Obsah (12)

§ 113§ 263§ 64§ 404§ 121§ 68§ 65§ 16§ 57§ 58§ 73§ 148

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 12. märts 2019 Kriminaalasja number 1-18-4473 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

§ 113

lg 1, § 404 lg 1, § 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2 ning Vitaly Ivanov süüdistuses

§ 113

lg 1 ja § 404 lg 1 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. oktoobri 2018 otsus Apellatsioonide esitajad ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa, kannatanu V.K. , süüdistatav Vitaly Ivanovi kaitsja jurist Vitali Denikin Prokurör ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatavad Artjom Golovanov, isikukood: 38305252213, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud Vitaly Ivanov, isikukood: 38308067012, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud Kaitsjad vandeadvokaat Sergei Politšev, jurist Vitali Denikin RESOLUTSIOON:
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. oktoobri 2018 otsus osaliselt, s.o - süüdistatava Artjom Golovanovi õigeksmõistmises

§ 263

lg 1 p 2 järgi; - kannatanu Järva Tarbijate Ühistu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmises; - süüdistatava Artjom Golovanovi kaitsjatasu summas 300 eurot riigi kanda jätmises seoses tema osalise õigeksmõistmisega. 2. Süüdi tunnistada Artjom Golovanov süüdistuses

§ 263lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

1. Artjom Golovanovile Viru Maakohtu
2. oktoobri 2018 otsusega mõistetud liitkaristus

§ 64lg 1 järgi jätta muutmata.

1. Rahuldada Järva Tarbijate Ühistu tsiviilhagi summas 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 93 senti ning mõista see välja Artjom Golovanovilt.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3. Ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa apellatsioon rahuldada osaliselt, kannatanu V.K. ja süüdistatav Vitaly Ivanovi kaitsja jurist Vitali Denikini apellatsioonid jätta rahuldamata.
4. Mõista süüdistatav Artjom Golovanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot.
5. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Vitaly Ivanovi kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot, mis kanda üle I.I. (isikukood XXX) kontole nr XXX (Swedbank).
6. Süüdistatav Vitaly Ivanovil ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulud seoses apellatsiooni koostamisega summas 1520 (üks tuhat viissada kakskümmend) eurot jäävad süüdistatava enda kanda. Süüdistataval Artjom Golovanovil tasuda väljamõistetud kaitsjatasu lisatud makseinfo alusel 1 (üks) aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
7. Artjom Golovanovit süüdistatakse: 1.1.

§ 113

lg 1 ja § 404 lg 1 järgi selles, et 26.11.2017 ajavahemikul 18.00 kuni 21.55, ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud konflikti käigus korteris aadressil XXX , Sillamäe, grupis Vitaly Ivanoviga pärast seda, kui ta kõigepealt lõi rusikaga V.K. vähemalt kaks korda pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus, peksis koos V. Ivanoviga V.K. rusikate ja jalgadega valimatult üle kogu keha. Seejuures astudes peksmise käigus kannatanu rindkerele hüppas seal, mille tulemusena tekitas kannatanule rindkere tömbi trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis kannatanul äge kopsu-südame puudulikkus, mille tulemusena kannatanu suri sündmuskohal. Seejärel koos V. Ivanoviga valas A. Golovanov kannatanu üle süüteainet sisaldava vedelikuga ning süütas kannatanu põlema, mille tulemusena tekitas tulekahju korteris aadressil XXX , Sillamäe. A. Golovanov ise koos V. Ivanoviga põgenes sündmuskohalt. Korteri süütamisega seadis A. Golovanov ohtu kortermaja XXX elanike elu ja tervise, sh alaealise A.A. elu ja tervise, kes toimetati vingumürgituse kahtlusega kiirabisse. Tulekahjust tekkinud suits levis kortermaja koridori ning naaberkorteritesse, mille tulemusena said naaberkorterid suitsukahjustusi ning kannatanud A.K. ning A.K. on seoses sellega esitanud ka tsiviilhagid, summades 600 ja 2000 eurot. 1.2.

121 lg 1 järgi selles, et tema, viibides Sillamäel 21.05.2016 kella 16.00 paiku Mere pst-l, lõi tugeva rusikahoobiga T.K. näkku. Löögi tulemusel kannatanu kukkus maha ja kaotas teadvuse. Oma tegevusega tekitas A. Golovanov kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse (pindmine peavigastus, pealaenaha pindmine vigastus, huule ja suuõõne pindmine vigastus, samuti lõi kannatanul välja kolm esihammast). Hammaste proteesimise eest kulutas kannatanu 445 eurot ning samas summas on ta esitanud ka tsiviilhagi. 1.3.

§ 263

lg 1 p 2 järgi selles, et tema 14.06.2017 ajavahemikus kella 17.07-17.42 helistas temale kuuluvalt mobiiltelefoni abonentnumbrilt X Häirekeskuse numbrile 112 ning teatas, et kaupluses Konsum aadressil Viru pst 2a, Sillamäel viie minuti pärast toimub plahvatus. Kaupluse juurde sõitsid politsei patrullekipaažid, kohale kutsuti päästjad ning 2 demineerijad. Inimesed evakueeriti kauplusest ning ruumid otsiti läbi leidmaks võimalikku lõhkeseadet, kuid lõhkeseadet ei leitud. Kaupluses toimunud otsingute ajal katkestati töö kaupluses ning seoses töötajate töötasudega, mida Järva Tarbijate Ühistu maksis oma kaupluse töötajatele aja eest kui töötajad ei saanud töötada, on Järva Tarbijate Ühistu esitanud tsiviilhagi summas 69,93 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus A. Golovanov avalikku korda KorS § 55 lg 1 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. 2. Vitaly Ivanovi süüdistatakse

§ 113

lg 1 ja

§ 404

lg 1 järgi selles, et tema 26.11.2017 ajavahemikul 18.00 kuni 21.55, ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud konflikti käigus korteris aadressil XXX , Sillamäe, grupis A. Golovanoviga pärast seda, kui kõigepealt A. Golovanov lõi rusikaga V.K. vähemalt kaks korda pähe, mille tagajärjel kannatanu kukkus, peksis koos A. Golovanoviga V.K. rusikate ja jalgadega valimatult üle kogu keha. Seejuures astudes peksmise käigus kannatanu rindkerele hüppas seal, mille tulemusena tekitas kannatanule rindkere tömbi trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis kannatanul äge kopsu-südame puudulikkus, mille tulemusena kannatanu suri sündmuskohal. Seejärel koos A. Golovanoviga valas V. Ivanov kannatanu üle süüteainet sisaldava vedelikuga ning süütas kannatanu põlema, mille tulemusena tekitas tulekahju korteris aadressil XXX , Sillamäe. V. Ivanov ise koos A. Golovanoviga põgenes sündmuskohalt. Korteri süütamisega seadis V. Ivanov ohtu kortermaja XX elanike elu ja tervise, sh alaealise A. A elu ja tervise, kes toimetati vingumürgituse kahtlusega kiirabisse. Tulekahjust tekkinud suits levis kortermaja koridori ning naaberkorteritesse, mille tulemusena said naaberkorterid suitsukahjustusi ning kannatanud A.K. ning A.K. on seoses sellega esitanud ka tsiviilhagid, summades 600 ja 2000 eurot. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 3. Viru Maakohtu 15.10.2018 otsusega: 3.1. mõisteti A. Golovanov süüdistuses

§ 263lg 1 p 2 järgi õigeks.

Sama kohtuotsusega mõisteti A. Golovanov õigeks ka süüdistuses

§ 121lg 1 järgi osas, milles talle on ette heidetavaks T.

K pindmise peavigastuse ja pealaenaha pindmise vigastuse tekitamine ning sellega füüsilise valu ning tervisekahjustuse põhjustamine 21.05.2016 kella 16.00 paiku. Sama kohtuotsusega karistati A. Golovanovit

§ 121lg 1 järgi 5 kuu vangistusega, s.o T.

K näkku löömises, millega tekitas kannatanule huule ja suuõõne pindmine vigastuse, kolme esihamba väljakukkumise ja füüsilise valu,

§ 113

lg 1 järgi 8 aasta vangistusega ja

§ 404

lg 1 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Golovanovile liitkaristuseks 8 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.08.2017 kuni 18.08.2017, s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 8 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 30.11.2017. 3.2. V. Ivanov mõisteti süüdistuses

§ 113lg 1 järgi õigeks.

Sama otsusega karistati V. Ivanovi

§ 404

lg 1 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.08.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu võrra. V. Ivanovile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 2 kuud vangistust, mille alguseks loeti 30.11.

1. 3.
2. Maakohus jättis kannatanu Järva Tarbijate Ühistu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. 3 Kannatanu T.K. tsiviilhagi rahuldada ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti A. Golovanovilt välja kannatanu T.K. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 445 eurot. Kannatanu A.K. i tsiviilhagi rahuldati ja A.K. i tsiviilhagi rahuldada osaliselt. VÕS § 127, § 128, § 130, § 137, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti A. Golovanovilt ja V. Ivanovilt solidaarselt välja kannatanu A.K. i kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 600 eurot ja kannatanu A.K. i kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 638,99 eurot. Kannatanu A.K. i tsiviilhagi jäeti osaliselt, s.o summas 1 361,01 eurot, rahuldamata.
3. Esmalt võttis maakohus seisukoha A. Golovanovi ja V. Ivanovi süüdistuses

§ 113lg 1 järgi.

4.

1. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et 26.11.2017 kella 22 paiku toimus tulekahju Sillamäel, XXX asuvas korteris, mille kustutustööde käigus leiti korterist hukkunu. Tulekahju toimumist tõendab Päästeameti vastus ühes vastuse lisadega Politsei- ja Piirivalveametile, mille kohaselt sai Päästeamet 26.11.2017 kell 21.52 väljakutse tulekahju kohta Sillamäel, XX asuvasse majja, kus põleb 5-korruselise maja
2. korrusel asuv korter. Esimene päästemeeskond jõudis sündmuskohale 26.11.2017 kell 21.57 ning päästjate kohale saabudes tuli
3. korruse aknast musta suitsu. Korterisse sisenedes avastasid päästjad korteri elutoast lahtise tulekolde (tuleleviku) diivani ja kapi juurest ning sealt lähedalt hukkunu. Kiirabikaardist (juhtum 1711261206) nähtuvalt fikseerisid sündmuskohal viibinud meedikud korterist leitud isiku surma. Hukkunu leidmist kinnitab ka 27.11.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Kõnealusest protokollist ühes fototabeliga nähtub, et 26.11.2017 kell 23.30 viidi läbi vaatlus korteris aadressil XX, Sillamäe ning kõrvuti tulekahju tagajärgede kirjeldamisega nähtub protokollist, et korteri elutoa põrandal, elutoa ja korteri vaheukse ava ees, korteri vaheseinast 1,4 m kaugusel paiknes meesterahva surnukeha. Surnukeha asetses paremal küljel, peaga elutoa ja magamistoa vaheseina suunas, jalad põlvedest ning käed küünarnukkidest kõverdatud. Surnuveoakti nr 1375 kohaselt toimetati korterist leitud surnukeha Kohtla-Järvele aadressile Ravi tn 10c, mis on vastavalt tundmatu surnukeha isikutuvastamise õiendile ja surnu ekspertiisiaktile EKEI IdaEesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond. 4.
4. Kõrvuti kirjalike tõenditega tõendavad tulekahju toimumist 26.11.2017 õhtusel ajal aadressil Sillamäe XXX ka menetlusse kannatanuna kaasatud kannatanud – A.K. , A.V. ja O.B., tunnistajad S.S. ja I.I., kuid ka süüdistatav(ad) ise. Nii on isikulised tõendiallikad kinnitanud oma vahetut viibimist sündmuskohal (kannatanud), või seal vahetus läheduses viibimist (süüdistatavad), tulekahju olemasolu, ning S.S. politseitöötajana ning I. I päästetöid läbiviinud päästeametnikuna kõrvuti tulekahjuga ka päästetööde käigus hukkunu leidmist. 4.
5. Tundmatu surnukeha tuvastamise õiendi kohaselt tuvastati hukkunud isikuna V.K.. Hukkunu isik tuvastati V.K. ile äratundmiseks esitamise protokolli ning andmebaasi andmetega. Seda, et V.K. võttis osa V.K. äratundmisest kinnitas V.K. ka kohtuistungil. Samuti on maakohus tõendina vastu võtnud P. A läbi viidud äratundmiseks esitamise protokolli, millest võttis osa ka V.K. , ja milles uurija tegi P. A ettepaneku vaadelda surnukeha, mis leiti pärast kustutustöid korterist XXX, Sillamäel. P. A tundis talle esitatust surnukeha pikkuse, kehaehituse, vasaku jala säärel, põlve all asuva ebasümmeetrilise ovaalse kujuga sünnimärgi järgi ära V.K. , kes on sündinud 07.03.1987 ning elas aadressil Sillamäe, XXX . Seega saab tuvastatuks lugeda, et korterist XXX , Sillamäe tulekahju kustutamise käigus leitud isik on V.K.. 4.
6. Surnu ekspertiisiakti kohaselt on V.K. surma põhjuseks rindkere tömp trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis äge kopsu-südame puudulikkus. Taolised vigastused põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspertarvamuse kohaselt tekitati vigastused elupuhuselt, löökidest tömbi esemega (nt rusikate 4 ja/või kängitsetud jalgadega). Roidemurdude suhteline sümmeetrilisus ja rinnaku ristmurd annavad eksperdi hinnangul aluse ka järelduseks, et traumamehhanismiks võis olla ka rindkere kompressioon eest-taha suunas (näiteks selili lamavas asendis kannatanule rindkere peale hüppamisel). Eksperdiuuringute tulemuste hindamise ja ekspertarvamuse põhjendavas osas märkis ekspert, et saab väita, et kannatanu jäi tulekahjukoldesse surnuna. Ekspert välistas sellegi, et tuvastatud ulatuses rindkere tömp trauma võis tekkida kukkumisel oma kasvu kõrguselt. Maakohus märgib, et põhjuslik seos tulekahju ning V.K. surma vahel puudub ja välistatud on seegi, et V.K. vigastused tekkisid kukkumisest tema enda kehapikkuse kõrguselt. 4.
7. Süüdistuses püsitatud hüpoteesi kohaselt tekitasid V.K. l tuvastatud vigastused, mis põhjustasid tagajärjena V.K. surma, V. Ivanov ja A. Golovanov. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid tõendavad, et V. Ivanov ja A. Golovanov viibisid pühapäeval, s.o 26.11.2017, alates pärastlõunasest ajast V.K. korteris aadressil XXX , Sillamäel ja olid ka sideettevõtjatelt saadud andmete protokolli ja tunnistaja M.M. ütluste kohaselt viimasteks, kes V.K. kontaktsena nägid. M.M. ütlused V.K. ga kontakteerumise kellaaja osas on sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga võrreldes mõningases nihkes. Nimelt märgib M.M. , et tema ja V.K. vaheline kontakt toimus umbes kella 17 või 16.30 paiku. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et M.M. ja V.K. omavaheline viimane telefonikontakt toimus kell 16.
8. Maakohus leiab aga, et vaatamata M.M. nimetud kellaaja ebakõlale pole alust tema ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Ei saa eeldada, et üks või teine isikuline tõendiallikas suudaks minutilise täpsusega enam kui pool aastat hiljem selgitada, mis kell ta ühe või teise isikuga kontakteerus. Lisaks avaldas M.M. , et kontakteerus V. V.K. ga mitte kell 17 vaid, kella 17 paiku, täpsustades, et see võis olla ka varem, näiteks 16.30 paiku. Maakohtu hinnangul on sidettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuv ligilähedane M.M. väljendatud kellaaja määratlusele, mistõttu ei tõusetu küsitavusi M.M. ütluste usaldusväärsuses ning tema ütlused saavad olla sündmustiku tuvastamise aluseks. 4.
9. V. Ivanov ja A. Golovanov saabusid V.K. korterisse aadressile XXX , Sillamäe M.M. ga lähedasel ajal, mida kinnitavad V. Ivanovi ütlused koostoimes sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, milles kajastuvad isikutevahelised sideühendused ajavahemikul 26.11.2017-st kuni 30.11.
10. Nimelt avaldas V. Ivanov, et nad leppisid M.M. ga kokku kokkusaamise. Algselt pidi kohtumine aset leidma Konsumi poe juures, ent seal kohtumist aset ei leidnud. Telefonikõne käigus selgus, et M.M. viibib V juures ja nad otsustasid sinna minna. Kuna M.M. ja V. Ivanovi vahelised kõned toimusid 26.11.2017 ajavahemikul kella 15.19st kuni kella 15.59ni, siis analüüsides varasemaid ajamääratlusi, esineb alus järelduseks, et M.M. saabus V.K. korterisse vaid lühikest aega enne V. Ivanovi ja A. Golovanovi saabumist. Sisuliselt viibisid nad kõik V.K. korteris alates kella 16st või mõned minutid pärast seda. Järgnevalt on V. Ivanovi, A. Golovanovi ja M.M. ühetaoliste ütluste pinnalt sedastatav, et peale M.M. saabumist suundus V.K. M.M. lt saadud rahaliste vahendite eest alkoholi soetamiseks kauplusesse, kust ostis viina, mida hiljem ühiselt V.K. korteris tarvitama asuti. Soetatud alkoholi kogus varieerus 0,75st liitrist kuni 1 liitri viinani. M.M. ütlustele vastavalt lahkus tema V.K. korterist kella 18 või 18.30 paiku. V. K läks teda saatma ning M.M. V.K. l mingeid tervisekahjustusi või vigastusi ei näinud. Ka ei köitnud mõni muu asi V.K. juures tema tähelepanu. Samal ajal jäid V.K. korterisse V. Ivanov ja A. Golovanov. M.M. ütluste kohaselt tema lahkumise hetkeks korterisse alkoholi ei jäänud – ta andis V.K. le täiendavaid rahalisi vahendeid, et viimane saaks koju tagasi minnes poest läbi minna, et sealt alkoholi juurde osta. A. Golovanovi ütlustele tuginedes saab väita, et V.K. naasis tagasi oma koju mõne aja ehk ca 30-40 minuti pärast suure viinapudeliga, mida koos tarvitama hakati. 5 Seega järeldub, et 26.11.2017 kuni kella 18-18.30ni puudusid V.K. l kolmandatele isikutele tajutavad tervisekahjustused või -vigastused ning koju naastes, mis võis A. Golovanovi ütluste kohaselt olla umbes kella 18.30-19 paiku, oli V.K. tervislik seisund selline, mis võimaldas V.K. l M.M. koju saata, poest alkoholi osta, korterisse naasta ja seal ühiselt Vasily Ivanovi ja A. Golovanoviga alkoholi tarvitamist jätkata. Siinkohal on põhjust märkida, et edasine alkoholi tarvitamine toimus kolme isiku, s.o V.K. , V. Ivanovi ja A. Golovanovi osavõtul ning kohtus uuritud tõendid ei viita ühelegi muule isikule, kes oleks V.K. korteris samaaegselt viibinud või oleksid muul viisil teadlikud või tajunud V.K. korteris järgnenud sündmuse käiku. Kuna V.K. on surnud, oli surnud juba kohtueelse menetluse ajal, tema surma asjaolud on ka menetluse alustamise ajendiks ning tema versioon toimunu kohta jääbki välja selgitama, siis asjaoludest tulenevalt saab korteris toimunu baseeruda ja baseerub valdavas osas V. Ivanovi ja A. Golovanovi avaldatule. 4.
11. A. Golovanovi kohtuistungil avaldatu kohaselt tekkis tal V.K. ga erimeelsus/konflikt/tüli V.K. elutingimuste ja eluoluga seonduvalt. Mitmed isikulised tõendiallikad, sh nii süüdistatavad, korteris viibinud M.M. , kuid ka V.K. naabrid kirjeldasid viimase korterit kui koristamata ja musta. Seejuures on need väited kooskõlas ka vaatlusprotokollis kajastatuga, milles on otsesõnu märgitud, et vaatluse objektiks olnud korter aadressil XXX , Sillamäe on pikka aega (ammu) koristamata. A. Golovanovi sõnutsi tehti V.K. le märkus selle kohta, kuidas ta sellises korteris elab. A. Golovanovi väite kohaselt muutus V.K. selle väljaütlemise peale pahuraks ja agressiivseks, kasutas A. Golovanovi aadressil ebatsensuurseid sõnu ja viskas laual klaasis olnud viina või vee talle näkku. Peale viimast kannatanu-poolset liigutust tõusis A. Golovanov püsti ja püsti tõusis ka V.K. . Pärast püsti tõusmist lõi ta V.K. ühel korral rusikaga paremalt poolt oimu või lõua piirkonda, tehes seda kiiresti, et V.K. teda lüüa ei jõuaks. Selle löögi järgselt V.K. kukkus. V.K. hakkas püsti tõusma ning ta lõi veel ühel korral V.K. oimu piirkonda. V.K. kukkus ka selle löögi järgselt ja V.K. l tekkis verejooks ninast ja huulest. Üritades uuesti tõusta, lõi ta V.K. 2 kuni 3 korda jalaga keha või kõhu piirkonda. Löögid olid erinevatesse kohtadesse ning jalalöögid kannatanu suhted olid otse, suunaga ülevalt alla. Teise jalalöögi järgselt oli kannatanu pikali ning A. Golovanov ei eita, et oli ka kolmas jalalöök. Jalalöökide järgselt kukkus V.K. selili või külili, kuid tema vannituppa lahkudes oli V.K. selili. Maakohtu küsimustele vastates täpsustas A. Golovanov, et jalalöögid võisid olla rinna, kõhu ja kubeme piirkonda ning vähemalt üks jalalöökidest võis V.K. tabada rinnapiirkonda. Löögid, mida oli 2-3, olid ühetaolised, suunaga ülevalt alla. Pärast lööke pani ta tähele, et tema käsi on veremäärdumisega ja ta suundus seda vannituppa maha pesema. Kannatanu jäi tema jalalöökidest põrandale maha, lamades diivani kõrval peaga akna suunas. Vannitoas viibimise ajal kuulis ta toast liikumist, ent mis seal täpsemalt toimus, ta ei tea. Umbes 5-10 minuti pärast vannitoast naastes nägi ta aga põrandal lebava V.K. juures V. Ivanovi, kes seisis V.K. ülal või tema kõrval või lihtsalt tema poole kummardudes. Tema vannituppa mineku järgselt oli V.K. asend muutunud. Samuti olid määrdunud V. Ivanovil seljas olnud riided – jope, teksapüksid ning jalanõud. A. Golovanovi vannitoast väljumise järgselt V. Ivanov midagi ei öelnud, vaid tema tuppa sisenedes keeras end näoga A. Golovanovi poole. A. Golovanov kinnitas ka, et ta pole näinud, et V. Ivanov oleks V.K. löönud või viimasele muul viisil tervisekahjustusi tekitanud. Kujundades seisukohta eelkajastatu osas A. Golovanovi ütluste usaldusväärsuse kohta, leiab maakohus, et kajastatud osas on A. Golovanovi ütlused usaldusväärsed ja neile ütlustele on kohtul võimalik süüdistatavate süüküsimuse üle otsustades ka tugineda – ühtegi asjaolu, mis võiks tingida kajastatud osas A. Golovanovi ütluste kahtluse alla seadmise, maakohus ei sedastanud. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et A. Golovanov lõi V.K. kahel korral rusikaga näo/pea piirkonda ja niisamuti lõi ta V.K. le keha piirkonda 2-3 korda jalaga. 6 4.
12. Menetluse käigus on tõendamist leidnud, et 26.11.2017 õhtul viibisid teiste seas A. Golovanov ja V. Ivanov V.K. korteris, kus ühiselt alkoholi tarbiti. A. Golovanovi sõnade kohaselt tekkis tal V.K. ga konflikt, mille käigus lõi A. Golovanov V.K. . Surnu ekspertiisiakti kohaselt tuvastas ekspert V.K. surma põhjusena elupuhuselt tekitatud rindkere tömbi trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis äge kopsusüdame puudulikkus. Sellised vigastused põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtuistungil avaldas A. Golovanov kuhu ja mil viisil ta V.K. lõi. Kohtuistungil selgitas kohtuekspert ekspertiisiga seoses (13.08.2018 kohtuistungi protokoll), et surnukehal tuvastatud vigastused ei saanud usutavasti tekkida ühekordse löögi tagajärjel, kuna surnukehal tuvastati mõlemapoolsed roiete murrud mitmel anatoomilisel joonel. On aga võimalik, et vigastused tekkisid koostoimes rindkere peal hüppamise ja löökidega rindkere piirkonda, samuti on võimalik ja pole välistatud, et kannatanule löödi otseseid lööke rindkere pihta. Kaitsja küsimusele vastates täpsustas ekspert, et kannatanu vigastused võisid olla tekitatud nii hüppamisega rindkere peale või otsese löögiga rindkere piirkonda või alternatiivselt nii hüppamise kui ka otsese löögiga. Lisaks selgitas ekspert, et ta ei tuvastanud V.K. l näopiirkonna vigastusi (verevalumeid), ent see ei tähenda, et verevalumeid seal polnud ning välistatud oleks löömine näo piirkonda. Eksperdi selgituste kohaselt, tavapäraselt selleks, et tuvastada nahaaluseid verevalumeid, tuleb nahka prepareerida. Selline tegevus on näopiirkonnas haruldane, kuna kahjustab nägu. Konkreetsel juhul ei saanud näonahka prepareerida ka põhjusel, et surnukeha nägu oli söestunud, mistõttu selle eraldamisel nahk pudeneks. Kokkuvõtvalt märkis ekspert, et näopiirkonna verevalumid polnud nähtavad. Mis puudutab vigastuste tekkemehhanismi, siis selgitas ekspert, et vigastus tekkemehhanismiga kompressiooniga eest-taha tähendab seda, et rinnakumurd tekitati kannatanu selili asendis viibides, ent roietemurrud on võimalik tekitada nii kannatanu külili või selili asendis olles. Maakohus leiab, et A. Golovanovi kohtuistungil kirjeldatu puutuvalt V.K. löömisesse on põhijoontes haakuv ja vastavuses V.K. l ekspertiisi käigus tuvastatud ning eksperdi poolt kohtuistungil avaldatud vigastuste ja nende tekkemehhanismiga. Maakohus möönas, et ekspertiisakt ei kajasta A. Golovanovi kirjeldatud näo/peapiirkonda tehtud rusikalöökide olemasolu, ent tegemist pole ka asjaoluga, mis võiks kahtluse alla seada A. Golovanovi ütlused. Nimelt märkis ekspert, et ta ei tuvastanud surnukehal näopiirkonna verevalumeid, ent tõi välja ka põhjused, miks ta näopiirkonna verevalumite kohta kohaselt vastata ei saanud. Samas tuvastati V.K. l elupuhuselt tekkinud nahaalune ja lihasesisene verevalum paremal pool oimu-otsmiku-kuklapiirkonnas, millede osas täpsustas ekspert, et viidatud verevalumid on tekitatud välise mõju toimel tõenäoliselt löökidest tömbi piiratud esemega ja tulenevalt sellest, et verevalumid on ühesuurused, väga sarnased ehk paranemistunnused nii pea piirkonna verevalumitel kui rindkere piirkonnas asetsenud verevalumitel puudusid, siis on alust järelduseks, et need tekkisid ühel või samal ajal või lühikese aja jooksul. Võttes arvesse, et A. Golovanovi avaldatu kohaselt lõi ta V.K. kahel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel V.K. kukkus kahel korral enda kehapikkuse kõrguselt vastu põrandat, st et rusikalöökidega kaasnenud hoog mõjus kukkumiskohale küllaldaselt intensiivse jõuga ning seejärel lõi ta uuesti püsti tõusta soovinud V.K. 2-3 korda jalaga - kohtuistungil näidatu kohaselt jalanõudes jalgadega täistallaga suunaga ülevalt alla erinevatesse keha piirkondadesse ning seejuures ei välistanud A. Golovanov, et need löögid tabasid V.K. rindkere piirkonda, siis on maakohus seisukohal, et kannatanul ekspertiisi käigus tuvastatud vigastused tekkisid A. Golovanovi kirjeldatud viisil - kahel korral V.K. näo piirkonda löömisest ning seejärel 2-3 korral V.K. keha, täpsemalt tema rindkere/ülakeha piirkonda suunatud jõulistest, suunaga ülevalt alla, välisjalanõudes tehtud jalalöökidest. 7 4.
13. Maakohus leiab, et hinnates V. Ivanovi ütlusi, V. Ivanov on eelkajastatuga seonduvalt andnud üldjoonetes haakuvaid ütlusi, kinnitades mh, et tema V.K. ei löönud. V. Ivanovi ütlustes köidab kohtu tähelepanu aga tema ütluste pealiskaudsus, nende abstraktsuse aste ning piisava konkreetsuse ja detailsuse puudumine. Nii on V. Ivanovi vastused valdavalt stiilis „ei mäleta“, „ei tea“, „ei pannud tähele“, „ei märganud“ jne. Nii möönab V. Ivanov küll V.K. korteris viibimist, seal ühist alkoholi tarvitamist, seda, et A. Golovanovil ja V.K. l tekkis konflikt, mille käigus kuulis ta helisid, mis on omased teise inimese löömisele, ent neid lööke vahetult ta ise justkui ei näinud – väidetavalt ei näinud ta ei seda, kuhu A. Golovanovi löögid kannatanut tabasid, kui palju neid lööke võis olla, kuidas reageeris kannatanu A. Golovanov löökidele, kas kannatanu osutas mingit vastupanu, millisesse olukorda kannatanu löökide järgselt jäi, ent niisamuti ei näinud ta, kas kannatanul tekkis ja oli A. Golovanovi näo- ja/või peapiirkonda suunatud löökide järgselt verevalandus või et kas ka enda riided ja jalanõud olid veremäärdumisega. 4.
14. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et V. Ivanov kannatanu löömist ei näinud ja ta kannatanu ning A. Golovanovi vahelist konflikti ja selle tagajärgi suuremal määral ei tajunud. Nii V. Ivanov kui A. Golovanov kinnitasid istungil, et V.K. löömine leidis aset elutoas ehk sealsamas ruumis, kus ühiselt alkoholi tarvitati. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kajastab elutoa mõõtmetena 3x4,8 m ehk tegemist on pigem väiksema suurusega toaga. Täiendavalt kinnitavad A. Golovanovi ja V. Ivanovi endi ütlused, et ajal, mil A. Golovanov kannatanut lõi, viibis V. Ivanov sealsamas, istudes kõrval asetsenud tugitoolis. Kuna V. Ivanovi ütlused on üldised, samas pole neis sedastatav otsest vastuolu eelnevalt käsitletud tõenditega (eelkõige A. Golovanovi ütlused), siis on maakohtul tõusetunud kahtlused selle kohta, kas V. Ivanovi kohtuistungil avaldatu kajastab seda, mida ta ise vahetult 26.11.2017 õhtul V.K. korteris tajus või tuginevad tema ütlused sellele, mida ta on menetluse käigus – võimalik, et toimikuga tutvudes – teada saanud. Võimalik on seegi, et V. Ivanov ei soovinud kohtuistungil asjakohaseid ja asjassepuutuvaid ütlusi mingitel kaalutlustel lihtsalt anda – märgitut ei saa aga talle tema menetluslikust staatusest ette heita. Vaatamata V. Ivanovi ütluste abstraktsusele, ei ole need ka vastuolus muude tõenditega, sh A. Golovanovi ütlustega, mistõttu saavad V. Ivanov ütlused eelkajastatud aspektide osas olla sündmustiku tuvastamise aluseks. 4.
15. Süüdistuses püstitatud hüpoteesi kohaselt peksid A. Golovanov ja V. Ivanov V.K. käte ja jalgadega valimatult üle keha ning lõpuks nad mõlemad, astudes V.K. rindkerele, hüppasid seal. Maakohtu veendumuse kohaselt süüdistuses püsitatu tõendamist leidnud ei ole ja etteruttavalt on põhjust ka märkida, et kohtus uuritud tõendikogum ei võimalda V. Ivanovi siduda vähimalgi määral V.K. vigastuste ja tervisekahjustamisega. Maakohus märkis juba varasemalt, et esmajoones saavad korteris toimunu kohta anda asjakohast informatsiooni A. Golovanov ja V. Ivanov. V. Ivanov eitas täielikult V.K. löömist või muul viisil tema väärkohtlemist. A. Golovanov kinnitas, et lõi V.K. kahel korral näo/piirkonda ja kahel kuni kolmel korral jalgadega (üla)keha piirkonda. A. Golovanov märkis sedagi, et ta pole näinud, et V. Ivanov oleks V.K. löönud. Küll viibis veremäärdunud riiete ja jalanõudega V. Ivanov maaslamanud V.K. juures, kui A. Golovanov vannitoast väljus. 4.
16. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et 26.11.2017 õhtul, V.K. korteris viibides, oli V. Ivanov riietunud tumedat värvi nahkjopesse, teksapükstesse ning kandis heledaid spordijalanõusid Nike. Siinkohal olgu märgitud, et A. Golovanovi ütluste kohaselt viibitigi korteris välisriietes ja -jalanõudes. A. Golovanovi avaldatu kohaselt kandis V. Ivanov tol õhtul helekollaseid või helehalle spordijalanõusid Nike, mis olid tema vannitoast väljumise järgselt veremäärdumisega. 8 Neidsamu riideid ja jalanõusid kandis V. Ivanov ka järgmisel hommikul, kui ühiselt tööle mindi. Seda kinnitas kohtuistungil V. Ivanov ise ja see on kooskõlas ka 04.05.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga, milles vaadeldi videosalvestusega CD plaati, mis kajastab 27.11.2017 ajavahemikus kella 06.35st kuni 06.37ni Olerex Sillamäe tanklas toimunut. Sellelt nähtub muuhulgas, kuidas kolm meesterahvast suunduvad üle veoautode ja busside parkla tankla väljasõidu poole ning kolmas kõige lühem meesterahvas, kaadrist kõige viimane, kannab seljas musta lühikest jopet, pähe tõmmatud kapuutsi, jalas tumedaid pükse ning heledaid spordijalatseid. Ühist Rakveresse tööle sõitu 27.11.2017 varahommikul kinnitasid kohtuistungil kõrvuti V. Ivanovi ja A. Golovanoviga ka D. P ja K. G. Maakohus näitas A. Golovanovile kohtumenetluse käigus 11.12.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollide lisaks olevaid fototabeleid, milles A. Golovanov tundis ära V. Ivanovil jalas olnud jalanõud, kuid niisamuti jope ja teksapüksid. V. Ivanovile kuuluvaid spordijalanõusid Nike on menetluse käigus vaadeldud ning vaatluse käigus tuvastati spordijalanõudelt veremäärdumised, mis leidsid kinnitust „Tetrabase“ testiga. Uurimisasutus vaatles ka V. Ivanovil seljas olnud jopet ning sellelgi tuvastati veremäärdumisi. Samuti vaatles uurimisasutus teksapükse, mis võeti ära 05.12.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt X, Rakvere asunud korteris olnud pesukausist. Neiltki leiti veremäärdumisi. Ekspertiisiakti nr 17E-GE1303 kohaselt võeti V. Ivanovi spordijalanõudelt kolm puuteproovi (B170681 - spordijalanõude välispinnalt; B170682 – spordijalanõude sisepinnalt ja B174556 – spordijalanõude sisepinnalt); V. Ivanovi nahkjope välispinnalt võeti kaks proovi – B170679 ja B170680 ning V. Ivanovi teksapükstelt, mis võeti ära pesukausist võeti kaks proovi – B170683 ja B
17. Ekspertarvamuse kohaselt saadi V. Ivanovi jope välispinnalt võetud proovist B170680 ning spordijalanõude väispinnalt võetud proovist B170681 DNA-analüüsid täisprofiilid, mis on kokku langevad V.K. DNA-profiiliga, kuid mitte V. Ivanovi või A. Golovanovi DNA-profiiliga. Samuti arvutati välja püstitatud hüpoteeside tõepärasuhe, saades suhteks
18. St, et antud DNAprofiili saamine on 1019 korda tõenäolisem, kui bioloogiline materjal pärineb V.K. lt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. V. Ivanovi nahkjopelt võetud teisest proovist nr-ga B170679 saadi DNAanalüüsil enam kui ühelt isikult pärinev täisprofiil. Selles segaproovis on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokku langev V.K. DNA-profiiliga ning mille tõepärasuse suhe on juba varasemalt kajastatud
19. Mis puudutab teisi proove, siis nähtub ekspertarvamusest, et proovidest on DNA analüüsil saadud küll täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, ent need pole seostatavad mh V.K. ga või on alleelide arv olnud sedavõrd suur, mis ei võimalda teha usaldusväärseid järeldusi. Märgitust järeldub ühetaoliselt, et V. Ivanov on olnud V.K. ga kontaktis viisil, mis tegi võimalikuks V.K. bioloogilise materjali - vere - sattumise V. Ivanovi jalanõudele ning jopele. 4.
20. A. Golovanovi ütluste kohaselt viibis V. Ivanov V.K. kõrval, kui tema vannitoast väljus; ent talle jäi mõistmatuks V. Ivanovi tegevus V.K. juures. V. Ivanov selgitas kaitsjale vastates, et peale seda, kui A. Golovanov väljus toast (vannituppa), läks ta V.K. juurde, et V.K. diivanile paigutada. Selleks võttis ta V.K. lt kinni käest või õlast, ent see ebaõnnestus. V.K. oli maas pikali, norskas pisut, mingeid liigutusi ta ei teinud ja samuti ei palunud ta abi. V.K. oli V. Ivanovi hinnangul kas joobeseisundist tulenevalt teadvusetu või oli tal midagi muud. Tema üritas V.K. korduvalt ebaõnnestunult diivanile paigutada, lõi sellele lõpuks käega ja istus tagasi tugitooli. Maakohus märgib, et ühtegi tõendit, mis V. Ivanovi väidetu ümber lükkaks, kohtumenetluse käigus uuritud ei ole. 9 4.
21. Järgnevalt peatus maakohus täiendavalt V.K. l tuvastatud vigastustel (s.o surnu ekspertiisiaktil ning eksperdi kohtuistungil antud ütlustel), tehes seda põhjusel, et süüdistuse kohaselt peksid V. Ivanov ja A. Golovanov kannatanu V.K. valimatult jalgade ja rusikatega üle kogu keha. Analüüsides ekspertiisiakti, tuvastati ekspertiisi käigus V.K. l küll ohtrad vigastused rinnaku ja roiete piirkonnas, s.o mitmed roiete murrud ühes verevalumitega, ent muid vigastusi, sh verevalumeid, peale termiliste kahjustuste, keha ülejäänud kehapiirkondades tuvastatud ei ole. Kuna V.K. l tuvastatud vigastused seonduvad mitmete roiete, sh rinnaku täieliku ristmurruga, rinnakelme aluste verevalumitega ning roidevaheliste lihaste verevalumitega, kuid samuti nahaaluses ja lihasesiseses verevalumis paremal pool oimu-otsmiku-kuklapiirkonnas, siis puudus maakohtu hinnangul alus järelduseks, et V. Ivanov ja A. Golovanov peksid kannatanu V.K. valimatult jalgade ja rusikatega üle kogu keha. Üle kogu keha jalgade ja rusikatega valimatu peksmine tähendab maakohtu hinnangul seda, et ekspertiisi käigus pidanuks V.K. l ilmnema tervisekahjustusi, verevalumeid vmt ka teistes keha piirkondades – nagu märgitud, seda ekspertiisi käigus tuvastatud ei ole. 4.
22. Lisaks kinnitavad kaudselt ka süüdistuses kirjeldatud viisil peksmise puudumist järgmised tõendid: XXX , Sillamäe vaatlusprotokoll; V. Ivanovi spordijalanõudelt võetud proovile alusel koostatud ekspertiisiakt nr 17E-GE1303; spordijalatsite vaatluse käigus 11.12.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. 4.
23. Maakohus ei lugenud ka tõendatuks, et peksmise käigus astusid V. Ivanov ja A. Golovanov kannatanu rindkerele, millel hüppasid. Ekspertiisiaktis on tõepoolest peetud roidemurdude suhtelisest sümmeetrilisusest ja rinnaku ristmurrust tulenevalt võimalikuks, et vigastuste traumamehhanismiks võis olla rindkere kompressioon eest-taha suunas (näiteks selili lamavas asendis kannatanu rindkere peale hüppamisest), ent kohtuistungil selgitas ekspert, et see on vaid üks võimalik versioon juhtunust. Maakohtu veendumusel baseerub süüdistuse hüpotees kannatanu rindkerele astumise ja seal hüppamise osas ekspertiisiaktis toodul, sest ühtegi muud tõendit, mille alusel prokuratuur sai järelduse rindkerele astumise ja seal hüppamise kohta teha, vähemalt kohtule esitatud ei ole. V. Ivanov ja A. Golovanov välistasid kannatanu rindkerele astumise ja seal hüppamise. Tõendeid, mis nende väited ümber lükkaksid, maakohtule esitatud ja maakohtus uuritud pole. Maakohus märgib ka, et ei pea eluliselt usutavaks, et kahe täiskasvanud isiku poolt nende mõlema keharaskusega kannatanu rindkerele astumise ja seal hüppamisega oleksid tekkinud just sellised vigastused, mida ekspertiisiga V.K. l tuvastati. Süüdistuses tooduga nõustumise korral pidanuks kohtu veendumusel V.K. l tuvastatud vigastused olema eelduslikult veelgi raskemad. Kuna ühtegi tõendit, mis A. Golovanovi ütlused ümber lükkaks, ei ole, samuti ei ole täiendavaid tõendeid, mis osutaks A. Golovanovi kirjeldatust erinevale ja/või täiendavale V.K. löömisele ja/või peksmisele ning seejuures on maakohus seisukohal, et A. Golovanovi kirjeldus V.K. le vigastuste tekitamise üksikasjade kohta on kooskõlas ekspertiisiaktis ja eksperdi poolt kohtuistungil avaldatuga ehk et A. Golovanovi kirjeldatud viisil võisid V.K. le tekkida just need vigastused, mida ekspertiisiakt kajastab, siis luges maakohus tõendatuks, et füüsilise vägivalla kannatanu suhtes pani toime A. Golovanov ja tema teo tagajärjel kannatanu tekkinud vigastused/tervisekahjustused on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega ehk V.K. surmaga. 4.
24. Hinnates subjektiivset külge, leiab maakohus, et kohtuistungil on A. Golovanov järjepidevalt märkinud, et tal puudus tahtlus V.K. tapmiseks - tema eesmärk oli V.K. võimaliku vastupanuvõime mahasurumine. Maakohus asus seisukohale, et tagajärje suhtes on vahetult põhjuslik süüdistatava poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivald. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt pole 10 aga ka vahetult raske tagajärje põhjustanud tegu ise selliseks, mille puhul tuleks rääkida toimepanijal esinenud tahtlusest tagajärje suhtes. Samuti on praktikas asutud seisukohale, et subjektiivse külje avamisel on abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivsed ehk välised tehiolud. Tuvastatu ja tõendatu kohaselt lõi A. Golovanov kannatanut kahel korral rusikaga näo piirkonda. Mõlema löögi järgselt kukkus kannatanu oma keha kõrguselt vastu põrandat. Peale lööke näopiirkonda, lõi A. Golovanov kannatanut täiendavalt 2-3 korda jalgadega keha, s.o ülakeha/rindkere piirkonda - ekspertiis ei tuvastanud, et mujal keha piirkonnas oleks olnud kehalisele väärkohtlemisele viitavaid tunnuseid, mistõttu järeldub, et kõik A. Golovanovi tehtud jalalöögid tehti ülakeha/rindkere piirkonda. Analüüsides tehtud jalalööke, leiab maakohus, et A. Golovanovi tehtud jalalöögid olid tugevad ja jõulised. A. Golovanovi avaldatu kohaselt oli tal löökide andmise ajal jalas välisjalanõud – selliselt antavad jalalöögid põhjustavad juba iseenesest suuremat kahju, sest ühelt poolt annab jalanõu raskus juurde löögijõudu ja teiseks jaotub/ulatub otsene löögijõud kogu jalanõu pinna ulatusele (st löögijõuga on hõlmatud kogu jalanõu ulatus). Löögid andis ta viisil, kus löögi jalg oli kõverdatud puusast 90 kraadise nurga alla ja löögi andis ta suunaga ülevalt alla. Samuti evib vaadeldaval juhul tähtsust asjaolu, et A. Golovanov on pikaaegselt tegelenud poksiga. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib poksi spordialana, kus sama kaalukategooria sportlast sooritavad kinnastatud rusikatega teineteise pihta lööke. Seega järeldub, et A. Golovanovil on vastav sportlik ettevalmistus ja spetsiifiline teadlikkus löökidest, löögimõjudest, n-ö keha „õrnadest“ piirkondadest ja ka löökidega kaasuda võivatest tagajärgedest. Kõike seda arvestades leiab maakohus, et A. Golovanovi tugevad ja jõulised löögid kannatanu näopiirkonda ning hilisemad jalalöögid kannatanu rindkere piirkonda on välise vaatluse tulemusel hinnatavad ohuna inimese tervisele. Lisaks märgib kohus, et välise teopildi alusel saab vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes rääkida olukorras, kui isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma. Seega saab välise teopildi alusel kaudse tahtluse olemasolu jaatada ennekõike juhul, kus süüteokoosseisu kirjeldatud tagajärg (kannatanu surm) on ajalises ja ruumilises lähiseoses eluohtlikuks hinnatava teo toimepanemisega. See ajalis-ruumiline lähiseos kinnitab, et kannatanu peksmine oli sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et selles võib näha üheaegselt nii surma saabumise võimalikuks pidamist kui ka möönmist

