3-19-560/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-560 Haldusasi AB kaebus Tartu Vangla õigusvastase lõpetamiseks ning mittevaralise kahju nõudes Menetlustoiming Kaebuse tagastamine tegevuse RESOLUTSIOON
2. Tagastada AB kaebus.
3. Tõlkida kohtumäärus kaebajale vene keelde. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. AB esitas
5. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla õigusvastase tegevuse lõpetamist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuses on kirjeldatud järgmisi asjaolusid. Kaebajal on käevigastus ja paigaldatud kipsilahas, mistõttu on tal raskendatud kambri koristamine ja nõude pesemine. Vangla lükkas tagasi kaebaja palve määrata talle abiliseks kambrikaaslane ning selle asemel saadeti kambrit koristama koristaja, kes oli lohakas ja kelle töö tuli üle teha. Kaebajale määrati kartserikaristus ning oma asju kokku pannes lõhkus ta kipsi, millest ta valvureid koheselt teavitas. Viie päeva jooksul ei saanud ta meditsiinilist abi, samuti ei järginud valvurid kaebuse kohaselt arsti ettekirjutust tagada kaebajale kartseris madrats ööpäevaringselt ja kaebajal tuli kannatada seljavalu. Kaebaja lamas viimaks põrandal, külmetades ära oma kaelalihased. Kaebaja jäi korduvalt kipsilahasest ilma, oli sunnitud vigastatud käega koristama, kannatama valu ega saanud vajadusel piisavat arstiabi. Kaebaja väitel jääks ta alates
6. märtsist 2019 ilma toiduta, kuna talle ei väljastata ühekordseid nõusid, aga nõusid ta pesta ei saa ja mustadesse nõudesse toitu ei panda. Kaebaja märgib korduvalt arstiabist ilmajäämist, olles muu hulgas seisukohal, et arsti juurde pääsemist takistavad valvurid. Kaebaja väidab ka keelelist diskrimineerimist, mis seisneb tema venekeelsete avalduste mittearvestamises. 3-19-560
7. Tartu Vangla on vastuseks
8. märtsi
9. a kohtunõudele edastanud kohtule AB
10. märtsi 2019 esitatud kaebuse esemega seotud asjakohased dokumendid, millega kaebaja on vangla poole pöördunud, ning neid lahendavad otsused (vastuse lisad tl 16-36). Tartu Vangla märgib ka, et kohtunõudes välja toodud teemadel on AB esitanud venekeelseid pöördumisi (vaided ja kahjunõuded), mis ei ole vastuse esitamise ajaks lahendust saanud, ning kõik pöördumised ei ole ka tõlketeenuse osutajalt veel tagasi tulnud.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
12. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
13. Kaebaja on kohtu hinnangul esitanud kohustamisnõude vangla õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ning vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vangistusseaduse (VangS) 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vang§ 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
14. Tartu Vangla
15. aprilli
16. a vastuse lisadena esitatud tõenditest ilmneb, et kaebaja
17. märtsi
18. a kaebuses loetletud küsimustega seonduvalt on kaebaja läbinud vaidemenetluse vaide osas, millega ta taotles, et tema kambrikaaslasele makstaks tasu nende ühise elukambri koristamise eest, kuna kaebaja ise ei saanud käetrauma tõttu koristada ning tema abivajadust oli hinnanud ka meditsiiniosakond. Tartu Vangla jättis
19. märtsi
20. a otsusega nr 1-11/40-5 (tl 20-20p) vaide rahuldamata. Vangla leidis, et kehtivas õiguses puudub vangla kohustus maksta kinnipeetavale tasu kambrikaasalase abistamise eest. Samas vaideotsuses leidis vangla, et kaebaja vastus kaebaja märgukirjale ei olnud haldusakt, mida saanuks vaidega vaidlustada. Muid läbitud vaidemenetlusi seoses kaebaja nõudega õigusvastase olukorra lõpetamiseks Tartu Vangla vastusest ei ilmne. Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja läbinud kohustuslikke vaidemenetlusi vastustaja kohustamiseks seoses arstiabi saamatajäämisega vanglateenistuse tegevuse tõttu ega seoses kambri koristamisega.
21. Praeguses kaebuses loetletud küsimustes ei ole kaebaja läbinud ka kohutuslikku kohtueelset kahju hüvitamise korda. Kui kaebaja taotlused on veel Tartu Vangla menetluses või tõlkimisel, nagu märgib vastustaja, ei saa kohtueelset menetlust kuidagi läbituks lugeda. 7.
22. Vastustaja on käesoleva kaebuse esemega seoses esitanud kohtule
23. märtsi
24. a otsuse nr 1-13/61-3 (tl 27-27p), millega tagastas kaebajale tema
25. märtsil 2019 koostatud ja
26. märtsil 2019 registreeritud võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse (tl 25-26). Vastustaja tugines vangla 2