1-19-2575 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 08. aprillil 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-19-2575 (18930000358) Kohtuko

§ 25

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav Mattias Jürgens, isikukood: 39206032769, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgharidusega töökoht: xxx, elukoht: xxx, varasemalt väärteo – ja kriminaalkorras karistamata, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 30.01.2019.a kell 20:01 kuni 30.01.2019.a kell 22:43; kehtiv tõkend puudub; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 4; 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de § 68 lg 1; 73 lg 1 ja lg 3; § 83 lg 1; § 191; NPALS § 7 lg 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mattias Jürgens KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 9 (üheksa) kuu pikkuse vangistusega.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Mattias Jürgens karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2019.a kell 20:01 kuni 30.01.2019.a kell 22:43 s.o 1 (üks) päev vangistust, seega ärakandmata karistuseks Mattias Jürgensil on 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
2. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta Mattias Jürgensile mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Mattias Jürgens katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 08.04.2019.a. 1
4. Juhindudes KarS § 191 ja NPALS § 7 lg 3 käesolevas kriminaalajas ekspertiisiks esitatud narkootiline aine, milline on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda (narkootilise aine ekspertiisiakt nr 18E-AN1438) konfiskeerida ja jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.
5. Juhindudes KarS § 83 lg 1 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olevad postisaadetiste pakendid ja ekspertiisist tagastatud narkootilise aine pakendid, lisaks kaks grinderit, millised on hoiul Maksu – ja Tolliametis, aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn (01.02.2019.a üleandmise – vastuvõtmise akt nr 11-2-6/00310-1) konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
6. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel Mattias Jürgens’ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:  sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1350.- (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot;  kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 180.- (ükssada kaheksakümmend) eurot;  narkootilise aine ekspertiisi nr 18E-AN1438 teostamise käigus tekkinud kulu summas 168.- (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud Mattias Jürgensil tuleb tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 141 eurot ja 50 senti. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel Mattias Jürgensile posti teel aadressile: Kullassepa 2-2a, Tallinn. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Mattias Jürgens on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema lasi eeluurimisel täpselt tuvastamata isikul, tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 05.12.2018, postiteenust kasutades saata Ameerika Ühendriikidest enda nimele ja enda elukoha aadressile xxx postipaki, milles narkootilised aineid marihuaana ja hašiš. 05.12.2018 teostati 2 Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt nimetatud postisaadetise läbivaatus ning selle seest tuvastati šokolaaditahvli pakend, milles üks pruunikas-hallikas tükk. Ekspertiisiga tuvastati, et tegemist on 55,78 grammi 24% THC sisaldusega marihuaana ning 9,02 grammi 40% THC sisaldusega hašišiga. Postipakk ei jõudnud Mattias Jürgensini tema tahtest olenematutel põhjustel, kuivõrd tema tellitud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldav aine leiti ja võeti tolliametnike poolt 05.12.2018 teostatud rahvusvaheliste postisaadetiste läbivaatuste (akt nr 18LA2057752-1) käigus ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš ning v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%)) kuuluvad NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3ˡ lg 3 järgi on psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi xxx vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkootilise aine/psühhotroopse aine joobe tekitamiseks marihuaana puhul 7,5 grammist ja hašiši puhul piisab 1 grammist. Mattias Jürgens pani toime suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise katse, s.o KarS § 184 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
9. märtsil 2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma, süüdistatav Mattias Jürgens ja tema kaitsja vandeadvokaat Sandra Sepp käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ning 05.04.2019.a edastasid kohtule ka digiallkirjastatud kokkuleppe paranduse, mille kohaselt abiprokurör Heleri Randma nõuab kohtus Mattias Jürgens süüdi tunnistamist KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 9 kuud. KarS § 68 lg 1 tulenevalt, arvestada Mattias Jürgens karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 30.01.2019.a s.o 1 päev vangistust, lugedes Mattias Jürgensile lõplikuks ärakandmata karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 29 päeva vangistust, milline KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui viimane ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha I astme 3 kuriteo toimepanemise eest summas 1350.- eurot ning menetluskulud: riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses ja nimelt õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu summas 180.- eurot ning narkootilise aine ekspertiisikulu summas 168.- eurot. Menetlusosalised on kokku leppinud selles, et narkootilisi või psühhotroopseid aineid sisaldavad narkootilised ained konfiskeeritakse KarS § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jäetakse ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Postisaadetise pakendid, narkootiliste aine pakendid, vabatahtlikult välja antud grinderid konfiskeeritakse KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Mattias Jürgens on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.04.2019.a toimunud kohtuistungil Mattias Jürgens tunnistas end süüdi temale KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Mattias Jürgens tuleb süüdi tunnistada KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1350.- eurot ning menetluskulud ja nimelt temale kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 180.- eurot ning narkootilise aine ekspertiisiga kaasnenud kulu 168.- eurot riigituludesse. Asitõendid: Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Nii kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kohtule kokkuleppe punktis 10 välja toodud meetmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide osas on asjakohased ja kuuluvad rahuldamisele taotletud kujul ning, millised kajastatakse käesoleva kohtotsuse resolutsiooni osas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5