Obsah (5)

§ 75§ 78§ 424§ 65§ 76

1-17-11601 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-11601 (17233001261) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Igor Tšistjakov Viru Maakohtu 22.12.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Igor Tšistjakovile katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 04.01.2020 ning allutada Igor Tšistjakov käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ehk kuni 04.01.2020. Käitumiskontrolli jooksul peab Igor Tšistjakov kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Igor Tšistjakov on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 1 1-17-11601 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 10) jätkama töötamist või asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Igor Tšistjakovi vangistusest vabanemisest. Määrata OSAÜHINGule IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Igor Tšistjakovile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja 36 senti, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot ja 36 senti. Mõista Igor Tšistjakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja 36 senti, mis tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700018944 ning selgitus „Igor Tšistjakov, 1-17-11601, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 22.12.2017 otsusega tunnistati I. Tšistjakov süüdi

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 1) järgi.

Teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.02.2017 otsusega nr 1-16-10851 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta 8 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.09.

2. 15.03.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Tšistjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. I. Tšistjakovi karistusaeg algas 04.09.2017, see lõppeb 04.01.2020 ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 18.03.
3. I. Tšistjakovi iseloomustuses märgib vangla, et ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
4. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta I. Tšistjakovi ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
5. Kohtuistungil avaldas I. Tšistjakov, et toetab enda tingimisi ennetähtset vangistusest vabastamist. I. Tšistjakov märkis, et inimene muutub, muutub ka koos vanusega ja muutub ka väärtuste skaala. I. Tšistjakov avaldas, et toimepandud rikkumised ei kordu, kuna olemas on 2 1-17-11601 motivatsioon seaduskuulekaks eluks ning motiveerivaks jõuks on perekond. I. Tšistjakov on mõistnud, et võib kaotada oma perekonna. Vangistuse tingimustes on läbinud asjakohased programmid, mis aitasid korrektiivide tegemisel mõistmaks seaduskuuleka elu võimalikkust, läbitud narkosõltuvuse programm aitas teada inimesena muuta, suunas ja kinnitas, et inimene on võimeline muutuma. Narkosõltuvuse probleem on ära langenud. I. Tšistjakov on vangistuses viibimise perioodil sooritanud riigikeele eksami B1 tasemel, töötab ja soovib tasuda võlakohustused. Vangistuses olles on aidanud oma abikaasat korterilaenu tasumisel, maksab elatist ja suhtleb oma kolme lapsega. Vabanemise korral on lisaks tähtajatule töölepingule võimalus taotleda osalise töövõime kaotuse tuvastamist. Kohtuistungil esitas I. Tšistjakov tööandja H AS iseloomustuse, kohtutoimikusse lisamiseks.
6. Kaitsja toetas I. Tšistjakovi seisukohta, tuues välja, et I. Tšistjakovile on tagatud elukoht ja toetav perekond, olemas on kindel töökoht, isik viibib avavangla tingimustes ning talle on korduvalt võimaldatud lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi ning on rakendatud soodustusi suhtlemisel perekonnaga. Kaitsja tõi välja, et vangla esitatud iseloomustus on vastuoluline, kus loetletud on palju positiivseid iseloomujooni, kuid lõppjäreldusena tingimisi ennetähtaegset vabanemist ei toetata. Samuti tõi kaitsja välja, et iseloomustuses esitatud andmed suhete ja abielu kestuse kohta on vananenud – tutvus ja abielu praeguse abikaasaga on märgatavalt pikem, kui on märgitud taotluses. I. Tšistjakov on motiveeritud õiguskuulekaks eluks, töökohast iseloomustatakse teda vaid positiivselt, distsiplinaarsüüteod puuduvad. Eraldi tõi kaitsja välja, et I. Tšistjakov on avaldanud, et kannab vastutust oma pere ja laste ees. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüdlase ja kaitsja seisukohad, leiab, et I. Tšistjakovi saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et I. Tšistjakovi on ära kandnud enam kui poole talle Viru Maakohtu 22.12.2017 otsusega mõistetud vangistusest. St, et I. Tšistjakovi puhul on viidatud otsusest tulenevalt täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud, et [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Saab nõustuda kaitsjaga, et I. Tšistjakovi käitumises vangistuses on paljugi postiivset. Täpsemalt märgib kohus, et just vangistuses viibimise kestel on I. Tšistjakovi käitumises avaldunud muutused. I. Tšistjakov on vangistuses viibides olnud hõivatud tööga, on omandanud riigikeele B1 tasemel. I. Tšistjakoviga on vangistuse tingimustes läbi viidud korduvalt erinevaid vestlusi elustiili, riskiva käitumise, hoolimatust elustiilist. Aga samuti on 3 1-17-11601 I. Tšistjakov osalenud asjakohases sotsiaalprogrammis. I. Tšistjakov viibib avavanglaosakonnas ning töötab tähtajatu töölepingu alusel Rakvere lähedal AS-is H, võimaldatud on käia tal ka lühiajalistel väljasõitudel. I. Tšistjakov omab vabu rahalisi vahendeid oma kontol, millega esialgselt vabanemise järgselt toime tulla. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka, et I. Tšistjakovil on lähedane suhtlusringkond, kellega suheldakse telefoni teel. Lisaks on I. Tšistjakovil vabanemisel tagatud kindel elukoht tema enda ja abikaasa ühises omanduses olevas korteris, mille pangalaenu ühiselt ka tasutakse. Kehtivad distsiplinaarkaristused I. Tšistjakovil puuduvad. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse I. Tšistjakovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud.
2. Nagu kohus märkis, et lisaks prognoosotsustusele, kas isik käitub edaspidi õiguskuulekalt, sätestab