§ 16lg 4 mõttes (vt RKKKo nr 3-1-1-102-06, p 17).

Vaadeldaval juhul muutus V.K. akontaktseks koheselt pärast löömist, ta ei reageerinud pärast lööke enam millelegi, eksperdi hinnangul saabus V.K. surm minutid/kümned minutid pärast tervisekahjustuse (rindkere tömbi trauma) saamist ja lisaks olid saadud vigastused nende tekitamise ajal ka eluohtlikud. Seega oli V.K. löömine sedavõrd intensiivne ja ulatuslik, et selles võib ette näha nii kannatanu surma saabumise võimalikuks pidamist kui ka selle möönmist

§ 16lg 4 tähenduses.

4.

1. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei sedasta. A. Golovanovi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria, -psühholoogia kompleksekspertiisiakti kohaselt ei tuvastatud A. Golovanovil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatud määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“; „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Neid häireid ei esinenud A. Golovanovil ka mh 26.11.2017, mis oleks takistanud või piiranud tal ümbrusest või oma tegude iseloomust arusaamist ning sihipärast arutlemist või käitumist. Ka ei esinenud tal 26.11.2017 sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbritsevast, oma käitumisest või selle võimalikest tagajärgedest arusaamist.
2. Maakohus võtab seisukoha A. Golovanovi ja V. Ivanovi süüdistuses

§ 404lg 1 järgi.

