Obsah (5)

§ 74§ 184§ 65§ 73§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2804 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlus

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Veera Käisi (Käis; isikukood 45305115710) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 10.10.2018 otsusega karistati Veera Käisi

§ 184lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati lühimenetluse korras 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2016 otsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ehk mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse 3 aastat vangistust täitmisele pööramata, kui V. Käis ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga Kase 16, Valga.

§ 75lg 2 p 21 alusel keelati V.

Käisil käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine.

§ 73lg 4, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel allutati V.

Käis 6-ks kuuks elektroonilisele valvele. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.10.

1. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel, v.a elektrooniline valve, mille tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade V. Käisi keha külge kinnitatakse. Kohtuotsus jõustus 26.10.
3. 16.01.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles V. Käisile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetul puudub igasugune valmisolek elektroonilise valve edukaks läbimiseks, sest süüdimõistetu süstemaatiliselt rikub elektroonilise valve nõudeid. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 30.01.2019 määrusega pöörati V. Käisile Tartu Maakohtu 10.10.2018 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus täitmisele ning V. Käisi poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 aastat vangistust. 3.
5. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. V. Käis enda süülisest käitumisest tingituna ei ole senini kriminaalhooldust tema suhtes suures ulatuses saanud toimuda ning kriminaalhoolduse kulg ei ole siiani olnud tema puhul eesmärgipärane – hooldusalune ei ole piisava kohusetundega käitumiskontrolli nõuetesse – alluda elektroonilisele valvele – suhtunud. 3.
6. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et V. Käis on 16.01.2019 esitatud ettekande kohaselt rikkunud temal lasuvat kohustust – alluda elektroonilisele järelevalvele. Rikkumised on süstemaatilised katseaja ja elektroonilise valve algusest saati, elektroonilise järelevalve seade paigaldati 30.10.
7. Esimene rikkumine on fikseeritud juba 02.11.2018, järgmised 05.12.2018, 09.12.2018, 14.12.2018, 27.12.2018, 05.01.2019, 11.01.2019, 15.01.2019, 22.01.2019 ja ka kohtuistungi toimumise päeval 30.01.
8. V. Käis ei pea kinni kellaaegadest, liikumisviisidest ega toast väljumise keelust. Ometi on V. Käis allkirjastanud seadme paigaldamisel dokumendi, et talle on tutvustatud elektroonilise valve nõudeid ja ta on sellest aru saanud. 3.