§ 76

lg 4, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et I. Tšistjakovi karistuse eesmärki saab lugeda kinnipidamisasutuses täidetuks ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise.

1. I. Tšistjakov mõisteti süüdi liiklusalase kuriteo toimepanemises. Viru Maakohtu 22.12.2017 kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati I. Tšistjakov süüdi lühidalt selles, et ta juhtis 24.08.2017 narkojoobe seisundis sõiduautot Narva linnas. Lisaks nähtub kohtuotsusest, et I. Tšistjakov pani kuriteod toime ajal, mil ta oli vabastatud eelmise kohtuotsuse alusel karistuse kandmiselt tingimisi ühes katseaja määramisega. Tuleb osutada, et I. Tšistjakov on lühikese ajavahemiku möödumisel pärast 07.02.2017 kohtuotsuse järgi karistamist tingimisi vangistusega taas käitunud katseajal viisil, mis on tinginud talle süüdistuse esitamise liiklusalase süüteo toimepanemisel. Seega järeldub, et vahetult peale esimese kohtuotsusega kriminaalkaristuse mõistmist on I. Tšistjakov naasnud taas oma varasema ebaseadusliku elustiili juurde. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib I. Tšistjakov naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste inimeste tervist ning elu ohtu seadva tegevuse juurde. Kuid arvestada tuleb ka I. Tšistjakovi käitumisega peale kuriteo toimepanemist, tema süüdimõistmist ning seejärel tema käitumisega vangistuses viibimise ajal, seega sellega, kuidas kantud karistuse osa on avaldanud mõju I. Tšistjakovi väärtushinnangutele ja suhtumisele toimepandud kuriteosse ja ka sellele, milline on I. Tšistjakovi motiveeritus elada võimaliku vabanemise järgselt seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et I. Tšistjakov, kes käitus kohtuotsusega määratud katseajal viisil, mis tingis talle süüdistuse esitamise liiklusalase süüteo toimepanemisel ja tuginedes I. Tšistjakovi kohtuistungil avaldatule oma muutunud väärtushinnangutest, s.o elada edaspidi seaduskulekat elu, siis järeldab kohus sellest, et I. Tšistjakovile põhiõigusi enampiirava karistusliigi kohaldamine on avaldanud tal piisavalt sellist mõju, et edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt I. Tšistjakovi usaldusväärsust ja seda, kas I. Tšistjakovi positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, sh uute kuritegude toimepanemise ajal, mil ta oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi, siis leiab kohus, et I. Tšistjakov on teadvustanud enda toime pandud eksimust tingimisi karistuse kandmise tingimustes. I. Tšistjakov ei ole mitte ainult teadvustanud enda toime pandud eksimust, vaid tema käitumine on objektiivselt avaldunud viisil, kus näha on muutused isiku käitumises ja suundumises õiguskuulekale teele. Nii võib välja tuua, et vangistuses viibimise perioodil on I. Tšistjakov käitunud viisil, kus tema käitumine, suhtumine ja muutused isiksuse arengus on pälvinud vangla usalduse kohaldada I. Tšistjakovi suhtes karistuse kandmist avavangla tingimustes. Mitte ühegi rikkumise toimepanemist vangistuse tingimustes kohtule tutvumiseks esitatud toimik ei sisalda. Seega on I. Tšistjakov näidanud oma käitumisega üles suutlikkust järgida reegleid seaduskuulekaks käitumiseks. 