvokaat K. Kooga on 18.10.2018 esitanud taotluse hüvitada kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 3 tunni ulatuses 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot). Täiendavalt esitas ta taotluse kohtuistungiks valmistumise ja seal osalemise eest kokku 2 tunni ulatuses 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Lisaks taotleb ta sõidukulude hüvitamist JõhviTartu-Jõhvi 93,60 eurot (sh käibemaks 15,60 eurot). Kõik kokku seega 393,60 eurot (sh käibemaks 65,60 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 393,60 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu 393,60 eurot M. Nechaevi kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas 7 Tiit Lõhmus