9. Kriminaalhooldaja korduvatest selgitustest, mida tähendab elektrooniline valve ja millised on rikkumiste tagajärjed, V. Käis ei hooli. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et V. Käisile on võimaldatud rohkesti liikumist meditsiiniasutuses ravil käimise tõttu, samuti on lubatud tal käia kirikus ja 2 korda nädalas poes. V. Käis kuritarvitab usaldust. V. Käisi poolt esitatud ostutšekkidest nähtub, et ta ei käi siiski pühapäeviti kirikus, nagu ta väidab käivat, vaid liigub linnas ringi. Selleks, et V. Käisile saaks nõuetele vastavat elektroonilise valve ajakava koostada ja selle täitmist saaks kriminaalhooldusametnik kontrollida, peab kavas olema kriminaalhooldusaluse asukoht, seal viibimise eesmärk ja põhjus, samuti ajakavas ettenähtud ajaks ja kohta kokkulepitud liikumistee ning kasutada lubatud transpordivahend märgitud sellise täpsusega, et hooldusaluse asukoht ning seal viibimise aeg on igal ajahetkel tuvastatav. Teadmata trajektoori ja liikumisvahendit, mida kasutades hooldusalune peab sihtkohta jõudma, ei ole võimalik määrata kindlaks liikumiseks kuluvat ega sihtkohta jõudmise aega. V. Käisiga on toimunud nii pikad telefonivestlused kui ka kohtumised, et talle selgitada elektroonilise valve olemust ja seadust. V. Käis on jätkanud süstemaatiliste rikkumistega, sealjuures valetades Tartu Vangla valvekeskuse ametnikele, et kriminaalhooldusametnik pole juhiseid jaganud, kuidas peaks toimuma elektrooniline valve. V. Käis on avaldanud, et peale elektroonilise valve lõppemist, ei kavatse ta enam kriminaalhoolduses käia, kuna temale öeldi istungil, et on kriminaalhoolduses vaid elektroonilise valve perioodi. 3.
10. Selline V. Käisi suhtumine ja arusaam peegeldus ka 30.01.2019 erakorralise ettekande arutamise kohtuistungil. Süüdlane avaldas, et tal on vaja tuua puid, et kütta maja. Samuti on tal vaja sotsiaalselt suhelda, liikuda, hoida end vormis, et mitte minna toas olemisest paksuks. Samas ei saa ta jalgsi liikuda, kuna jalg teeb valu. Tal on vaja võtta välja raha, et osta kirikus 2 küünlaid. Ka poes on vaja käia. V. Käis selgitas, et ta pole nõus karistuse täitmisele pööramisega, kuna tema pole teinud kellelegi midagi halba ja üle piiri tõi vaid enda tarbeks ravimeid ja arsti ettekirjutus selleks oli olemas. V. Käis avaldas, et ta ei saa üldse aru, miks ta peab kodus olema nagu mingi kurjategija, kui ta kellelegi pole halba teinud. Eeltoodust nähtub ilmselgelt, et V. Käis, selle asemel, et hoolida kohtu poolt antud võimalusest, on eiranud süstemaatiliselt elektroonilise järelevalve tingimusi ning nõudeid. Kriminaalhooldus on täielikult ebaõnnestunud ning puudub vähimgi võimalus seda edukalt jätkata. Vabaduses viibitud aeg on ilmselgelt tõestanud, et V. Käis suhtub talle määratud kohustustesse absoluutse ükskõiksusega ning ei vääri seetõttu usaldust. Süüdimõistetul puuduvad igasugused mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks: ühelgi juhul ei ole tuvastatud hädaseisundit või muud mõjuvat põhjust rikkumiste toimepanemiseks. Kuna süüdlane ei suuda või ei taha täita kohtuotsust, mis on aga tõhusa ja toimiva kriminaalhoolduse eelduseks ja aluseks, siis ei ole võimalik V. Käisi tingimusliku karistuse täitmise jätkamine ning kandmata karistus 3 aastat tuleb lähtuvalt

