) § 371 lg 2 p-le 2, selgitas, et praeguse avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada ning jättis avalduse menetlusse võtmata. Avaldaja määruskaebus
lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täisealisele isikule eestkostja määramise avalduse esitamise õigust ei ole tema õel. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Samas tuleneb PKS § 203 lg-st 1, et kohus saab algatada eestkostja määramise menetluse nii selleks õigustatud isiku avalduse alusel kui ka omal algatusel. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et omal algatusel võib kohus alustada eestkostja määramise menetluse eelkõige juhul, kui ükski PKS § 203 lg 1 järgi õigustatud isik ei ole eestkostja määramise avaldust kohtule küll esitanud, kuid kohut teavitatakse muul viisil eestkostet vajavast isikust. Kui kohus saab teada eestkostet vajavast isikust, algatab ta vajadusel isikule eestkostja 2 Tsiviilasi nr 2-19-2170 määramise menetluse. Eestkostja määramise menetlust alustatakse, et kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab piiratud teovõime tõttu eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse (RKTKm nr 3-2-1-87-11, p 17). Eelnevast tulenevalt ei saa maakohus küll praegu avaldaja avalduse alusel puudutatud isikule eestkostja määramise menetlust algatada, kuid maakohus võib seda teha omal algatusel, kui maakohtu hinnangul on puudutatud isik eestkostet vajav isik. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud, kas puudutatud isikule eestkostja määramise menetluse algatamine kohtu omal algatusel võiks avaldaja avalduses esitatu tõttu olla põhjendatud. 7.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 8.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.
lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.