11 5.1. Hinnates V. Ivanovi ja A. Golovanovi omavahelisi ütlusi pärast seda, kui A. Golovanov oli väljunud vannitoast, leiab maakohus, et nende omavahelised ütlused ei ole täielikult haakuvad. Maakohus luges tõendatuks, et V. Ivanov suundus pärast A. Golovanovi vannituppa minekut V.K. juurde ja selle käigus määrdusid tema riided ka kannatanu verega. Ent põhjused, miks V. Ivanov V.K. juurde suundus, luges maakohus ebausutavaks, ega pea võimalikuks neile tuginemist sündmustiku tuvastamisel. Ebausutavuse põhjusena märgib maakohus, et vaid mõni hetk enne, kui V. Ivanov põrandal liikumatult lebanud V.K. juurde läks, oli V.K. saanud A. Golovanovilt mitmed jõulised löögid näo/pea, kuid ka rindkere piirkonda. V. Ivanovi enda ütlused osutavad sellele, et nende löökide suhtes jäi ta täielikult ükskõikseks ning sellele vähimatki tähelepanu ei pööranud. Samas avaldas A. Golovanov, et tundes V. Ivanovi pikka aega, siis V. Ivanovi näol pole tegemist isikuga, kes hakkaks esmaabi või mistahes muud abi kellelegi osutama. Selle kontekstis muutuvad V. Ivanovi väited, et ta püüdis V.K. põrandalt diivanile saada põhjusel, et võimalik tõmbetuul ei põhjustaks V.K. le neerude haigestumist või et V.K. l oleks hommikul pehmem ning küljevaludeta ärgata, ebausaldusväärseks. Seega ei pea kohus võimalikuks arvestada V. Ivanovi ütlusega osas, milles ta avaldas, et maas lamanud akontaktse V.K. juurde minemise põhjuseks oli V.K. (hilisema) heaolu tagamine. Märgitu tähendab, et V. Ivanovil pidid olema mingid muud põhjused, miks maas lamavale akontaktsele V.K. le läheneda ja tema asendit hakata muutma. Maakohtu veendumusel on need põhjused objektiivselt ka sedastatavad. Surnu ekspertiisiakti kohaselt polnud eksperdil võimalik tuvastada V.K. täpset surmaaega, ent võttes arvesse rinnakelmealuste ja pehmekoe siseste verevalumite ulatust, oli eksperdil põhjust arvata, et rindkere tömp trauma tekitati lühikest aega enne surma saabumist, mis ei ole täpselt tuvastatav, kuid võib olla määratav minutites või kümnetes minutites. Samuti, kuna V.K. l tuvastati roidemurrud sh mitmel anatoomilisel joonel, siis selgitas ekspert täiendavalt, et roidemurdude tekkimine mitmel anatoomilisel joonel raskendab tugevalt kannatanu seisundit, kuna sellega kaasub nn paradoksaalne segment. St, et kui roie on murtud kahest kohast, näiteks rangluu keskjoonel ja eesmisel kaelajoonel, siis sisse- ja väljahingamisel liigub murtud tükk paradoksaalselt ehk kui sisse hingamisel tervel inimesel rindkere maht suureneb ja väljahingamisel vastupidi – laieneb, siis paradoksaalne segment liigub vastupidi – sisse hingamisel liigub ta sissepoole, välja hingamisel väljapoole. Esiteks raskendab see oluliselt hingamist ning teiseks tekib suur risk rindkere lahtiseks traumaks ehk rinnakelme rebenemiseks. Samuti märkis ekspert valuga seoses, et mingis piirkonnas valu tekkimise korral püüab inimene selle kehaosa rahule jätta; hingamist aga inimene lõpetada ei saa. Kuna V. Ivanov kinnitas istungil, et tema hinnangul, vaatamata A. Golovanovi väljendatule, et V.K. võib olla surnud, oli V.K. elus, sest hingas – ta tundis ja tajus seda, siis järeldas maakohus neist asjaoludest, et hingamine, mis muidu valdavalt mitte-midagi teadvale/mäletavale V. Ivanovile meelde ei jäänud, pidi meelde jääma põhjusel, et see oli tavapäratu. Seega oli just V.K. tavapäratu hingamine põhjuseks, miks läks V. Ivanov maas lamava ja akontaktse V.K. juurde viimase asendi muutmiseks. Ehk teisisõnu, kuna hingamine on maakohtu veendumuse kohaselt üldjuhul sedavõrd tavapärane, et sellele tähelepanu pööramine ilma konkreetse põhjuseta on pigem kummaline ja mõistmatu, siis olukorras, kus V. Ivanov keskendus oma ütlustes just hingamise olemasolule, osutab sellele, et hetkel, mil ta otsustas minna maas lamava ja akontaktse V.K. juurde, teadvustas ta V.K. hingamise tavapäratust ja ebaloomulikkust. Kui siia juurde lisada ka see, et pärast lööke saabus V.K. surm eksperdi hinnangul minutite/kümnete minutite jooksul ning A. Golovanov viibis vannitoas peale V.K. löömist ca 5-10 minutit; sealt edasi elutuppa tulles nägi ta V. Ivanovi V.K. juures viibivat ca 2 minuti jooksul, peale mida järgis ise V.K. ca poole minuti jooksul ja avaldas seejärel V. Ivanovile kahtlust, et V.K. võib 12 olla surnud, siis järeldub eelnevast, et A. Golovanovi kahtlus, et V.K. võis olla surnud, oli igati põhjendatud ja adekvaatne. 5.2. Hinnates A. Golovanovi ja V. Ivanovi ütlusi sündmuste edasise käigu osas, on põhjust märkida, et nende ütluste pinnalt on järeldatav, et V.K. korterisse jäädi veel suhteliselt lühikeseks ajaks. Seal viibitud aeg piirdus vaid A. Golovanovi poolt ühe sigareti suitsetamisega, misjärel nad lahkusid korterist. Nende lahkudes jäi V.K. samasse paika, kus ta oli olnud, mingeid tulekoldeid või lahtist tuld korterisse neist ei jäänud, nende lahkumine korterist toimus kiirustades ning V.K. maja lähedal asunud bussipeatuses viibides nägid nad V.K. korteri akendest tulemas musta suitsu. Seejuures on nad mõlemad tõsikindlalt ja kahtlusteta välistanud korteri süütamise. Kõrvutades A. Golovanovi ja V. Ivanovi ütlusi muude menetluse käigus kogutud tõenditega, märgib maakohus etteruttavalt, et nende mõlema ütlused, milles need kajastavad sündmusi peale V.K. võimaliku surma mõistmist/selle võimalikuks pidamist, on teiste tõenditega valdavalt sobimatud, ühtset tervikut mittemoodustavad, mistõttu ei pidanud maakohus võimalikuks neile ütlustele sündmustiku tuvastamisel täielikult tugineda ja nende ütlused jäävad osaliselt tõendikogumist välja. 5.3. Analüüsides tuvastavat ajajoont, nähtub, et A. Golovanov, V. Ivanov ja M.M. saabusid V.K. korterisse ca kella 16 paiku. M.M. lahkus V.K. korterist orienteeruvalt 18-18.30 paiku ning V.K. saabus tagasi korterisse A. Golovanovi ütlustele tuginedes ca 18.30-18.40 paiku. Peale seda jätkati kolmekesi alkoholi tarvitamist. A. Golovanovi ütluste kohaselt tekkis tal mingi hetk soov minna koju ja selleks kontakteerus ta oma isaga, et isa talle järgi tuleks. Seda, et A. Golovanov palus oma isal talle Gagarini tänava poe juurde järgi tulla, on kinnitanud ka A.G. . Nimelt avaldas ta, et 26.11.2017 õhtusel ajal umbes kella 20 paiku suhtles ta oma poja A. Golovanoviga telefoni teel ning viimane palus tal end koju toimetada. Tunnistaja kinnitas, et on tema poolt avaldatud kellaajas kindel, kuna kohale jõudes ootas ta oma poega. Ta vaatas kellaaega, sest poeg ei tulnud pika aja jooksul. Ta helistas veel ka üle, ent poeg vastas, et tuleb kohe. Poeg, s.o A. Golovanov aga ei tulnudki; ta ootas poega ca 20 minutit. Poeg helistas umbes kella 20 paiku ja ta sõitis ära kell 20.20. Enne ära sõitmist kontakteerus ta uuesti pojaga, et teavitada, et tal pole võimalik kauem oodata. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt kontakteerus A. Golovanov oma isa, s.o A.G. kolmel korral, helistades talle kell 18.16; 18.45 ja 18.49. A. Golovanov avaldas, et isale helistas ta enne konflikti toimumist, märkides täiendavalt, et kui isa kohale jõudis, helistas isa talle; tema vastas isale, et tuleb kohe välja, ent kuna sel ajavahemikul toimuski konflikt, siis ta välja ei läinudki. Analüüsides kajastatud ajamääratlusi, tuleb nentida, et A.G. märgitud kellaaeg – kell 20 – ei ühti sideettevõtjalt saadud andmete protokollis kajastatud kellaajaga ehk et tunnistaja avaldatud kellaaeg erineb ca 1 tunni võrra. Muus osas ehk ütluste sisulises osas on A. Golovanovi ja A.G. ütlused ühetaolised – sh põhimõttelises kooskõlas ka sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Nimelt nähtub, et A.G. helistas A. Golovanovile kell 18.50, 18.54, 18.58, 18.59 ja 19.03. Seejärel on olnud mõne-minutiline paus ning uus kõne on olnud 19.11. Seejärel on olnud ca 15 minutiline paus ning uus kõne on olnud kell 19.27. Ühtlasi on mõlemad isikulised tõendiallikad osutanud telefoniühendusele ka kella 22 paiku. Viide täiendavale kontakteerumisele ka kella 22 paiku on kooskõlas sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest nähtub, et A. Golovanov helistas kahel korral, s.o 22.09 ja 22.12 oma isa A.G. telefoninumbrile. Tõusetunud olukorras asub maakohus seisukohale, et kellaaja määratluse osas, mis päädis A.G. sõitmisega Gagarini tänava poe juurde, et sealt A. Golovanov peale võtta ja koju viia, pole võimalik A.G. ütlustele tugineda. Maakohus ei pea kuivõrd võimalikuks, et sidettevõtjalt saadud andmete protokollis esineks ebatäpsusi helistamiste kellaaegades. Seda esmalt põhjusel, 13 et üldiselt teadaolevalt salvestuvad kõnede kellaajad automaatselt ning võimaliku vea korral peaks sideettevõtjad sellest koheselt teadlikuks saama. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kantud andmete õigsuse. Teiseks kajastab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ka A. Golovanovi ja A.G. vahelisi telefonikõnesid kella 22 paiku. See on kooskõlas A. Golovanovi ja A.G. ütlustega. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik, et kella 22 paiku tehtud telefonikõned on korrektse ja isikuliste tõendiallikate ütlustega haakuva ajamääratlusega, ent mõni tund varem tehtud kõnede osas on protokollis toodu ebatäpne. Kuna eksimine on üldjuhul omane ja inimlik inimesele, siis asub maakohus seisukohale, A.G. sai oma pojalt A. Golovanovilt telefonikõne viimasele Gagarini tänavale järgi minekuks hiljemalt kell 18.49 ehk ajal, mis on kantud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. 5.4. Maakohus märgib, et oluline on tuvastada võimalikult täpne kellaaeg, mil A. Golovanov isaga kontakteerus ja isa talle järgi läks, kuna asjaolus, et A. Golovanovi ütlustele vastavalt helistas ta oma isale ajal, mil konflikt V.K. ga oli olemata. Kuna selle väite ümberlükkamiseks ühtegi alust ei esine, järeldab maakohus, et A. Golovanovi ja V.K. vaheline konflikt algas kõige varem 18.49 ehk koheselt pärast seda, mil A. Golovanov isale järgi tulemiseks helistaks. Kaudselt kinnitab seda ka asjaolu, et A.G. tegi A. Golovanovile järjest mitmeid kõnesid. Kõnede ajaline lähedus ja nende sagedus osutab maakohtu veendumusel asjaolule, et kõnesid ei võetud ilmselt vastu. Kui A. Golovanovil oligi samaaegselt V.K. ga konflikt, peale mida läks vannituppa käsi pesema, siis esines A. Golovanovil objektiivne võimatus kõnede vastuvõtmiseks – ta tegeleski muude, tema tähelepanu köitnud tegevustega. Samuti avaldas A. Golovanov, et kuigi isa tuli talle järgi, ta isaga ära ei läinud, sest konflikt oli just toimunud ja ta ei saanud V.K. korterist koheselt lahkuda. Kuna sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koostoimes A. Golovanovi ja A.G. sisuliste ütlustega osutab sellele, et telefonikõne, milles A.G. teavitas A. Golovanovi sellest, et ta ei saa poega enam kauem oodata toimus kell 19.27, siis on kohus seisukohal, et sündmuste ahel, mis päädis V.K. surmaga, algas 18.49 ja oli hiljemalt 19.27ks lõppenud – hiljemalt kella 19.27ks pidas A. Golovanov võimalikuks, et V.K. löömine võis kaasa tuua kõige raskemad tagajärjed ehk V.K. surma. 5.5. V. Ivanovi ja A. Golovanovi ütlused osutavad sellele, et peale V.K. seisundist arusaamist viibisid nad V.K. korteris veel vaid mõningase aja, peale mida lahkuti kiirustades korterist. A. Golovanov avaldas täpsustavalt, et peale V.K. seisundi tajumist süütas ta tuletikuga sigareti, viskas tiku maha, tema suitsetas ära pool sigaretti, peale mida lahkuti korterist ja majast, ent nende väljudes korteris lahtist tuld ei olnud. Maakohtu küsimustele vastas V. Ivanov, et peale V.K. löömist viibiti korteris 15-20 minutit. Kuna maakohus loeb tõendatuks, et V.K. löömine ja löömisega kaasnenud tagajärjed realiseerusid hiljemalt kella 19.27ks, siis tuleneb V. Ivanovi ja A. Golovanovi ütlustest, et nad pidid olema lahkunud V.K. korterist hiljemalt 19.45ks. Seda aga V. Ivanovi ja A. Golovanovi ütlustest erinevad tõendid ei kinnita ning ka nende endi ütlused viitavad korteri lahkumisele hoopis hilisemal ajal ehk umbes kella 22 paiku. 5.6. A. Golovanov andis ütlusi selle kohta, et peale sigareti suitsetamist, tegi ta V. Ivanovile ettepaneku korterist lahkumiseks. Tema lahkus korterist esimesena ja talle järgnes koheselt V. Ivanov. Trepikojast väljumise järgselt läksid nad koos V. Ivanoviga bussipeatusesse, et sealt edasi koju minna. Üle tänava minnes, tuli neile vastu kaks tütarlast, kes näitasid, et kortermaja aknast tuleb suitsu. A. Golovanov keeras ennast ringi ja sai aru, et suits tuleb selle maja korterist, kus nad olid viibinud ehk et põleb seesama korter. Lisaks märkis ta, et ise ei teavitanud nad tänavalt nähtud põlengust põhjusel, et sel hetkel sõitis juba tuletõrje. Prokuröri küsimustele vastas A. Golovanov, et palus isal järgi tulla kella 22 paiku, helistades enne konflikti toimumist isale. Kuigi isa tuli talle järele ja isa helistas talle, ta isaga ära ei läinud, sest konflikt oli just toimunud. 14 Analüüsides toodut, nendib maakohus taas, et A. Golovanovi esitatud verisooni kohaselt, mida toetavad ka V. Ivanovi ütlused, pidid nad olema V.K. korterist lahkunud hiljemalt kella 19.45ks, sest just see on maksimaalne võimalik ajavahemik, mis mahutab n-ö V.K. seisundist arusaamist, selle järgnenud sigareti suitsetamist ja kiiret korterist lahkumist. Samas nähtub Päästeameti vastusest uurimisasutusele, et esimene päästeauto jõudis sündmuskohale kell 21.57. Seega, kui peaaegu koheselt pärast korterist väljumist nägid A. Golovanov ja V. Ivanov päästeauto(

