← Eesti

2-19-2170/7

Obsah (5)§ 371§ 173§ 696§ 372§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-2170 Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi XX avaldus täisealise

) § 371 lg 2 p-le 2, selgitas, et praeguse avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada ning jättis avalduse menetlusse võtmata. Avaldaja määruskaebus

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt soovib avaldaja puudutatud isiku eest hoolitseda ja tagada talle vajalikku ravi. Puudutatud isiku perearst on kinnitanud, et puudutatud isik vajab tervisliku seisundi tõttu eestkostet. Puudutatud isikul on diagnoositud koljusisese vigastuse jääknähud ja traumajärgse ajukahjustuse sündroom. Puudutatud isik on alates
  2. a invaliid. Puudutatud isik on olnud abielus ning tema tütre asukoht on teadmata (ei ela Eestis). Puudutatud isiku ema on eakas ja soovib, et avaldaja oleks puudutatud isiku eestkostja. Haabersti linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhtivspetsialist tegi kodukülastuse puudutatud isiku juurde. Puudutatud isik ei orienteeru kodust lahkudes ajas ja kohas ega pruugi leida koduteed. Puudutatud isik ei oska raha kasutada ning tema ravimite võtmist peab jälgima. Avaldaja elab puudutatud isikuga koos ning puudutatud isikule sotsiaalse ja inimväärse elu tagamiseks on vaja seada eestkoste.
  3. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui leidis, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371

lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täisealisele isikule eestkostja määramise avalduse esitamise õigust ei ole tema õel. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Samas tuleneb PKS § 203 lg-st 1, et kohus saab algatada eestkostja määramise menetluse nii selleks õigustatud isiku avalduse alusel kui ka omal algatusel. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et omal algatusel võib kohus alustada eestkostja määramise menetluse eelkõige juhul, kui ükski PKS § 203 lg 1 järgi õigustatud isik ei ole eestkostja määramise avaldust kohtule küll esitanud, kuid kohut teavitatakse muul viisil eestkostet vajavast isikust. Kui kohus saab teada eestkostet vajavast isikust, algatab ta vajadusel isikule eestkostja 2 Tsiviilasi nr 2-19-2170 määramise menetluse. Eestkostja määramise menetlust alustatakse, et kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab piiratud teovõime tõttu eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse (RKTKm nr 3-2-1-87-11, p 17). Eelnevast tulenevalt ei saa maakohus küll praegu avaldaja avalduse alusel puudutatud isikule eestkostja määramise menetlust algatada, kuid maakohus võib seda teha omal algatusel, kui maakohtu hinnangul on puudutatud isik eestkostet vajav isik. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud, kas puudutatud isikule eestkostja määramise menetluse algatamine kohtu omal algatusel võiks avaldaja avalduses esitatu tõttu olla põhjendatud. 7.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 8.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.