4 1-17-11601 Seonduvalt I. Tšistjakovi kohustuste ja majandusliku seisuga on põhjus peatuda sellelgi, et I. Tšistjakov on isik, kes on vangistuse tingimustes pälvinud usalduse temaga sõlmida tähtajatu tööleping ning tööandja on valmis jätkama I. Tšistjakoviga töösuhet ka peale vangistusest vabanemist. Oluline on ka asjaolu, et töökohustuste täitmine on võimaldanud I. Tšistjakovile vanglast vabanemise fondi rahalisi vahendeid koguda, et tagada esmane elukorraldus vabaduse tingimustes. Asjaolu, et I. Tšistjakovi ootab vabaduses töökoht, kust teda iseloomustatakse positiivselt, minimeerib kohtu arvates riski, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Ka ei ole pidanud I. Tšistjakov enda tervisest tulenevaid riske selliseks, mis on takistuseks töökohustuste täitmisel. Siiski peab kohus arvestama ka asjaoluga, et I. Tšistjakovil on tasumata võlanõudeid 20 536 euro ulatuses. Siinjuures ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et võlanõuded on I. Tšistjakovil olemas ka vangistuses viibimise ajal ning ta kohustus neid tasuma ka kinnipidamisasutuses viibimise perioodil. Oma olemuselt võlanõuded ei teki ega kao sõltuvalt sellest, kas isik viibib kinnipidamisasutus või ei. Kohustused kuuluvad täitmisele ning I. Tšistjakov ei ole ka vastustanud tal lasuvate võlanõuete täimist. Vastupidiselt, vangla iseloomustusest nähtuvalt I. Tšistjakov otsib lahendusteid kohustuste täitmiseks, pidades üheks lahendusteeks ka töötamist välismaal, kus saadav töötasu on suurem, kui Eestis. Kohus möönab, et tõepoolest võib realistlikuks pidada olukorda, kus välismaal töö tegemisest saadav töötasu on suurem kui Eestis, kuid siinjuures peab I. Tšistjakov vastuvaidlematult arvestama tingimisi ennetähtaega vabanemise korral temal lasuvate kohustuste ja nõuete täitmise eripäraga kriminaalhooldaja järelevalve all viibimise perioodil. Kokkuvõtvalt tuleb möönda, et isiku toimetulek materiaalselt on realistlik ja võimetekohane. Vabaduses tööle asumine aitab I. Tšistjakovi resotsialiseerumisel ning temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmisel. Seega I. Tšistjakovi puhuselt on minimeerunud materiaalne ebakindlus, mis võib tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult. Ehk teisisõnu – I. Tšistjakovi materiaalne toimetulek, ühes väärtushinnangute muutumisega enda elukorraldusse, annab positiivse prognoosi tema vabastamisele.
2. Kohtu veendumusel vabastamiseprotsess peab olema n-ö järg-järguline ja selle realiseerumine peab algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest. Taoline olukord on I. Tšistjakovi puhuselt ka toimunud. Nimelt ei saa kohtus jätta tähelepanuta seda, et vangla on märganud I. Tšistjakovi iseloomustuses paljugi postiivset, ja et tema suhtes on vangistuses viibitud aja jooksul kohaldatud soodustusi. Nii on oluline, et tagatud on olnd nii pika- kui ka lühiajalised kokkusaamised lähedastega ja väljasõidule, lubatud on käia nt erialasel koolitusel, kirikus. Lisaks on I. Tšistjakov säilitanud oma suhtes perekonnaga ja lähisugulastega. Kõik nimetatu avaldab positiivset mõju sotsialiseerumiseks ühiskonda vabaduse tingimustes.
3. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et I. Tšistjakovi vabanemist toetavad mitmed asjaolud, mis I. Tšistjakovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja I. Tšistjakovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks prognoosotsustusena kahtluse alla ei sea. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel veenavad piisavalt isiku edaspidist õiguskuulekust, on võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Olulise asjaoluna on põhjust peatuda sellelgi, et vabanemisel asuks I. Tšistjakov elama aadressile, kus teda ootavad ees tema lähedased. Kohtu jaoks omab tähtsust seegi, et lähedaste tugi ja hoolitsust vajavad alaealised lapsed, on motiveerinud I. Tšistjakovi õiguskuulekale teele asumisel. Lähedase inimese toe olemasolu ei saa alahinnata.