1. de)saabumist, mis reageerisid korteri põlengule, kus nad vahetult viibinud olid, siis pidid nad korterist väljuma mõni aeg enne kella 22. Seega esineb V. Ivanovi ja A. Golovanovi ütlustes oluline vastuolu korterist lahkumise aja kohta ehk teisisõnu, V. Ivanov ja A. Golovanov pole avaldanud kohtuistungil kogu versiooni sündmuste kohta, mis toimus V.K. korteris pärast seda, kui A. Golovanovil tekkis kahtlus, et V.K. võib olla surnud. Maakohtu veendumusel see, et A. Golovanov ja V. Ivanov lahkusid V.K. korterist kella 22 paiku, on kooskõlas ka A.G. ütlustega, milles ta selgitas, et pojaga oli tal telefonitsi jutt sellestki, et ta läheks pojale järgi kella 22 paiku. Sellest tema aga keeldus ja pojale ta kella 22 paiku järgi ei läinud. Kõnede toimumist kella 22 paiku, kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille kohaselt on A. Golovanov helistanud kahel korral, s.o kell 22.09 ja 22.12 A.G. le. Osutatu kinnitab täiendavalt, et kella 22 paiku viibis A. Golovanov jätkuvalt Gagarini tänava läheduses ning A. Golovanovi selgitus, et isa tuli talle küll kella 22 paiku järgi, ent tol hetkel ei läinud ta isaga koju põhjusel, et kogu sündmus oli just juhtunud, on selgelt tõendikogumisse sobimatu. A. Golovanov ja V. Ivanov jätsid kohtuistungil avaldamata ja selgitamata oma tegevuse V.K. korteris alates kella 19.27st kuni ca kella 22-ni ehk ajavahemiku kohta, mil A. Golovanovil tekkis kahtlus, et V.K. võib surnud olla ja seda ajani, kui korterist tegelikkuses lahkuti ehk ca kuni kella 22ni. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et A. Golovanov ja V. Ivanov viibisid 20.11.2017 ca kuni kella 22ni V.K. korteris ning V.K. pärast A. Golovanovilt saadud lööke vähemalt aktiivse elutegevuse tunnuseid ei ilmutanud ning kella 19.27ks tajusid nii A. Golovanov kui V. Ivanov, et V.K. võib olla surnud. 5.7. Kohtumenetluses kuulati kannatanuna üle V.K. alumine naaber ehk A.V., kes avaldas, et 26.11.2017 alates umbes kella 19.30st kuulsid nad koos abikaasaga ülemise korruse korteri elutoast ca tunni või pooleteise kestel löömise helisid. Need helid kostusid osade kaupa - 5-6 lööki seejärel ca 15-20 minutit vaikust, seejärel jälle löögid ning taaskord vaikus. A. V märgitu kohaselt polnud need ka löögid, vaid see heli oli omane justkui millegi kukkumisele. Selle juurde nad mingeid karjeid, samme või midagi täiendavalt ei kuulnud. Maakohus märgib, et kohtumenetluses uuritud tõendid ei anna vastust küsimusele, millest ja millega tekitatud helisid V.K. alumise korteri naabrid kuulsid. Siinkohal jääb kohus prokuratuurist eriarvamusele, et alumise korruse naabritele kostunud helisid on võimalik seostada V.K. täiendava löömise või muul viisil talle kehavigastuste tekitamisega. Sellekohased tõendeid kohtus esitatud ega uuritud ei ole, V.K. l tuvastatud kehavigastused on maakohtu veendumusel kooskõlas A. Golovanovi kirjeldatud viisil kannatanule suunatud löökide ja nendega kaasunud tagajärgedega ning maakohus märkis juba varasemalt, et ekspertiisi käigus ei tuvastatud V.K. l vigastusi/verevalumeid, mis osutaks tema suhtes täiendavate vägivallategude toimepanemisele. Seega kõik järeldused, millega üritada sisustada alumise korteri naabritele kuulda olnud helisid, saavad olla ja on oletuslikud. Küll kinnitavad A. V ütlused, et pärast V.K. löömist ja viimase akontaktses seisundis põrandale lebama jäämist jätkus tema korteris aktiivne tegevus. Ehk teisisõnu osutavad ja kinnitavad A. V ütlused seda, et A. Golovanov ja V. Ivanov viibisid jätkuvalt V.K. korteris – neist erinevate isikute olemasolu korteris kohtumenetluse käigus uuritud tõendid ei kinnita ja ka A. Golovanov ja V. Ivanov pole avaldanud, et V.K. korteris oleks peale V.K. löömist viibinud veel keegi. 15 5.8. Maakohus leidis, et arvestades A. Golovanovi ütlusi ning vältimaks isiklikku vastutust teise isiku surmaga lõppenud kehalise väärkohtlemise või eluvastase kuriteo toimepanemise eest, asus A. Golovanov otsima n-ö väljapääsu ning selle üheks võimalikuks variandiks oli luua/tekitada olukord, kus mitte just kõige säravamate elukommetega, asotsiaalsele eluviisile kalduv, sagedasti alkoholi tarvitav ja ka tol õhtul alkoholi tarvitanud ning suitsetav V.K. hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel. Sellise versiooni esinemist kinnitavad maakohtu hinnangul ka süüdistatavate maakohtus istungil antud ütlused ja seda iseäranis just V. Ivanovi ütlusted. Mõlemad süüdistatavad on nende poolt antud teistest ütlustest erinevalt kirjeldanud põhjalikult suitsetamisega seotud asjaolusid. Nii kirjeldas A. Golovanov, et laual asetses tuhatoos, mis maha kukkus ja mis üles võeti; korteri omanik viskas korduvalt maha suitsukoni, mida jalaga kustutas ja mille kohta A. Golovanov märkuse tegi. Lisaks on A. Golovanov andnud küllaldaselt detailseid ütlusi selle kohta, milliseid sigarette kannatanu suitsetas ja palju sigarette M.M. st pärast tema lahkumist korterisse jäi. Samuti kinnitas ta, et suitsetas tol õhtul ka ise ja süütas sigareti välgumihkliga. A. Golovanov kirjeldas sedagi, et pärast V.K. seisundi mõistmist süütas ta tuletikuga sigareti, viskas tuletiku põrandale, see kukkus maha ja olles ära suitsetanud pool sigaretti, vaatas ta maha ja nägi, et põlemist polnud. V. Ivanov aga avaldas, et korteris viibinud isikud suitsetasid kõik, ise kustutas ta sigaretid võimalusel tuhatoosi, vahel kustutas jalaga põrandale, visates suitsukoni põrandale - tema mäletamised kõnealusest õhtust on aga ähmased alkoholi tarvitamise tõttu. Täiendavalt tugines V. Ivanov kohtumenetluses ütluste andmisel ka eksperdi väljendatule, milles ekspert möönis, et V.K. l tuvastatud vigastustega oli viimane võimeline end teoreetiliselt liigutama ehk tegema spontaansetest liigututest erinevaid teadlikke liigutusi - V.K. oli võimeline teoreetiliselt liikuma ja ka sigaretti süütama. Samuti selgitas V. Ivanov, et sai V.K. surmast teada järgmisel päeval, mõeldes, et V.K. jäi joobes, sigarett käes, magama. Maakohtu hinnangul on V. Ivanovi selgitused ja tehtud järeldused V.K. surma põhjuste kohta selgelt väärad, hälbides talle tegelikkuses teada olnud asjaoludest. Maakohtu tuvastatud asjaoludest olid nii V. Ivanov kui A. Golovanov teadlikud hiljemalt kella 19.27st, et V.K. tervislik seisund ühes tema elus olemisega on kaheldav. Kuna nad väljusid V.K. korterist veidi enne kella 22 ja nad kumbki pole avaldanud, et 19.27st kuni kella 22 oleks V.K. näidanud mingeidki elumärke või teadvusele tulnud ning nende korterist väljumise järgselt saabus samasse korterisse koheselt ka tuletõrje, siis ei saanud ei V. Ivanov ega A. Golovanov teha järeldusi, et V.K. surma põhjuseks võis olla hooletu suitsetamine. Maakohus möönab, et asjaga puutumises mitteoleva isiku ehk kõrvaltvaataja jaoks, võis neil taoline teoreetiline teadmine küll eksisteerida, end kohtu hilisemalt käsitatavad asjaolud välistavad sellegi. Seega hooletust suitsetamisest tulesurma põhjuse avaldamine V. Ivanovi poolt osutab vähemalt kaudselt asjaolule, et A. Golovanovi ja V. Ivanovi idee võis olla sellise mulje loomine. 5.9. Maakohus märgibki, et süüdistuse hüpotees nii V.K. kui tema korteri süütamise kohta baseerub uuritud tõenditele, andes aluse süütamise tõendatuks lugemiseks. Samuti on maakohtu veendumusel tõendatud, et V.K. süüteainet sisaldanud vedelikuga ülevalamise ja tema süütamise, samuti tulekahju tekitamise pandi toime A. Golovanov ja V. Ivanov. 5.10. Maakohtu hinnangul on täielikult välistatud, et A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumise järgselt ilmutas V.K. koheselt/viivitamatult elumärke, tema n-ö teadvus taastus, ta asus hooletult suitsetama, jäi suitsetades uuesti magama ning hukkus, lükkab ümber ka tunnistajana ütlusi andnud Y. I. Kõrvutades siia juurde ka ekspertarvamuses toodu, mille kohaselt saabus V.K. surm pärast rindkere tömbi trauma saamist minutite/kümnete minutite jooksul, siis välistab ka see võimaluse, et V.K. kella 22 paiku teadvusele tuli, sigareti võttis, selle süütas, siis suri ning põlevast sigaretist end põlema pani ja sellega ka korteri süttimise põhjustas. 16 5.11. Maakohus hinnangul annavad aluse asuda seisukohale, et V.K. valati üle süüteainet sisaldava vedelikuga ja ta süüdati järgmised tõendid: 27.11.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, sündmuskoha vaatlus järgmisel päeval, ekspertiisiakt 17E-AP0050, DNAekspertiisi akt 17E-GE1303, M.M. ütlused. Nendes tõenditest tulenevad kaalukad asjaolud, toetamaks süüdistuse hüpoteesi, et V.K. valati üle süüteainet sisalduva vedelikuga. Tähendust evib seegi, et M.M. ütlustest tuleneb, et tema korteris viibimise ajal keemilist lõhna ei tundnud, seega keemiline lõhn V.K. kehale, tal seljas olnud riietele ja korteris olnud esemetele sai sinna tekkida pärast seda, kui V.K. oli naasnud tagasi oma koju ja kus jätkati ühist alkoholitarvitamist A. Golovanovi ja V. Ivanoviga. 5.12. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik ka see, et V.K. võis end ise süüteainet sisaldava vedelikuga üle valada. Maakohus ei pea kuigi tõenäoliseks, et üks või teine isik end mingitel asjaoludel süüteainet sisaldava vedelikuga üle kallab. Teiseks pole V.K. ga üheaegselt korteris viibinud A. Golovanov ja V. Ivanov viidanud, et V.K. midagi taolist tegi. Kolmandaks pole A. Golovanov ja V. Ivanov avaldanud ka mõnda muud versiooni, mil viisil keemilist lõhna eritanud põlevvedelik V.K. kehale, tema riietele ja tema kodu elutoa põrandale sattus. Maakohus osutab ka, et tugeva keemilise lõhna olemasolu on kriminalistid kirjeldanud olukorras, kus korterit oli eelnevalt seoses tulekahjuga päästjate poolt tuulutatud ja niisamuti kasutati korteris tule kustutamiseks vett. Tugevat keemilist lõhna on kriminalistid jaatanud ka järgmisel päeval ehk olukorras, kus korterit oli veega kustutatud, korteris oli viidud läbi tuulutamist, sh oli korter seisnud mõnda aega n-ö loomulikus tuulutuses (korteri aknad olid katki). St, et korteris olnud keemiline lõhn pidi olema tugev, korteris viibinud isikule kahtlusteta tajutav/tuntav. Seega jääb ainuvõimalikuks variandiks, et süüteainet sisaldav vedelik sattus V.K. kehale, tema riietele ja tema korteri elutuppa ajal ja põhjustel, mille osas A. Golovanov ja V. Ivanov on otsustanud vaikida – n-ö vaikimise periood hõlmab aga ajavahemikku, mil A. Golovanov ja V. Ivanovi pidasid võimalikuks, et V.K. võib olla surnud, sellest teadlikkusest oli vähemalt A. Golovanovil tekkinud šokk ning nad kiirustades V.K. korterist kella 22 paiku lahkusid. Lisaks arvestades V.K. lahangu välisvaatlusel tuvastatut pidi V. K olema otseses tulekoldes mõnevõrra pikema ajal vältel, sest valdavalt IV järgu põletused ehk söestumine ja III järgu põletused, s.o põletuskolded kogupindalaga 50-60 % ei saa tekkida lühikesest kokkupuutest lahtise tulega. Selline seisukoht lükkab aga täielikult ümber A. Golovanovi ja V. Ivanovi versiooni toimunu kohta, sh selle, et nende korterist väljumise hetkel korteris mingit põlemist ei olnud. Tuvastatu kohaselt väljusid nad korterist mõni aeg enne kella 22, esimene teavitus päästeametile tulekahju kohta, sh musta suitsu olemasolu kohta väliskoridoris tehti kell 21.52, esimene päästeauto saabus sündmuskohale 21.57 ja juba kell 22.07 leidsid päästjad korterist laiba. Söestumiseni termilised kahjustused ei saanud maakohtu hinnangul tekkida kajastatud lühikese ajavahemiku vältel ja seda enam olukorras, kus päästjate saabudes hukkunu tules polnudki. 5.13. Maakohus analüüsis sündmuskoha vaatlusprotokolle ja nende lisaks olevaid fotosid. Maakohus leiab, et käsitletud tõenditele tuginedes prokuratuuriga nõustuvalt, et pärast V.K. surma, valati V.K. üle süüteainet sisaldava vedelikuga ja ta süüdati. Välistatud on seegi, et korter ja/või V.K. läksid põlema mõnel muul põhjusel kui seda on süütamine. Süütamisest erineva põhjuse jaatamine jätaks kõigepealt vastuseta küsimuse, miks oli surnukeha juures tugev keemiline lõhn, miks see oli V.K. l seljas olnud riietel (põlenud jopefragmendil) ja tema leidmiskoha juures vaipkatte osal, ent mitte kusagil mujal korteris. Seejuures kinnitas ekspertiis, et tema jopefragmendil ja vaibatükil olid põlevvedeliku jäägid. Samuti jääks vastuseta küsimus, kuidas sai V.K. , kes päästjate saabudes otseses tulekoldes polnud, saada valdavalt IV ja kuid ka III astme põletusi ja seda 50-60% ulatuses kehapinnast. Teiseks avaldas kohtus tunnistajana ütlusi andnud Y. I, et nende, s.o päästjate saabudes korteri 17 elutoas kaks suurt tulekollet - neist üks ühelpool diivani otsas, teine teiselpool. Tunnistaja selgitas, et süütamise-väliste põhjuste kohaselt tekib tulekahju ühest tulekoldest, mis areneb ühes suunas. Nagu märgitud, oli päästjate saabudes korteri elutoas kaks suurt tulekollet. Seega kajastatud asjaolud nende koostoimes välistavad tulekahju muul põhjusel, kui seda on süütamine. 5.14. Maakohtu hinnangul on põhjendatud süüdistuse hüpotees, et V.K. kallasid süüteainet sisaldava vedelikuga üle ja süütasid A. Golovanov ja V. Ivanov. Maakohtus uuritud tõenditest ei nähtu ka, et pärast M.M. lahkumist korterist oleks seal viibinud V.K. st, A. Golovanovist ja V. Ivanovist erinevaid isikuid. Samas nendib maakohus, et A. Golovanovi ja V. Ivanovi ütluste kohaselt jäi korteri uks pärast nende lahkumist lukustamata, mistõttu ei saa välistada, et peale nende lahkumist võis keegi menetluses tuvastamata isik viibida V.K. korteris, pannes toime süütamise. Tõstatatud versiooni võimalikkust toetab ka Päästeameti vastusest nähtuv, et päästjate korterisse sisenedes oli korteri uks suletud, ent mitte lukustatud. Seega oli tuvastamata isiku(tel) juurdepääs V.K. korterile. Paraku toetab tõstatatud versiooni võimalikkust vaid süüdistatavate hüpoteetiline selgitus ühes asjaoluga, et päästetöötajate saabudes oli V.K. korteri uks lukustamata. Kaitse-poole hüpoteetiline väide ühes lukustamata uksega on ümber lükatav aga järgmiste aspektidega, s.o süüdistatavate korterist lahkumise aeg, kiirustatud lahkumine, tulekahjust teavitamise esmane aeg, esimese päästeauto saabumine sündmuskohale. Kirjeldatud ajamääratlusi võrreldes esineb alus järelduseks, et sisuliselt juba A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumisel pidi korteris olema ulatuslikult lahtist tuld, millega kaasus paks must suits trepikotta. Seda kinnitab sisuliselt ka A. Golovanovi ja V. Ivanovi käitumine korterist väljumisel. Nagu nad ise avaldasid, väljusid nad korterist kiirustades, trepist alla mindi 2-3 trepiastme kaupa. Tuleb aga arvesse võtta, et V. Ivanov on kohtuistungil kestvalt märkinud, et ta oli tugevas alkoholijoobes ja V.K. mitmel korral istuma panna üritades kukkus ta ise korduvalt – seda tema enda väidetu kohaselt tugeva alkoholijoobe tõttu. Sellest tuleneb, et V. Ivanovil olid mõningased alkoholi tarvitamisest tingitud tasakaaluhäired (lisaks ei mäleta ta väidetavailt mingeid aspekte kuidas ta pärast koju jõudis), mistõttu korterist kiirustades lahkumiseks, treppidest sisuliselt joostes alla minekuks pidid olema mingid põhjused. Kuna päästeametile tehti kutsung tulekahju kohta kell 21.52 ning teavituse kohaselt oli selleks hetkeks musta suitsu täis juba väliskoridor/trepikoda, siis on maakohus veendumusel, et juba A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumise hetkeks oli korter leekides. Ühtlasi oli see ilmselgelt ka põhjuseks, miks A. Golovanov ja V. Ivanov pidid korterist kiirustades lahkuma. Teisisõnu jäi tulekahju korterisse just A. Golovanovist ja V. Ivanovist ja nad olid sellest ka teadlikud. Lisaks on isikuliste tõendiallikate ütlustest sedastatav, et võõrastel isikutel puudus korterimaja trepikotta vaba juurdepääs – kannatanu O.B. ütlused, tunnistajate P. A, M.M. ütlused. Maja trepikoda on varustatud fonolukuga ning eelduslikult 26.11.2017 sündmuste ajal fonolukk töötas ning sissepääs võõrastele oli takistatud. 5.15. Seega selleks, et jaatada kaitse-poole versiooni võimalikkust, et peale A. Golovanovi ja V. Ivanovi korterist väljumist sisenes korterisse menetluse käigus tuvastamata isik, kelle tegevus on põhjuslikus seoses tulekahjuga, peaksid uuritud tõendid tõendama, et peale seda, kui A. Golovanov ja V. Ivanov olid mõned hetked enne kella 22 väljunud V.K. korterist, pidi kõigepealt lukustatud trepikotta sisenema tuvastamata isik, jõudma 4. korrusele ja suunduma korterisse 73, kust leidis eest surnud V.K. . Seejärel pidanuks too tuvastamata isik leidma süüteainet sisaldava vedeliku (eeldusel, et ta seda just kaasa ei võtnud), et sellega V.K. üle valada ja põlema panna. Samuti pidi V.K. põlemine kestma sedavõrd piisava aja, et V.K. l said tekkida III ja IV järgu põletused ehk söestumine ning seda 50-60% ulatuses kehapinnast. Paralleelselt sellega pidi korteri põleng jõudma põlemisastmesse, et see tekitaks musta suitsu 18 määral, et sellega oleks olnud hõlmatud kortermaja trepikoda ning tingiks kell 21.52 päästekeskusesse helistamise. Lisaks pidi too tuvastamata isik suutma selle kõige juures korterist 73 ja trepikojast (märkamatult) väljuda. Analüüsides eelkirjeldatu teostamiseks vajalikke käitumisakte ja neile tegevustele eelduslikult kuluvat aega, on ilmselge, et eelkirjeldatud käitumisaktid ühes neile kuluva ajalise kuluga ei mahutu selle ajamääratluse sisse, mil A. Golovanov ja V. Ivanov korterist lahkusid ja päästjad korterisse sisenesid. Seega on kaitse-poole viide kellelegi tuvastamata isikule hüpoteetiline, kirjeldatud asjaolud välistavad tuvastamata isiku sekkumise või puutumuse V.K. korteris toimunud sündmustega ning mingisugustki kõrvaldama kahtlust, et V.K. korteris toimunuga on seotud A. Golovanovist ja V. Ivanovist erinev(
2. ad)ja tuvastamata isik(ud), tõusetunud ei ole. Seega on V.K. ja tema korteris toimunu kahtlusteta seostatav A. Golovanovi ja V. Ivanoviga. 5.16. Süütamine on inkrimineeritav nii A. Golovanovile kui V. Ivanovile. Kuna V.K. surma ja tulekahju vahel põhjuslik seos puudub, küll on V.K. surm põhjuslikus seoses A. Golovanovi käitumisaktiga ja viimasele ka objektiivselt omistatav ning kohus kirjeldas eelnevalt, et süütamise said toime panna vaid A. Golovanov ja/või V. Ivanov, siis on A. Golovanovi motiiv – teise kuriteo varjamine – juba iseenesest küllaldane inkrimineerimaks süütamist temale. Taolise veendumuse paikapidavust kinnitab kaudselt ka A. Golovanovi kohtuistungil antud väga detailne selgitus tuletikuga sigareti süütamise kohta. Maakohus luges selles osas A. Golovanovi ütlused ebausaldusväärseks ja jättis need tõendikogumist välja. Maakohtu seisukoha õigsust kinnitavad ka tunnistajana menetlusse kaasatud V.S. ütlused. Nimelt märkis A. Golovanov kohtuistungil, et pärast V.K. korterist lahkumist läks ta V.S. juurde, kelle korterisse oli eelnevalt oma asjad jätnud. Seda, et A. Golovanov V.S. juurde läks, kinnitavad V.S. kohtuistungil antud ütlused. Kuigi maakohtu hinnangul on V.S. ütlused vähemalt osaliselt kohtukõlbmatud nende ebausaldusväärsuse tõttu – ta on andud kohtueelsel menetlusel kohtuistungil avaldatust erineva sisuga ütlusi ega pole osanud mõistuspäraselt ja arusaadavalt põhjendata ütluste muutmist, mistõttu taolises õiguslikus olukorras pole isiku ütlused, s.o ei kohtumenetluses ega kohtueelses menetluses antud ütlused lubatavad tõendid, siis tuleb nentida, et osaliselt on V.S. ütlused lubatavad – nendes puuduvad vastuolud ja tingivad menetlusõiguslikult ütluste osalise kohtukõlblikkuse. Nii märgibki maakohus, et V.S. kinnitas, et täpset kuupäeva mäletamata tuli A. Golovanov hilisemal ajal tema korterisse asjade järgi. A. Golovanovi riided olid mustad (sarnane porimäärdumisele) ja ta puhastas kaltsudega A. Golovanovi jope seljaosa. Väljas oli tol ajal lumine ja porine ilm. Samuti avaldas ta, et tema mäletamist mööda puhastas A. Golovanov ka oma pükse ning jope ja pükste puhastamine toimus lappidega. Lisaks märkis tunnistaja, et tema elukohast XXX majani on ligikaudu 200-300 meetrit. Analüüsides eelnevat järeldab kohus, et A. Golovanovi riided olid V.S. juurde jõudes ulatuslikult ja nähtavalt määrdunud. A. Golovanov ei avaldanud kohtuistungil, et V.K. korterist lahkumise järgselt oleks toimunud mingeid sündmusi, mille käigus tema riideid mustusega (pori-laadne) said määrduda. Kuna aga V.K. majanaabrite ütluste kohaselt oli koridor täitunud musta suitsu ja tahmaga, siis kinnitab ka A. Golovanovi riiete pori-laadne must määrdumine, et A. Golovanov oli otseses puutumused tulega kaasneva tolmu ja tahmaga. V. Ivanovi võimaliku puutumuse hindamisel osutab maakohus A. Golovanovi kohtumenetluses korduvalt avaldatule, et V. Ivanovi võttis osa kõigest korterist toimunust, v.a V.K. löömine. V. Ivanovi kaitsja küsimusele, mis korteris toimus, vastas A. Golovanov, et seda tuleb kaitsjal küsida oma kaitsealuse käest; kui tema kaitsealune oleks rääkinud selle kohta, mis korteris toimus; tema ehk A. Golovanovi kaudu kaitsja V. Ivanovini ei pääse. Analoogset seisukohta kordas A. Golovanov ka prokuröri küsimustele vastates. Nimelt palus prokurör A. Golovanovil täpsustada, mida viimane mõtles V. Ivanovi kaitsja küsimustele vastates, et V. Ivanov võttis vahetult osa kõigest. Vastuseks märkis A. Golovanov, et ta pidas selle all silmas kõike seda, 19 mis korteris toimus. Analüüsides A. Golovanovi antud vastuste sisu, iseäranis seda, milles A. Golovanov vastas V. Ivanovi kaitsjale, et viimane ise küsiks oma kaitsealuse käest korteris juhtunu kohta ning ühtlasi on sellest välja loetav, et V. Ivanov pole oma kaitsjale kõiki detaile avaldanud, siis leiab maakohus, et need tõendavad kaudselt, et just süütamisega seonduvad asjaolud on need, millede käsitlemist kohtuistungil välditi ning mille osas A. Golovanov märgib, et V. Ivanov kõigest osa võttis. Nimelt tunnistas A. Golovanov kohtuistungil V.K. löömist, mööndes, et tema tehtud löögid võivad olla kausaalseoses V.K. surmaga. A. Golovanov kinnitas ka, et ei näinud, et V. Ivanov oleks V.K. löönud. Seega pole vähemalt objektiivselt võetuna süüdistatavatel midagi enamat varjata. Ehk teisisõnu - kui midagi enamat korteris toimunud poleks, puuduks A. Golovanovil objektiivne alus selliste vastuste andmiseks, nagu ta andis – ehk viidata sellele, et V. Ivanov võttis korteris osa kõigest ning kõike täpsemalt küsigu V. Ivanovi kaitsja oma kaitsealuse käest. Ometi väljendas A. Golovanov oma taolist seisukohta korduvalt ja tema väljendusviis osutab üheselt mingile V. Ivanovi osavõtuteole – tuvastatu kohaselt on välistatud, et selleks teoks on või võiks olla V.K. löömine. Tunnistajate D. P ja K. G ütlustest tuleneb, et järgmise päeva ehk 27.11.2017 varahommikul sõideti ühiselt – st A. Golovanovi ja V. Ivanoviga tööle Rakveresse. K. G selgitas aga kohtuistungil, et eelneval õhtul V. Ivanoviga tal ühendust võtta ei õnnestunud, ent järgmisel päeval V. Ivanoviga kohtudes, oli tema seisund tavapärane. Samas nähtub, et kui K. G teavitas V. Ivanovi V surmast, siis V. Ivanov vastas talle, et isegi ei mäleta mingit V. Seejärel selgitas ta V. Ivanovile, millisest V on jutt, ent V. Ivanov sellele mingit reaktsiooni ei ilmutanud. Samas mõne aja pärast sai V. Ivanov aru, millisest V jutt oli. Täiendavalt selgitas V. Ivanov talle esmaspäeval, et oli eelmisel päeval olnud ühiselamus joomas. V. Ivanov on koheselt asunud end distantseerima V.K. st ja V.K. korteris toimunud sündmustest. Seejuures on ta kolmandatele isikutele andnud mõista, et ei teagi millisest V.K. st on jutt, rääkimata sellest, et ta oleks avaldanud oma viibimisest eelneval õhtul V.K. korteris – vastupidi, ta on asunud otsesõnu väitma, et viibis eelmisel õhtul mujal – Sillamäe ühiselamus. Kui V. Ivanov andis kohtuistungil tõeseid ütlusi – et V.K. oli nende korterist lahkumise järgselt elus ning korterist midagi ei juhtunud, siis puudus V. Ivanovil vajadus anda tegelikkusele mittevastavaid vastuseid oma eelmise õhtu tegevuste ja viibimiskoha kohta aga ka selle kohta, et V.K. isikut ta justkui esialgu ei mäletagi. Taoline vastuoluline käitumine kinnitab veelgi, et V.K. korteris juhtus midagi oluliselt enamat, sh midagi sellist, mida oli vaja varjata. Kuna V. Ivanovil puudus põhjust varjata A. Golovanovi tegu ehk V.K. löömist, siis saab selle varjamise põhjusena vaadata süütamisega seotud asjaolusid. Kuna A. Golovanov märkis istungil korduvalt, et V. Ivanov võttis osa kõigest korterist toimunust ja vaieldamatult on see objektiivselt vaadatuna tegu, mida inimene võiks soovida varjata, end sellest distantseerida, siis leiab maakohus tuginedes A. Golovanovi ja K. G ütlustele ning V. Ivanovi enda avaldatule tuginedes, et tõendamist on leidnud, et V. Ivanov ja A. Golovanov kallasid ühiselt V.K. üle süüteainet sisaldava vedelikuga ja süütasid V.K. . 5.17. Süüdistuse kohaselt tekkis korteripõleng V.K. süütamise tagajärjena. Maakohtu hinnangul ei kinnita uuritud tõendid, et korteripõleng on põhjuslikus seoses V.K. põlema panemise/põlenguga ehk et korteripõleng sai alguse V.K. põlema panemisest. Päästetöid teostanud I. I selgitas, et tulekolded olid elutoas lähima ja kaugema seina ääres diivani otstes. Sealsamas diivani ees põrandal oli ka inimene. Täiendavalt selgitas tunnistaja, et elutoas oli kaks tulekollet, ent leitud inimene ise tulekoldes polnud nagu ta polnud ka diivanil, mis põlenud oli. Samuti tekib tavaliselt tulekahju ühest koldest, kust see areneb edasi ühes suunas - areneb välja ühest kohast teise kohta ulatudes, liikudes edasi ehk „süües“ ära tema teel olevad esemed. Samuti märkis tunnistaja, et hukkunu polnud diivanil ja põrand tema all polnud põlenud. 20 Analüüsides tunnistaja ütlusi, on maakohus seisukohal, et tunnistaja ütlused ei kinnita, et korteripõleng sai alguse just V.K. süütamisest/tema põlema panemisest. Tunnistaja kirjeldab, et tule levik kandub ühest kohast teise viisil, millega see hävitab kõik teel olevad esemed. Maakohtu poolt juba varasemalt käsitletud sündmuskoha vaatlusprotokollid ühes fotodega ei võimalda teha järeldust, et V.K. st alguse saanud põleng oleks hävitanud selle laienemisel enda teele jäänud esemed. Fotodelt nähtub vastupidine - V.K. ümber on küllaldaselt kergesti süttivaid või sulavaid esemeid, mis on suuremate kahjustusteta. Võttes aluseks ka I. I märgitu selle kohta, et päästjate korterisse sisenedes leiti korterist kaks teineteisest sõltumatut tulekollet, leiab maakohus, et kõrvuti V.K. süütamisega süütasid V. Ivanov ja A. Golovanov täiendavalt ka korteri, misjärel lahkusid korterist kiirustades. Seega asub maakohus korteri tulekahjuga seoses süüdistuses toodust mõnevõrra erinevale seisukohale. Maakohtu hinnangul jääb kohus süüdistusest mõnevõrra erinevale seisukohale asumine KrMS § 268 lg 5 esimese lause piiridesse. Süüdistuses on süüdistatavatele ette heidetavaks mh tulekahju tekitamine korteris aadressil XXX , Sillamäe. Asjaolu, et maakohus ei näe põhjuslikkust V.K. süütamise ja sellest tekitatava tulekahju vahel korteris, pole vaadeldav süüdistuses käsitlemata faktilistele asjaoludele tuginemisena – nii süüdistuses toodu kui maakohtu tuvastatu kajastavad mõlemad V. Ivanovi ja A. Golovanovi pool tulekahju tekitamist korteris aadressil XXX , Sillamäe. 5.18.