§ 74lg-s 4 sätestatu alusel tema suhtes täitmisele pöörata.

Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu 30.01.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Käisi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, kes palub tühistada maakohtu määruse ja jätta karistus täitmisele pööramata. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 4.
2. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks analüüsida iga V. Käisile süüks arvatud rikkumise asjaolusid ning ei ole hinnanud rikkumiste asjaolusid ja vabandatust. Analüüsides V. Käisi rikkumisi on ilmne, et need on seotud eluliste vajaduste ning ootamatute olukordadega. Raske on vastu vaielda sellele, et talveperioodil vajab hoone kütmist ning juhul, kui tegemist on ahiküttega majaga, siis tuleb selleks ka puid tuppa tuua. Loomulik on ka see, et pärast lumesadu tuleb majaomanikul lund koristada. V. Käis on eakas inimene, kes elab üksi ning seepärast tuli tal endal kõik vajalikud tööd teha. 4.
3. Samuti on maakohus jätnud analüüsimata põhjused, miks on V. Käis külastanud kirikus käimisele järgnevalt kauplusi, liikunud auto asemel jalgsi või vastupidi. Kui kriminaalhooldusalune on saanud loa kodust lahkumiseks, siis ei saa pidada pahatahtlikkuseks seda, kui ta teel kirikusse külastab ka kauplust või apteeki. V. Käisil on oma east ja tervisest tingituna raske käia ning seetõttu on ta tõepoolest võimalusel kasutanud liikumiseks autot. Samas peaks tema tervislik seisund olema piisavalt mõjuvaks põhjuseks sellele, et ta ei suuda alati (eriti talvel lumega) pikemaid vahemaid jalgsi läbida. Samas 27.12.2018 küsis V. Käis luba autoga liikumiseks, kuid paraku sõiduk ei käivitunud ning selleks, et arsti juurde jõuda läks kriminaalhooldusalune jalgsi. Sellele eelnevalt oli ta 25.12.2018 pöördunud arsti poole seoses valuga südame piirkonnas ning unehäiretega. Seega on V. Käisil tuvastatud terviserikkeid, mis kahtlemata mõjutavad tema käitumist. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kriminaalhooldusametniku poolt küsitav pidada tõsiseks hooldusnõuete rikkumiseks seda, et isik on käinud politseiasutuses selleks, et esitada kuriteoteade või uuendada oma isikut tõendavat dokumenti. 4.
4. Tõepoolest pidanuks süüdimõistetu igast oma toimingust kriminaalhooldajat teavitama, kuid arvestada tuleks ka sellega, et käesoleval juhul on V. Käis teavitanud kriminaalhooldajat oma käikudest, jättes ametnikku informeerimata vaid käikude üksikasjadest (kas liigutakse jalgsi või autoga, kas enne käiakse politseijaoskonnas või teenindusbüroos, jms). Ilma igat olukorda analüüsimata ei saa anda hinnangut kriminaalhooldusnõuete täitmisele tervikuna. Seega on maakohtu lahend olulises osas põhjendamata. 4.
5. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 sätestab, et kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste 3 täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Käesoleval juhul on kriminaalhooldusametnik fikseerinud vaid rikkumisi, püüdmata selgusele jõuda nende tegelikus toimumises (kriminaalhooldusametniku arvates kaldus V. Käis 11.01.2019 kõrvale talle määratud liikumismarsruudist) ega põhjustes. Tingituna V. Käisi east ning ilmselt ka keelebarjäärist on tema ning kriminaalhooldusametniku vaheline suhtlus olnud ilmselt ebapiisav. Erakorralises ettekandes kirjeldatud rikkumised ei loonud V. Käisile võimalusi kuritegude toimepanemiseks ning ilmselt on tegemist sellega, et ta mõistis vääriti talle antud lubasid liikumiseks ja/või on tingitud tema mäluprobleemidest. Taolises olukorras ei saa pidada põhjendatuks eakale naisterahvale mõistetud üsnagi pikaajalise vangistuse täitmisele pööramist. 4.
6. Täiendavalt soovib määruskaebuse esitaja lisada materjalidele koopia V. Käisi haigusloost, millest nähtuvalt oli tal 2018 lõpul terviseprobleeme ning talle määrati erinevaid ravimeid. V. Käis soovib nimetatud dokumendiga tõendada, et tal oli vaja külastada arsti ning osta välja talle määratud ravimeid.
7. Tartu Ringkonnakohtu 18.02.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 25.02.