4. Praeguses asjas võtab kohus lisaks eelnevale arvesse ka seda, et I. Tšistjakov on kohut veennud enda muutumisest vangistuse tingimustes. Kohus arvestab ka sellega, et I. Tšistjakovi puhul on käesolev isikuõigusi enim piirava karistuse rakendamine ühes varasema 5 1-17-11601 isikuõigusi enim piirava meetme kohaldamisega ning kantud karistusajaga on olnud küllaldaselt pikk, et tajuda reaalselt selle meetme ebamugavust ja anda positiivne tõuge isiku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Seega arvestades I. Tšistjakovi suhtumist ellu kuritegude tomepanemise ajal, tema muutust ja arvestades ka vangla kohaldatud soodustusi, on kohus veendumusel, et I. Tšistjakov on teinud oma varasemast ebaseaduslikust käitumisest vajalikud järeldused, saab aru neist tagajärgedest, mis kuritegude toimepanemisega kaasnevad ning ta on motiveeritud käituma edaspidiselt viisil, mis välistavad uute kuritegude toimepanemise. Kui ka siia lisada laste hoolitsemiskohustus ühes lähedaste toetusega, on needki asjaolud, mis räägivad süüdistatava vabastamise kasuks.
5. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et I. Tšistjakovile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
6. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub I. Tšistjakov kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata järgmised kohustused, millistest tingimustest ta on teadlik ning avaldas nõustumust: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; jätkama töötamist või asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui I. Tšistjakov kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui I. Tšistjakov kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
7. Seoses I. Tšistjakov i suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid I. Tšistjakovi varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse I. Tšistjakovi just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. I. Tšistjakovi kaitsja I. Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 150,36 euro suuruses summas, sh käibemaks 25,06 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalide tutvumisele ja analüüsile üks tund, s.o summas 50 eurot; kohtuistungil osalemisele üks tund, s.o 50 eurot; sõidule kulunud ajatasu on 10 eurot ning sõidukuluks on 15,30 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks osaliselt. Kohtueelse menetlustoiminguna materjalide ga tutvumise, analüüsi ja ettevalmistuse aega ei 6 1-17-11601 pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aja osas, arvestades toimiku mahtu, mis ei ole mahukas. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p-st ja § 17 lg-d 2 ja 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 120,36 eurot, sh käibemaks 20,06 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub I. Tšistjakovilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel.
3. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu I. Tšistjakovi temale Viru Maakohtu 22.12.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga kuni karistusaja lõpuni ja käitumiskontrollile allutamisega. Uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ 7