§ 404

lg 1 järgi esitatud süüdistuse objektiivne koosseis eeldab kõrvuti süütamise tuvastamisega ka süütamisega kaasneva ohu põhjustamist inimese elule või tervisele. Vaadeldaval juhul on inimeste elule ja tervisele süütamisega kaasnenud ohu tekkimist alust jaatada enam kui küllaldaselt. Tegemist on pühapäevase päevaga. Samuti asus süüdatud korter 5-korruselise korterimaja

1. korrusel. Kannatanu A.K. , A. V, O. B ütlustega loeb maakohus tõendatuks, et korteri põlema panemisega levis naaberkorteritesse ja trepikotta must suits ning ving, mis põhjustas tervisehäireid korteris viibinud inimestele. Kõrvuti sellega kaasnes suitsukahjustustega ka vara rikkumine/hävimine/korteris olnud esemete kasutuskõlbmatuks muutumine. Lisaks toimetati lapseealine A. A vingugaasi mürgituse kahtlusega haiglasse tervisekontrolli. Maakohus luges üldtuntuks, et lõhnatu ja värvitu vingugaas on (üli)mürgine, olles sagedasti just tulekahjuohvrite esmaseks surma põhjustaks. Selle levimine korterimajas pühapäevaõhtusel ajal, mil inimesed on üldjuhul kodus, valmistumaks järgnevaks töö- ja koolinädalaks ning vastu uneaega, on kahtlusteta hinnatav ohu põhjustamisena inimeste elule ja tervisele. Maakohtu hinnangul tekkis oht sellegagi, et XXX maja oli varustatud gaasitorustikuga. Seega tekkis korteri süütamisega ka vähemalt abstraktne oht gaasiplahvatuse tekkimiseks. Arusaadavalt võinuks gaasiplahvatus kaasa tuua mistahes tagajärgi – sh kõige raskemaid ehk inimese/inimeste surma. 5.
2. Maakohus on seisukohal, et süütamise osas tegutsesid V. Ivanov ja A. Golovanov tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. V. Ivanovi ja A. Golovanovi eesmärgiks oli luua XXX , Sillamäe korteris olukord, mis võimaldaks V.K. surma põhjuseks pidada hooletut suitsetamist. Seega oligi nende eesmärgiks esmalt V.K. süütamine (eelkõige näo ja piirkonna süütamine), mis viitaks justkui sellele, et tulekahju sai alguse suitsetamisest. V.K. süütamisele järgnenud korteri põlema panemine pidi nende kujutluse kohaselt tagama n-ö täiendavate jälgede kaotamise, mis võiks neid endid V.K. surma põhjustega siduda.

§-s 404 nimetatud ohu põhjustamise osas tegutsesid V. Ivanov ja A. Golovanov kaudse tahtlusega. Nad pidid aru saama ja möönsid, et ulatuslik tulekahju, mis nende korterist lahkumise hetkeks oli tekkinud, võib põhjustada ohu teiste inimete inimeste elule ja tervisele. 5.

1. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei sedastanud. A. Golovanovi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria, -psühholoogia kompleksekspertiisiakti kohaselt ei tuvastatud A. Golovanovil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatud määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“; „ajutine raske 21 psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Neid häireid ei esinenud A. Golovanovil ka mh 26.11.2017, mis oleks takistanud või piiranud tal ümbrusest või oma tegude iseloomust arusaamist ning sihipärast arutlemist või käitumist. Ka ei esinenud tal 26.11.2017 sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbritsevast, oma käitumisest või selle võimalikest tagajärgedest arusaamist. V. Ivanovi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria, -psühholoogia kompleksekspertiisiakti kohaselt ei tuvastatud V. Ivanovil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatud määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“; „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Neid häireid ei esinenud V. Ivanovil ka 26.11.2017, mis oleks takistanud või piiranud tal ümbrusest või oma tegude iseloomust arusaamist ning sihipärast arutlemist või käitumist. Ka ei esinenud tal 26.11.2017 sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbritsevast, oma käitumisest või selle võimalikest tagajärgedest arusaamist. 5.
2. Maakohus jättis tõendikogumist välja A. Golovanovi suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli 30.11.2017 kuupäevaga. Kõnealune tõend tõendab, et A. Golovanovi suhtes kasutati 30.11.2017 kell 9.28 indikaatorvahendit, mis andis positiivse tulemi alkoholi tarvitamisele. See tõend ei seostu ega ole puutumuses vähimalgi määral vaatluse all olevate kuritegude toimepanemisega. Samuti jättis maakohus käsitlemata sihtasutuse Ahtme Haigla tõendi nr 128, milles on kajastatud V. Ivanovi pöördumisi meditsiiniasutusse. Maakohus ei käsitlenud kõnealust tõendit põhjusel, et toodud tõendis kajastatud asjaolusid on käsitletud juba tema suhtes koostatud kompleksekspertiisi aktis ehk tegemist on sisuliselt korduvtõendiga. Samuti jättis maakohus tõenditena käsitlemata V. Ivanovi kinnituse selle kohta, et ta on nõus läbima alkoholivastase ravi. Kohus möönab, et see küll viitab isiku valmisolekule tegeleda oma alkoholiprobleemiga, ent tema kinnitus ei saa kaasa aidata ega aita kaasa sündmustiku tuvastamisele. Ka ei pidanud maakohus võimalikuks tugineda sündmustiku tuvastamisel S. V ütlustele. Tutvudes kohtuotsuse tegemise faasis täiendavalt tema kohtumenetluses antud ütlustega, leiab maakohus, et tema kohtueelse menetluse ütluste vastuvõtmiseks alused puudusid. Ütluste vastuvõtmisel tugines kohtus asjaolule, et S. V ütlused kohtuistungil olid adekvaatsed, ent ta osutas, et ta ei mäleta vähimatki, et oleks kohtueelsel menetlusel mingeidki ütlusi andnud. Seejuures märkis ta, et on viimase aasta jooksul läbi teinud mitu operatsiooni, esitades kohtule ka vastava dokumentatsiooni. Analüüsides aga tema kohtumenetluses antud ütlusi, nähtub, et ta andis ütlusi 26.11.2017 õhtul toimunud asjaolude kohta valikuliselt. St, et ta on osaliselt sündmusi mäletanud ja mittemäletamine seondub asjaoludega, mida ka tema elukaaslane V.S. justkui ei mäletanud. Maakohtu veendumusel puudub siinkohal alus rääkida juhuslikkusest. Tunnistaja polnud mitte oma tervislikust seisundist võimetu ütlusi andma, vaid viitab selgelt, et tunnistaja ei soovinud ütlusi anda. Kuna S. V kohtueelse menetluse ütluste vastuvõtmiseks menetlusõiguslikud alused puudusid ja ei esine KrMS § 288 lg 10 teise lause kohast alust tema kohtumenetluses antud ütluste arvestamiseks, siis jättis maakohus S. V ütlused tõendikogumist täielikult välja.
3. Maakohus võtab seisukoha A. Golovanovi süüdistuses

§ 121lg 1 järgi.

Maakohtu hinnangul kinnitab tõendikogum A. Golovanovi poolt talle

§ 121lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemist osaliselt. 6.1. Prokuratuuri taotlusel võttis maakohus vastu Kr

MS § 291 lg 1 p 3 alusel kannatanu T. K kohtueelse menetluse ütlused ühes ütluste lisaks oleva patsiendikaardiga. Vastuvõetud tõendite kohaselt on T. K kohtueelsel menetlusel kannatanuna küsitletud kahel korral – 24.05.2016 ja 12.05.

