1-18-5577/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5577 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. veebruari 2019 määrus Riho Rikka vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Riho Rikka (ik 39004282745), RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. veebruari 2019 määrus osaliselt, s.o osas, millega maakohus määras vangistuse alguse aja ja kohustas Riho Rikkat ilmuma
5. märtsil 2019 Tartu Vanglasse karistuse kandmisele.
6. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 03.08.2018 otsusega tunnistati R. Rikka süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud R. Rikkale mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
9. 20.11.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, tehes ettepaneku määrata R. Rikkale katseajaks kohustus alluda ettenähtud ravile. Nimelt rikkus R. Rikka kahel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi.
10. Tartu Maakohtu 26.11.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja kohustati R. Rikkat alluma ravile.
11. 09.02.2019 esitas kriminaalhooldusametnik taaskord maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole allunud ettenähtud ravile ning keeldus läbimast sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kriminaalhooldusametnik taotleb R. Rikkale mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
12. Tartu Maakohtu 25.02.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja R. Rikkale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Samuti kohustati R. Rikkat asuma temale mõistetud vangistust kandma alates 18.03.
14. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et R. Rikka on käitumiskontrolli perioodil korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on koostanud R. Rikkale esmakordsel alkoholitarvitamise keelu rikkumisel kirjaliku hoiatuse (tl 32), kuid hoolimata sellest on tuvastamist leidnud, et kriminaalhooldusalune on jätkuvalt kahel korral rikkunud temale pandud kohustust käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitada alkoholi.
15. SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaatria vastuvõtul mittekäimist on R. Rikka põhjendanud sellega, et ei ole aru saanud, millele alla kirjutas, kui andis allkirja avaldusele alluda ravile. R. Rikka ei ole huvitatud psühhiaatriakliinikusse ravile pöördumisest, kuna tal ei ole haigekassat, siis ei ole võimalik tal ise visiiditasu kinni maksta. Sotsiaalprogrammist keeldumist põhjendas R. Rikka sellega, et tal ei ole alkoholisõltuvust ja ta ei ole aru saanud, millele ta alla kirjutas, kui allkirjastas hoolduskava.
16. Kriminaalhooldusametnik on andnud R. Rikkale võimalusi enda käitumise parandamiseks ja muutmiseks, kuid see ei ole andnud loodetud tulemust. Ka kohus on andnud 26.11.2018 määrusega R. Rikkale täiendava võimaluse kanda mõistetud karistust tingimisi vabaduses, kuid R. Rikka ei kasutanud temale võimalust ja jätkas rikkumise toimepanemist. R. Rikka on pöördunud küll ühel korral, s.o 20.02.2019 vastuvõtule SA Viljandi Haigla alkoholikabinetti kriminaalhooldusametniku soovitusel, kuid arvestades R. Rikka käitumist käitumiskontrolli perioodil tervikuna, ei süvenda eelmärgitu maakohtu jaoks piisavalt veendumust, et isik suudaks täita kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. R. Rikka on kohtuistungil tunnistanud, et ta ei allu käitumiskontrolli nõuetele, kuna ta ei saa neist asjadest aru. Ta ei saa ilma alkoholita hakkama.
17. Erakorralisest ettekandest, kriminaalhooldusametniku ja R. Rikka kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et R. Rikka ei tunnista oma alkoholisõltuvust ja seetõttu ei ole võimalik läbi viia hoolduskavas planeeritud tegevusi ning sellisel moel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Maakohus järeldab R. Rikka käitumisest, et ta ei ole temale kohaldatud tingimisi karistuse kandmisest huvitatud, mistõttu tuleb mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Rikka, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, asja uut läbivaatamist ja temale mõistetud vangistuse asendamist akuutraviga Viljandi Jämejala kliinikus.