8. Nimetatud ajaks esitas seisukoha määruskaebuse kohta kriminaalhooldusametnik, kes leiab, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuses selgitatakse elektroonilise valve kohaldamist ning leitakse kokkuvõtlikult, et V. Käis on korduvalt rikkunud elektroonilise valve nõudeid ning seda vaatamata sellele, et kriminaalhooldusametnik on selgitanud nõudeid. Süüdimõistetu on jätkanud rikkumisi ka pärast erakorralise ettekande esitamist. V. Käis ei oma valmisolekut järgida elektroonilise valve nõudeid ja reegleid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Käisi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust, alluda elektroonilisele valvele nõuetekohaselt. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud elektroonilise valve nõudeid ning määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis annaks aluse asuda seisukohale, et V. Käis ei oleks rikkunud talle määratud kohustust või kohutuse rikkumine oleks millegagi põhjendatud. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis õigustaks rikkumisi. Süüdimõistetu üritab vastutust lükata kriminaalhooldajale, kuid jätab siinjuures arvestamata, et mitte kriminaalhooldaja ei pea tundma huvi, vaid süüdimõistetu ise peab tundma huvi, et kohtustus alluda elektroonilisele valvele oleks nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega, mida tuleb täita. Määruskaebuses toodud viide, et maakohus ei ole analüüsinud igat rikkumist ja selle aluseks olevat põhjust üks ühele ei ole õige ega tähenda, et maakohtu määrus oleks põhjendamata. Vastupidi. Maakohus on välja toonud kaalukad argumendid, miks tuleb V. Käisile mõistetud karistus täitmisele pöörata, millised on olnud süüdimõistetu poolt toime pandud rikkumised ning miks ei ole nimetatud rikkumised millegagi põhjendatud. Süüdimõistetu on toime pannud rikkumisi, mis seisneb ühes – ta ei ole viibinud kokkulepitud aegadel kokkulepitud kohas ning ei ole kava muudatustest teavitanud. Süüdimõistetu selgitused on aga ajas muutumatud – ta ei teadnud, ta unustas, tal oli halb tervis. Maakohtu põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. 4 Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks mõne üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga V. Käis ei saa aru, et ta oleks midagi valesti teinud, kuidas ta peaks nõuetekohaselt elektroonilise valve nõudeid täitma, vaid õigustab oma rikkumisi väidetega, et ta peab liikuma, teda ei saa sundida voodisse ning ta ei ole midagi valesti teinud. Formaalselt saab tõesti öelda, et asjaoludes, et inimene käib kirikus, poes ja advokaadi juures ei ole midagi kriminaalselt, kuid tuleb arvestada, et V. Käis on süüdimõistetu ning kohustus alluda elektroonilisele valvele on tema karistus. Seega peab olema süüdimõistetu ajakavas märgitud ajal konkreetses kohas, mitte põikama selle käigus poodi ja apteeki. Kuna süüdimõistetu on sellest teadlik, siis on vastupidi käitumine tahtlik. Seejuures on märkimist väärt, et süüdimõistetu on ise olnud nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning elektroonilise valve kohaldamise, selle nõuetest ja korrast on süüdimõistetu olnud teadlik. Veelgi enam, süüdimõistetule on seda kriminaalhooldusametniku poolt peale igat rikkumist ka selgitatud. Nimetatud rikkumiste arv, kriminaalhooldusametniku poolt korduvad selgitused ja asjaolud, et süüdimõistetu on jätkanud ka pärast erakorralise ettekande esitamist rikkumiste toimepanemist, näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline elektroonilise valve korrast ning nõuetest kinni pidama. Elektrooniline valve ei ole süüdimõistetu soovi järgi täitmiseks, vaid selle kord ja nõuded on täitmiseks kohustuslikud. Süüdimõistetu ei saa valida, kas ta soovib sellel päeval minna poodi või kirikusse, vaid see tuleb isikul kokku leppida. Soovides tuua väljast puid või lükata lund tuleb see eelnevalt kooskõlastada. Väited, et isik ei osanud arvata, et seade läheb häiresse või et ta unustas, ei ole arvestades korduvaid rikkumisi ja kriminaalhooldaja täiendavaid selgitusi eluliselt usutavad. Ka ei ole väide keelebarjäärist muud kui oletuslik, sest kriminaalhooldaja sõnul probleeme arusaamisega ei ole olnud. Kohtule ei ole teada, et vanusest tulenevalt oleks süüdimõistetu arusaamisvõime puudulik. Süüdimõistetu poolt esitatud määruskaebuse lisad, mille kohaselt V. Käisi suhtes on 25.12.2018 registreeritud haigusjuhtum või see, et on esitatud perearsti statsionaarne epikriis vahemikus 30.09.2018-03.10.2018 ei õigusta rikkumisi. Väljavõte epikriisist jääb seejuures väljaspoole käesoleva otsuse aluseks mõistetud karistuse kandmist. Nimetatud asjaolude esinemine käesoleval ajal ei ole tõendatud. Arsti juurde pöördumine vajaduse korral ei ole ka keelatud, kuid sellest tuleb nõuetekohaselt teavitada. Seejuures 25.12.2018 kuupäeva osas ei ole süüdimõistetule rikkumist ette heidetud. Sellega soovitakse tõendada, et süüdimõistetul on vaja külastada arsti ja talle on määratud ravimid. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole selles osas ka vaidlust olnud. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud.
11. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2019 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5