1. Analüüsides tema antud ütlustes kajastuvat sisulist teavet, leiab maakohus, et T.K. ütlused võrdlusena kahe ülekuulamise, patsiendikaardilt nähtuva ning A. Golovanovi poolt kohtuistungil väljendatuga on kattuvad vaid osaliselt. 22 Analüüsides 24.05.2016 ülekuulamisel T. K poolt avaldatut, 27.05.2016 koostatud äratundmist, SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaarti, 12.05.2017 T. K kannatanuna ülekuulamisel avaldatut ja A. Golovanov maakohtu istungil avaldatut, leiab maakohus, et tõendamist on leidnud, et 21.05.2016 kella 16 paiku toimus Sillamäel, Mere pst kaupluse Desjatka juures A. Golovanovi ja T. K vahel konflikt, mille käigus lõi A. Golovanov T. K rusikaga näkku. Löögi tagajärjel T. K kukkus ja kaotas löögi tõttu esihambad. Esihammaste välja kukkumine annab aluse järelduseks, et T. K esines ka huule ja suuõõne vigastus. Küll leiab maakohus, et tõendikogum ei võimalda teha järeldusi, et kukkumisega oleks T.K. kaotanud teadvuse või et A. Golovanovi löögiga oleks põhjuslikus seoses süüdistuses nimetatud pindmine peavigastus ja pealaenaha pindmine vigastus. Maakohus möönab, et oma teisel ülekuulamisel on T.K. osutanud kukkumise järgsele teadvusekaole ja ilmselt baseerub süüdistuses toodud pindmise peavigastuse ja pealaenaha pindmise vigastuse kohta patsiendikaardist nähtuvale, ent maakohus ei pidanud võimalikuks nendega süütegu tõendatuks lugemist. Teadvusekadu pole kannatanu avaldanud esimesel ülekuulamisel ega ka meditsiiniasutuses, kuhu ta 23.05.2016 kiirabiga toimetati. Kõrvuti nende asjaoludega, on põhjust osutada ka A. Golovanovi ütlustele, et löögi järgselt tõusis kannatanu kohe püsti ja hakkas kusagile liikuma. Seega nähtub, et väidetav teadvusekadu on kannatanu ütlustesse ilmnenud alles kannatanu 12.05.2017 ehk ligikaudu aasta hiljem antud ütlustes. Maakohtu hinnangul puuduvad objektiivsed põhjused, millega õigustada kannatanu-poolset kohest täieliku teabe andmata jätmist löögiga kaasnenud terviseseisundi kohta. Kui ka möönda, et uurimisasutusele jäi vastav teave mingitel põhjustel andmata, ei pidanud maakohus võimalikuks, et patsiendi seisundi tuvastamiseks olulise informatsioonina jäi teadvusekadu fikseerimata patsiendikaardil. Kui siia juurde kõrvutada ka A. Golovanovi avaldatu, et löögi järgselt tõusis kannatanu koheselt püsti ja hakkas liikuma, siis leiab maakohus, et analüüsitud asjaolud nende kogumis välistavad löögijärgse teadvusekao. Ühtlasi tähendab see, et T.K. ütlused osas, milles ta kirjeldas löögijärgselt teadvusekadu, luges maakohus ebausaldusväärseks ja jätab need tõendina arvestamata. 6.
2. Süüdistuses on sisustatud T.K. esinenud tervisekahjutust ka pindmise peavigastuse ja pealaenaha pindmise vigastusega. Vastav teave kajastub vaid patsiendikaardil. T.K. ise pole löögijärgsele pindmisele peavigastusele või pealaenaha pindmisele vigastusele osutanud ja ka patsiendikaardiga tutvudes pole sealt võimalik sedastada, mille alusel nende tervisekahjustuste olemasolu on jaatatud. Kuna tõendid ei võimalda seostada pindmist peavigastust ja pealaenaha pindmist vigastust A. Golovanovi õigusvastase käitumisega – ja veelgi enam, pole ka mõistetav, kus vastavad vigastused paiknesid või kas need üleüldse olemas olid, siis leiab maakohus, et tervisekahjustuse põhjustamine, milles A. Golovanovile on ette heidetavaks T.K. le pindmise peavigastuse ja pealaenaha pindmise vigastuse tekitamine, on tõendamata ning selles osas tuleb A. Golovanov õigeks mõista. 6.
3. T.K. märkis, et rusikalöök näkku põhjustas talle valu. Maakohus leiab, et vaadeldaval juhul on alus jaatada ka karistusõiguslikult relevantse valu olemasolu. Nimelt nähtub, et A. Golovanovi rusikalöök tabas T.K. näkku ja löök oli sedavõrd tugev, et põhjustas tema kukkumise ja esihammaste väljakukkumise. Vigastus ise, mis kannatanule tekkis, on tegelik, objektiivselt valuaistinguid põhjustav ning seda ka keskmise elukogemusega objektiivse kõrvalseisja jaoks. Eirata ei saa sedagi, et tugev rusikalöök õrna, tundlikkusse ja valu vähem taluvasse piirkonda ehk näkku annab aluse jaatada kannatanul karistusõiguslikult relevantse valu ja tervisekahjustuse tekkimist. 6.
4. Kuna A. Golovanov pidi selliselt käitudes möönma kannatanule tervisekahjustuse või valu tekkimise võimalikkust, teo välise pildi kohaselt oli A. Golovanovi käitumine suunatudki kannatanu tervisekahjustuse või valu tekitamisele, et kannatanu-poolsed teda häirivad 23 käitumisaktid lõpetada, siis on alust jaatada A. Golovanovi teos

§ 121

nii objektiivse kui subjektiivse koosseisu täidetust, millest viimase realiseeris A. Golovanov tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetusega. 7. Maakohus võtab seisukoha A. Golovanovi süüdistuses

§ 263lg 1 p 2 järgi.

7.

1. A. Golovanov on oma süüd vaatlusaluse episoodiga seonduvalt tunnistanud ja ta andis ütlusi, et teab küll, et tegi kõned, ent nende täpset sisu ei mäleta. Tol päeval oli tal hommikust alates tarvitanud alkoholi ja oli kõnede tegemisel joobes. Tol ajal tal kasutuses olnud telefoninumbrit ta täpselt ei mäleta, kuid teab, et viimased numbrid olid 96 ja kinnitab, et süüdistuses nimetatud telefoninumbrit kasutas just tema. Lisaks kinnitas A. Golovanov, et viibis päästjate saabudes kaupluse kõrval. A. Golovanovi selgituste kohaselt oli tegemist halva naljaga, mis juhtus teistkordselt. 7.
2. Süüdistuses toodut tõendavad ka tunnistaja S. P ütlused, kes avaldas, et täitis 14.06.2017 tööülesandeid patrullteenistuse välijuhina, kui sai kõrgema kategooria väljakutse sisuga, et Viru pst 2a Sillamäel asuvas kaupluses on pomm, mis pidi 5 minuti pärast lõhkema. Sellele informatsioonile reageerisid kõik ekipaažid, sh tema ning sündmuskohal teostati evakuatsioon, kehtestati liikumiskeeld ning jäädi ootama demineerijaid. Nende saabudes kontrollisid nad hoone üle – see oli puhas. Seejärel üritasid nad kindlaks teha helistaja isikut, ent telefon oli välja lülitatud ning positsioneerimist polnud võimalik läbi viia. Evakueerimisel pandi kauplus kinni, see tehti hiljem lahti, kuid kauplusest otsiti lõhkekeha. See võis kesta tunni. Hiljem tuli uurimise käigus välja, et kõne tegi A. Golovanov. 7.
3. Antud episoodiga seoses andis kannatanu Järva TÜ esindaja, kes märkis, et on antud episoodiga esitatud tsiviilhagi 69,93 euro suurusele summale ja nõue esitati põhjusel, et 14.06.2017 tehtud pommiähvaruse tõttu oli kauplus poolteist tundi suletud. Jutt käib Sillamäel asuvast kauplusest Konsum, mis kuulub Järva TÜ alla. 7.
4. Eelnevat analüüsides märgib maakohus, et

§ 263

lg 1 p 2 kohaselt on kuriteona karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. On selge, et KorS §-s 54 toodud avaliku koha määratlusega on hõlmatud ka kauplus, kuna kauplus on eesmärgipäraselt mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Maakohtu hinnangul on süüdistuses blanketse normiga seonduvalt kohaselt viidatud ka KorS § 55 lg-le 1, mis keelab avalikus kohas käituda teist isikut häirival ja ohtu seadval viisil. Samuti on õige, et A. Golovanov ähvardas lõhkeaine kasutamisega, mis vastab

§ 263lg 1 p-s 2 nimetatud kvalifitseerivale koosseisutunnusele.

7.5. Maakohus märgib aga, et süüdistuses on jäänud kajastamata kas ja keda A. Golovanovile etteheidetava teoga häiriti või ohustati ning seda asjasse mittepuutuvate isikute kontekstis.

§ 263koosseisu seisukohast ei evi tähendust mitte see, kas A.

Golovanovi käitumine võis kedagi hüpoteetiliselt häirida, vaid see, et tema käitumine reaalselt mõnda kõrvalist isikut häiris. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ning seda teo toimepanemise hetkel. Kuna süüdistuses ei ole kajastatud, kes olid need asjasse puutumatud isikud, keda A. Golovanovi tegu häiris või keda ohtu seati ning kohtul ei ole võimalik neid asjaolusid ka süüdistusest väljuvalt omaalgatuslikult sisustada, siis on

§ 263lg 1 p 2 objektiivse koosseisu tunnused täitmata ning A.

Golovanov tuleb talle

§ 263lg 1 p 2 esitatud süüdistuses õigeks mõista.

1. Maakohtu seisukoht mõistetava karistuse osas. 8.
2. A. Golovanovi karistus. 24 8.1.
3. Kohtuistungil taotles riiklik süüdistaja A. Golovanovile eluvastase kuriteo (

§ 113

süüdistus) toimepanemise eest karistuseks 12-aasta pikkust vangistust ehk sanktsioonimäära keskmisest määrast rangema karistuse mõistmist. Maakohtu hinnangul ei vasta prokuratuuri taotletud karistuse määr A. Golovanovi teosüüle. Prokuratuuri taotletud karistuse määr lähtub eeldusest, et eluvastane kuritegu pandi toime grupis ning see väljendus kannatanu valimatus üle keha rusikate ja jalgadega peksmises, mis päädis kannatanu rindkerele astumises ning seal hüppamises. Maakohtus ei leidnud aga süüdistuses püsitatud hüpotees täiel määral tõendamist – nii pole tõendatud, et eluvastane süütegu pandi toime grupis või et kannatanut oleks valimatult pekstud või et asututud või hüpatud oleks tema rindkerele. Tuvastamist leidis see, et A. Golovanov lõi kahel korral näo/pea piirkonda ja seejärel 2-3 korral jalaga ülakeha/rindkere piirkonda. Sellest surmaga on põhjuslikus seoses vaid jalalöögid. Seega järeldub, et süüdistuse maht selle tõendatuse aspektist vaadatuna on oluliselt vähenenud ning taoline muutus peab kajastuma ka isikule mõistetavas karistuses. Hinnates A. Golovanovi süü suurust eluvastase kuriteo toimepanemisel, leiab maakohus, et A. Golovanovi teosüüd ei saa tuvastatud asjaolude kontekstis hinnata kuigi suureks. Seda põhjusel, et 2-3 jalalööki, mis olid põhjuslikus seoses kannatanu surmaga, ei anna alust rääkida suurest (teo)ebaõigluse määrast. Maakohtu veendumusel evib kaalu seegi, et eluvastase kuriteo pani A. Golovanov toime tahtluse madalaimas vormis, s.o kaudse tahtlusega ehk teisisõnu ta üksnes möönis oma teoga kahjulikku tagajärge. Vaadeldaval juhul on alust jaatada ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ehk süü tunnistamist. Nii kinnitas A. Golovanov maakohtus kannatanu löömist, mööndes sedagi, et löögid võisid olla põhjuslikus seoses kannatanu surmaga. Karistust raskendavad asjaolud maakohtu hinnangul puuduvad. A. Golovanovile tuleb eluvastase kuriteo toimepanemise eest mõista karistus, mis jääb sanktsioonimäära keskmisest määrast allapoole, olles võrdeline 8 aasta pikkuse vangistusega. 8.1.2.

§ 121

lg 1 näeb karistusena karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Hinnates rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust, leiab maakohus A. Golovanovi andmeid kajastava karistusregistri väljatrükile, millest nähtuvalt on A. Golovanov varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks. Üha uute kuritegude, sh varasemast karistatusest eriliigiliste kuritegude lisandumine, ühes asjaoluga, et juba varasemalt on A. Golovanovi korduvalt karistatud põhiõigusi enim riivava karistusliigi ehk vangistusega, osutab selget asjaolule, et talle varasemalt mõistetud karistused, sh vangistused teda õiguskuule teele suunanud ei ole. Seega esineb alus seisukohaks, et kui varasem korduv põhiõigusi enam riivav karistusliik tema õiguskuulekust pole taganud, saab seda veel vähem tagada võimalik rahaline karistus. Rahaline karistus on ebapiisav ja ammendunud karistusliik ja varasemale karistatusele tuginedes tuleb A. Golovanovi karistada vangistusega. Maakohus võttis arvesse sedagi, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus A. Golovanovi süüdi ka eluvastase kuriteo toimepanemises, karistades teda pikaajalise vangistusega. Pikaajalise vangistuse mõistmine piirab vaieldamatult tal objektiivselt ka rahalise karistuse mõistmise korral selle reaalset täitmist. Võttes arvesse kehalise väärkohtlemisega kannatanule põhjustatud valu ja tervisekahjustust, leiab maakohus, et A. Golovanovi teosüü on hinnatav sellisena, mis on võrdeline sanktsioonimäära keskmisesse määra jääva karistusega. Samas tunnistas A. Golovanov oma süüd, andis tõendikogumiga haakuvaid ütlusi, mistõttu on tema puhul sedastatav karistus kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Maakohtu hinnangul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Golovanovile tuleb mõista karistuseks

§ 121lg 1 järgi 5 kuud vangistust.

25 8.1.3.

§ 404

lg 1 näeb karistusena karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Mis puudutab rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust, siis jääb maakohus oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et rahaline karistus karistusliigina on A. Golovanovi puhul end ammendunud, välistades selle kohaldamise. Hinnates A. Golovanovi teosüüd, märgib maakohus, et kuigi tuvastatu kohaselt realiseerisid A. Golovanov ja V. Ivanov süütamise koosseisutunnused ühiselt ja kohtu hinnangul osutavad teo tehiolud süüdistatava erilisele hoolimatusele, pole antud juhul olnud võimalik tuvastada A. Golovanovi konkreetset osakaalu. Seega, tuginedes in dubio pro reo põhimõttele, esineb alus rääkida karistuse määrast, mis jääb keskmisest sanktsioonimäärast allapoole. Samas nendib maakohus, et

§ 404lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist on A.

Golovanov eitanud. Vaieldamatult on see tema õigus, ent näitab ka, et ta pole mõistnud oma teo hukkamõistetavust ega selle teoga kaasunud tagajärgi. Lisaks sellele on antud kuriteoga sedastavad karistust raskendavad asjaolud – süüteo toimepanemine grupis (

§ 58

p 10); teise süüteo varjamiseks (

§ 58p 9).

Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Märgitut arvestades leiab maakohus, et A. Golovanovi tuleb

§ 404

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada 3 aasta pikkuse vangistusega. 8.1.4. A. Golovanovile tuleb mõista karistus ka

§ 64lg 1 alusel.

Riiklik süüdistaja taotles karistusettepanekus absorptsiooniprintsiibi rakendamist ehk

§ 64

lg 1 alusel karistuse mõistmist viisil, et lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega. Maakohus nõustub prokuratuuri ettepanekuga osaliselt. Seda põhjusel, et kui eluvastane süütegu saab tõepoolest hõlmata ka tervisekahjustamise, siis süütamisega kahjustatakse eluvastasest süüteost oluliselt erinevaid õigushüvesid. Seega tulenevalt asjaolust, et A. Golovanovi poolt kahjustati kuritegude toimepanemisega erinevaid õigushüvesid, ei pea kohus võimalikuks

§ 64

lg 1 alusel karistuse mõistmist riikliku süüdistaja taotletud viisil, vaid rakendab kumulatsiooniprintsiipi, millega liidab mõistetud põhikaristused osaliselt. Maakohus leiab, et eelkajastatud süüd ning muidu karistuse mõistmisel arvestatavaid aspekte arvesse võttes tuleb A. Golovanovile mõista

§ 64

lg 1 alusel karistuseks 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

§ 68lg 1 alusel arvestatakse karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamine.

Karistusaja alguseks tuleb lugeda aga 30.11.2017, kui A. Golovanov kahtlustatavana uuesti kinni peeti ning millele järgnes põhiõigusi enam riivava tõkendiliigi kohaldamine Viru Maakohtu 01.12.2017, 24.01.2018 ja 20.03.2018 kohtumääruste alusel. 8.2. V. Ivanovi karistus

§ 404lg 1 järgi.

V. Ivanovi puhul on välistatud rahalise karistuse kohaldamise võimalikkus. Nii osutab maakohus, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on V. Ivanov varem kriminaalkorras karistatud isikuks ja teda karistati Viru Maakohtu 17.08.2016 otsusega 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega, mis jäeti

§ 73lg 1 alusel täitmisele pööramata.