19. XXX. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Kriminaalkolleegium leiab, et R. Rikka poolt määruskaebuses taotletu, s.o kohustada isikut ravile alluma, ei täidaks enam oma eesmärki, mistõttu tuleb temale mõistetud karistus täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
21. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et R. Rikka on käitumiskontrolli ajal rikkunud korduvalt temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ühtlasi nähtub asja materjalidest sedagi, et tegelikkuses ei ole R. Rikka temale määratud kohustuste vajalikkusest aru saanud. R. Rikka nüüdne soov asuda ravile on kriminaalkolleegiumi hinnangul ajendatud üksnes soovist pääseda karistuse täitmisele pööramisest. Nimelt on R. Rikka avaldanud, et ei soovi pöörduda psühhiaatriakliinikusse ravile (s.o eelmise erakorralise ettekande alusel määratud lisakohustus alluda ettenähtud ravile, on käesolevaks ajaks täitmata), sotsiaalprogrammist keeldumist on aga R. Rikka põhjendanud sellega, et tal ei ole alkoholisõltuvust ja ta ei saanud aru, millele alla kirjutas, kui allkirjastas kriminaalhoolduskava. Eeltoodu näitab, et tegelikkuses ei ole R. Rikka siiamaani aru saanud temal esinevast alkoholisõltuvuse tõsidusest, kuna ei soovi sellega tõsiseltvõetavalt tegeleda.
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et R. Rikka alkoholisõltuvus on viimase puhul uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. R. Rikka kannab käesolevat karistust KarS § 404 lg 1 alusel, milleks on süütamine. Arvestades R. Rikka psüühiliselt ebastabiilselt seisundit, mis on suurel määral ilmselt tingitud tema alkoholisõltuvusest, ei ole R. Rikka ühiskonnaohtlikkus käitumiskontrolli tingimustes sugugi vähenenud, kuna süüdimõistetu eirab jätkuvalt temale kohtuotsusega määratud keeldu tarvitada alkoholi ja ei ole asunud ka ettenähtud ravile. Ka alkoholtarvitamise põhjused on ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt küünilised, R. Rikkal oli kas igav või ta käis abis küttepuid lõhkumas, kus pakuti kaks pitsi viina ja ta ei saanud enam pidama. Seega ei suhtu R. Rikka temale määratud keeldu täie tõsidusega ja rikub seda igal võimalusel. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et R. Rikka ka tegelikkuses üritaks kaebuses toodud viisil enda alkoholisõltuvusest vabaneda. Vastasel korral oleks isik juba läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi ära kasutanud kriminaalhooldusametniku poolt pakutavaid võimalusi tegeleda enda alkoholisõltuvusega, samuti asunud ettenähtud ravile.
23. Kõik eeltoodu viitab sellele, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral R. Rikka suure tõenäosusega ei pöörduks ettenähtud ravile, vaid jätkaks ka edasise kriminaalhooldusperioodi vältel alkoholitarvitamist, mis tema puhul on aga, nagu öeldud, uue kuriteo toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks. Seega ei ole R. Rikka kainust ja seeläbi tema õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole R. Rikka puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb R. Rikka karistus pöörata täitmisele.
24. Mis puudutab aga maakohtu otsustust kohustada R. Rikkat ilmuma vanglasse karistuse kandmisele alates 18.03.2019, siis leiab ringkonnakohus, et toodud maakohtu määruse resolutsioonis kajastatud seisukoht on ennatlik. Esiteks ei saa maakohus taolise otsustuse tegemisel täie kindlusega teada, kas maakohtu määrus nimetatud ajaks jõustub või mitte, s.o kas isik kasutab seadusest tulenevat õigust maakohtu määrust vaidlustada. Isik saab aga vanglasse karistuse kandmisele asuda ainult jõustunud kohtulahendi alusel. Käesolevalt nii juhtuski – R. Rikka kasutas õigust vaidlustada maakohtu määrus ringkonnakohtus ja ei asunud vanglas maakohtu määruse resolutsioonis kajastatud kuupäevaks karistust kandma (ringkonnakohus kontrollis toodut kinnipeetavate registrist). Sellest tulenevalt kuuluvadki resolutsiooni punktid 2 ja 3 maakohtu määruses tühistamisele. R. Rikka peab asuma karistuse kandmisele pärast seda, kui Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2019 määrus on jõustunud, mille kohta saadetakse isikule maakohtu poolt kirjalik teatis tema elukohta. 3
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.02.2019 määruse osaliselt ja jätab määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4