Katseaja pikkuseks on 1 aasta ja 6 kuud. Märgitust järeldub, et varasem vangistus tema õiguskuulekust taganud ei ole, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda katseajal. Maakohtu veendumusel osutab uue kuriteo toimepanemine katseajal esmalt sellele, et rahaline karistus V. Ivanovi käitumist õiguskuulekale teele ei suunaks, viidates rahalise karistuse kui karistusliigi ammendumisele, ja teiseks - V. Ivanovi pole õiguskuulekale suunanud ka teadmine, et uue kuriteo toimepanemisel pööratakse varasema karistuse ärakandma osa täies mahus täitmisele. Seega ei pidanud maakohus võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist – see lihtsalt ei täida oma eesmärki – ning kohaldatavaks karistusliigiks on vangistus. Lisaks nähtub kaitsja esitatud tõendist, et V. Ivanovile on peatatud töövõimetuspensioni maksmine. See raskendaks tal ka võimaliku rahalise karistuse täitmist. Sh võtab maakohus arvesse, et V. Ivanovil tuleb täita ka kohustus kannatanute tsiviilhagide hüvitamise näol ning tasuda talt välja mõistetavad menetluskulud. 26 Maakohtu hinnangul on V. Ivanovi teosüü võrdne A. Golovanovi teosüüga. Siingi arvestas maakohus, et kuigi tuvastatu kohaselt panid A. Golovanov ja V. Ivanov süütamise toime koos ja ühiselt ning maakohtu hinnangul osutavad teo tehiolud süüdistatava erilisele hoolimatusele, pole antud juhul olnud võimalik tuvastada V. Ivanovi konkreetset osakaalu. Seega, tuginedes in dubio pro reo põhimõttele, esineb alus rääkida karistuse määrast, mis jääb keskmisest sanktsioonimäärast allapoole. Samas nendib maakohus, et

§ 404lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist on V.

Ivanov eitanud. Vaieldamatult on see tema õigus, ent näitab ka, et ta pole mõistnud oma teo hukkamõistetavust ega selle teoga kaasunud tagajärgi. Erinevalt A. Golovanovist jaatab maakohus V. Ivanovi puhul ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ja selleks on kahetsus. V. Ivanov on küll eitanud süütamise toimepanemist, kuid ta on kohtuistungil kestvalt märkinud, et tal on kahju, mis V.K. ga juhtus. Maakohtu veendumusel on see kahetsus siiras ja maakohus käsitles seda karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Lisaks sellele on antud kuriteoga sedastavad karistust raskendavad asjaolud – süüteo toimepanemine grupis (

§ 58

p 10); teise süüteo varjamiseks (

§ 58p 9).

Märgitut arvestades leiab maakohus, et V. Ivanovi tuleb

§ 404

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna V. Ivanov pani

§ 404

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime Viru Maakohtu 17.08.2016 otsusega määratud katseajal ja selle kohtuotsuse alusel mõistetud 8 kuu pikkune vangistus on kandmata, siis tuleb V. Ivanovi mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel, st et maakohus mõistab V.

Ivanovile kohtuotsuste kogumis 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse. V. Ivanovi karistusaja alguseks tuleb lugeda 30.11.2017, kui ta kahtlustatavana kinni peeti ning millele järgnes põhiõigusi enam riivava tõkendiliigi kohaldamine Viru Maakohtu 01.12.2017, 24.01.2018 ja 27.03.2018 kohtumääruste alusel.

1. Maakohtu seisukoht tsiviilhagide osas. Kohtueelsel menetlusel esitasid kannatanud Järva Tarbijate Ühistu, T.K. , A.K. ja A.K. tsiviilhagid. 9.
2. Kannatanu Järva Tarbijate Ühistu esitas tsiviilhagi summas 69,93 eurot, kus ta taotleb ühistu Sillamäe Konsum kauplusele tehtud pommiähvarduse tõttu kahjuna töötajate töötasude hüvitamist. Süüdistatav A. Golovanov võttis kohtuistungil kannatanu Järva Tarbijate Ühistu esitatud tsiviilhaginõude õigeks. Vaatamata eelmärgitule osutab maakohus, et kohus mõistab käesoleva otsusega A. Golovanovi süüdistuses

§ 263lg 1 p 2 järgi õigeks. Kr

MS § 310 lg 2 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega puudub kohtu menetlusõiguslik alus Järva Tarbijate Ühistu hagi osas sisulise otsustuse tegemiseks ja see hagi jääb läbi vaatamata. 9.

1. Kannatanu T.K. esitas tsiviilhagi summas 445 eurot, kus ta nõuab tervisekahjustuse tekitamisega seotud kantud tervishoiuteenuste kulude hüvitamist. Süüdistatav A. Golovanov võttis kohtuistungil kannatanu T.K. esitatud tsiviilhaginõude õigeks, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele TMS § 440 lg 1 alusel. 9.
2. Kannatanu A.K. esitas tsiviilhagi summas 600 eurot, kus ta nõuab tulekahju tõttu talle kuuluva põlenud naaberkorterile tekkinud kahju hüvitamist. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi juurde tekkinud kulude suurust tõendavad tšekid kogusummas 558,34 eurot ning on lisaks hagiavalduses ja kohtuistungil täpsustanud, et kulud olid märgatavalt suuremad, kuid vastavaid tšekke esitada ei ole. Kannatanu täpsustab, et kulud olid suuremad just korteri taastamisele kulunud remondikulude ja teenuse tõttu, kuna töid ei teostatud ise, vaid selleks oli tellitud vastav teenus. Arvestades seda, et tulekahju tulemusel sai kannatanu korter tugevaid kahjustusi, luges maakohus eluliselt usutavaks, et lisaks hagiavaldusele lisatud tšekkidele olid korteri elamiskõlbulikuks taastamisele kuluvad remondikulud ja –teenus, mis on ilmselgelt seostatavad 27 tulekahju tulemusel saadud kahjustustega osutatud vähemalt summas 41,66 eurot. Otsuses toodud põhjendustel luges maakohus tõendatuks, et kahju on aset leidnud ning selle panid toime A. Golovanov ja V. Ivanov tekitades süütamiskuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu kohtule esitatud tšekkidega ja antud ütlustega ning on eluliselt usutav. A.K. i tsiviilhagi summas 600 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi summas 600 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajatelt, s.o A. Golovanovilt ja V. Ivanovilt solidaarselt. 9.
3. Kannatanu A.K. esitas tsiviilhagi summas 2000 eurot, kus ta nõuab tulekahju tulemusel elukohana kasutatud üürikorteri olnud kahjustatud ja kaotatud isiklike tarbeesemete kahju hüvitamist. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi juurde tekkinud kulude suurust tõendavad tšekid juuksesirgendaja ja televiisori kohta summas 638,99 eurot. Kannatanu täpsustas, et muid tšekke/kuludokumente tal esitada nende utiliseerimise tõttu ei ole. Maakohus leiab, et A.K. i hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda 638,99 euro suuruses summas. Viidatud osas on kannatanu nõue põhjendatud ja tõendatud. Maakohtu varasemalt käsitletud asjaolude kohaselt toimus XXX, Sillamäe kortermajas põleng, millega kaasunud kahjustused ulatusid ka teiste inimeste, sh A.K. i korterini, kus said tahma kahjustusi korteris olnud esemed. Kohtuistungil avaldas A.K. küll seda, et korteris kahjustusi saanud esemete väärtus küündib 2000 euroni, ent kahju on dokumentaalselt tõendatud 638,99 euro suuruses summas. Seega kuulub süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistmisele 638,99 eurot. Ülejäänud osas ehk 1 361,01 euro suuruses summas jääb A.K. i hagi rahuldamata. Apellatsioonid
4. Viru Maakohtu 15.10.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa, kes palub: - tühistada maakohtu otsus osas, millega A. Golovanov mõisteti

§ 263lg 1 p 2 järgi õigeks ning teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada A.

Golovanovit

§ 263

lg 1 p 2 järgi karistuseks vangistus; tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti Järva TÜ tsiviilhagi läbi vaatamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kannatanu Järva TÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 69,93 eurot ning mõista välja A. Golovanovilt; tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti V. Ivanov

§ 113lg 1 järgi õigeks ning teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada V.

Ivanov

§ 113lg 1 järgi 8 aasta vangistusega; karistada V.

Ivanov ning A. Golovanov

§ 148lg 1 järgi 8 kuu vangistusega; - tühistada maakohtu otsus A.

Golovanovile ning V. Ivanovile

64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuste osas ning teha uus otsus, millega mõista A. Golovanovile

§ 121

lg 1,

§ 263

lg 1 p 2,

§ 113

lg 1 ning

§ 404

lg 1 ja

§ 148

lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude eest

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 10 aastat vangistust ning V.

Ivanovile

§ 113

lg 1,

§ 404

lg 1 ning

§ 148

lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude eest

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat ja 10 kuud vangistust.

10.1. A. Golovanovi

§ 263lg 1 p 2 järgi õigeksmõistmise osas märgib prokurör järgmist.

Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna süüdistuses ei ole kajastatud, kes olid need asjasse puutumatud isikud, keda A. Golovanovi tegu häiris või keda ohtu seati ning kohtul ei ole võimalik neid asjaolusid ka süüdistusest väljuvalt omaalgatuslikult sisustada, siis tuleb A. Golovanov

§ 263lg 1 p 2 järgi õigeks mõista.

Prokurör leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktika osas, mille kohaselt puudub nõue nimeliselt tuvastada isikuid, keda häiriti või ohustati, vaid piisab sellest, et objektiivselt on ilmne kõrvaliste isikute häirimine või ohustamine. Nimelt Riigikohtu kolleegium on leidnud, et nõue, mille kohaselt tuleb

§ 263

järgi kvalifitseeritud süüdistuses nimetada see juhuslik või asjasse mittepuutuv personifitseeritud füüsiline isik, keda teoga häiriti või ohustati, ei tähenda, et kõnealune isik peaks olema 28 süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on selle isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena

§ 263

järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuse sisus on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-29-10, p 7.3; Riigikohtu otsus nr 3-1-1-15-17, p 30) A. Golovanovile

§ 263

lg 1 p 2 järgi esitatud süüdistuse sisus on välja toodud, et inimesed evakueeriti kauplusest, ruumid otsiti läbi leidmaks võimalikku lõhkeseadet ning toimunud otsingute ajal katkestati töö kaupluses. Seega on süüdistuses määratletud isikute ring, kelle õigusrahu rikuti ning kelle tavapärane elurütm oli 14.06.2017 häiritud ning ohustatud – need on inimesed, kes kauplusest evakueeriti. Lisaks kuna süüdistuses on märgitud, et kaupluse töö katkestati, siis on objektiivselt tuvastatav seegi, et häiritud kõrvalisteks isikuteks olid ka need isikud, kes ei saanud sooritada oma tavapäraseid sisseoste kauplusest. Kellaaeg 17.07st kuni kella 17.42ni, kui A. Golovanov tegi pommiähvarduse, on aeg, mil inimesed tavapäraselt lõpetavad töö ning teevad õhtuseid sisseoste kaupluses. Maakohus oleks pidanud lähtuvalt teokirjeldusest kontrollima, kas selline häiritud või ohustatud isikute ring oli olemas. Lisaks oleks pidanud maakohus arvestama Riigikohtu praktikat nn näiliku pommiähvarduse puhul. Riigikohus on asunud seisukohale, et teatades, et rahvarohkes ostukeskuses lõhkeb mõne aja pärast pomm, käivitab ähvardaja tahtlikult põhjusliku ahela, mis seisneb vältimatult eriteenistuste koheses tegutsemises - liikluse operatiivses ümberkorraldamises, inimeste evakueerimises ostukeskusest ja selle lähiümbrusest jne ja rikub seeläbi objektiivselt avalikku korda ja teiste isikute rahu. (Riigikohtu otsus 3-1-17-07, p 14) Tunnistaja S. P ütlused tõendavad, et 14.06.2017 täites oma tööülesandeid patrullteenistuse välijuhina, sai ta kõrgema kategooria väljakutse sisuga, Viru pst 2a Sillamäel asuvas kaupluses on pomm, mis pidi 5 minuti pärast lõhkema. Sellele informatsioonile reageerisid kõik ekipaažid, sh tema ning sündmuskohal teostati evakuatsioon, kehtestati liikumiskeeld ning jäädi ootama demineerijaid. Nende saabudes kontrollisid nad hoone üle – see oli puhas. Seejärel üritasid nad kindlaks teha helistaja isikut, ent telefon oli välja lülitatud ning positsioneerimist polnud võimalik läbi viia. Evakueerimisel pandi kauplus kinni, see tehti hiljem lahti, kuid kauplusest otsiti lõhkekeha. See võis kesta tunni. Hiljem tuli uurimise käigus välja, et kõne tegi A. Golovanov. Kannatanu Järva TÜ esindaja oma ütlustega kinnitab, et 14.06.2017 tehtud pommiähvaruse tõttu oli kauplus poolteist tundi suletud. Praegusel juhul on avaliku korda ning teiste isikute rahu objektiivselt rikutud, mida tõendab asjaolu, et A. Golovanovi poolt tehtud pommiähvardusele reageerisid kõik ekipaažid, sündmuskohal teostati evakuatsioon, kehtestati liikumiskeeld, oodati demineerijaid ning katkestatud oli kaupluse töö. A. Golovanovi 14.06.2017 teos on tuvastatud avaliku korra raske rikkumine, millega häiriti asjasse mittepuutuvaid isikuid ning prokurör taotleb A. Golovanovi süüdi mõistmist

§ 263

lg 1 p 2 järgi, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust, lähtuvalt tema süüst ning sellest, et ta on oma süüd tunnistanud. Süüdimõistva otsuse tegemisel kuulub rahuldamisele ning A. Golovanovilt väljamõistmisele ka Järva TÜ poolt esitatud tsiviilhagi, kuna süüdistatav A. Golovanov võttis kohtuistungil kannatanu Järva TÜ esitatud tsiviilhaginõude õigeks. 10.2. Apellandi seisukoht V. Ivanovi

§ 113lg 1 järgi õigeksmõistmise osas.

29 Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtus uuritud tõendikogum ei võimalda V. Ivanovi siduda vähimalgi määral V.K. vigastuste ja tervisekahjustamisega ning leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, seejuures tuginedes otsuse tegemisel põhjendamatult süüdistatava V. Ivanovi ütlustele. Prokurör on seisukohal, et arvestades V. Ivanovi ütlusi tulnuks maakohtul need täiel määral kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätta. Seega asjaolu, et maakohus tugines V. Ivanovi ütlustele, on tinginud ebaõigele järeldusele jõudmise V. Ivanovi kuriteosündmuses osalemise osas. Maakohus on tuginenud V. Ivanovi ütlustele, mille kohaselt ta ei löönud V.K. ning korteris olles proovis ainult V.K. liigutada. Prokurör rõhutab, et maakohus on lugenud ebausaldusväärseks V. Ivanovi ütlused selles osas, mis puudutab põhjust, miks V. Ivanov asus V.K. ümber paigutama. Samas luges maakohus ütlused osas, mis puudutab ümberpaigutamist usaldusväärseteks, ning maakohtu hinnangul oli V.K. tavapäratu hingamine põhjuseks, miks läks V. Ivanov maas lamava ja akontaktse V.K. juurde viimase asendi muutmiseks. V. Ivanov on küll oma ütlustes kinnitanud, et pani tähele V.K. hingamist, kuid ei ole väitnud, et see oli põhjuseks, miks ta asus V.K. liigutama. Seega on selline maakohtu väide oletuslik ning ei tugine asjas kogutud tõenditele. Lisaks on mõistetamatu, et juhul kui V. Ivanovi põhjus V.K. liigutamiseks oli tingitud V.K. ebatavalisest hingamisest, miks pidanuks V. Ivanov seda põhjust varjama. V. Ivanovi ütlused, et ta ainult soovis V.K. liigutada, ei ole muude tõenditega kinnitust leidnud. A. Golovanovi ütlustega on tõendatud, et ajal kui ta oli vannitoas, kuulis ta küll mingit liikumist, kuid ei midagi muud. V. Ivanov oma ütlustes on selgitanud, et V.K. liigutamise ajal ta kukkus mitu korda ning müra, mida kuulis allkorruse naaber võis olla tingitud muuhulgas ka tema kukkumistest. Sellise müra olemasolu A. Golovanov ei kinnita, nagu ei kinnita A. Golovanov ka seda, et V. Ivanovi puhul võiks olla tegemist inimesega, kes asuks esmaabi osutama. V. Ivanov ei selgitanud A. Golovanovile oma tegevust ega palunud abi A. Golovanovilt, et viia lõpule tema soovitud V.K. ümber paigutamine. A. Golovanov ei kinnita oma ütlustes, et ta nägi, kuidas V. Ivanov V.K. lõi. Samas kinnitab A. Golovanov, et V. Ivanov jäi 5-10 minutiks V.K. ga üksi ning vannitoast väljudes nägi A. Golovanov, et V. Ivanov on kummargil V.K. juures ning tema jope, püksid ning jalanõud on verised. Seejuures on A. Golovanov kirjeldanud verd V. Ivanovi riietel kui vereklompe. Lisaks on A. Golovanov kinnitanud vastuseks kaitsja V. Denikini küsimusele, konflikti nägemise kohta V. Ivanovi ning V.K. vahel, et V. Ivanov võttis vahetult osa kõigest, mis seal toimus. Prokuröri täpsustavale küsimusele, mida A. Golovanov selle all täpselt mõtles, kinnitas A. Golovanov uuesti, et kõike, mis toimus korteris. Maakohus on hinnanud, et seda saab vaadelda, et V. Ivanov osales süütamises, kuid prokuröri hinnangul arvestades, et küsimus oli esitatud seoses konfliktiga, siis tõendavad A. Golovanovi ütlused seda, et V. Ivanov osales ka peksmises. See on kooskõlas ka maakohtu poolt tuvastatud asjaoluga, et V. Ivanov on olnud V.K. ga kontaktis viisil, mis tegi võimalikuks V.K. bioloogilise materjali - vere - sattumise V. Ivanovi jalanõudele ning jopele. Ning prokurör on jätkuvalt seisukohal, et kui välja arvata V. Ivanov`i ütlused, et ta V.K