← Eesti

3-19-593/5

Obsah (4)§ 121§ 45§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-593 Määruse kuupäev 3. aprill 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Danilišeni kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindla

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Kinnipeetav Juri Danilišeni (kaebaja) volitatud esindaja Marko Lemsalu esitas
  2. veebruaril 2019 Tartu Vanglale taotluse, milles palus vanglal teha kõik sellised toimingud, et kaebaja saaks pikaajalise kokkusaamise märtsikuus Tallinna Vanglas viibiva kinnipeetava Kristiina Belovaga ning oma poja Damir Danilišeniga. Taotluses on märgitud, et K. Belova taotleb pikaajalist kokkusaamist ükskõik millisel päeval
  3. a märtsikuus.
  4. märtsil 2019 esitas kaebaja esindaja Tartu Vanglale uue taotluse, paludes vanglal teha kõik toimingud, et kaebaja saaks määratud pikaajalisele kokkusaamisele. Taotluse on märgitud, et K. Belova taotleb Tallinna Vanglalt pikaajalisele kokkusaamisele koos kaebaja ja pojaga ükskõik millisel päeval
  5. a aprillikuus.
  6. Tartu Vangla jättis
  7. märtsi
  8. a vastusega nr 6-24/958-3 kaebaja taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks rahuldamata.
  9. Kaebaja esitas
  10. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada õigusvastasus selles, et tema
  11. veebruari
  12. a taotlus saada pikaajalist kokkusaamist 3-19-593 märtsikuus Tallinna Vanglas viibiva kinnipeetava K. Belovaga ning poja D. Danilišeniga jäeti
  13. märtsi
  14. a vastusega nr 6-24/958-3 rahuldamata. Kaebaja märgib, et tuvastamiskaebus on vajalik preventiivsel eesmärgil, et tulevikus tehtaks peale õigusvastasuse tuvastamist otsused taotlus rahuldada. Samuti ei ole kaebaja arvates võimalik tühistada haldusakti, kuna see ei too kaasa taotluse rahuldamist, millega saaks
  15. a märtsikuus pikaajalist kokkusaamist, sest see aeg on juba möödas ja seda ei saaks võimaldada. Kaebaja palub ka vabastada ta riigilõivu tasumisest.
  16. Kaebaja edastas kohtule
  17. aprillil 2019 kaebuse juurde lisamiseks enda vanglasisese isikukonto väljavõtte ning riigilõivust vabastamise taotluse koos isikliku ja majandusliku seisundi teatisega. KOHTU SEISUKOHT
  18. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevuse, mis seisneb selles, et tema
  2. veebruaril 2019 esitatud taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks jäeti
  3. märtsi
  4. a vastusega nr 6-24/958-3 rahuldamata.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades Tartu Vanglale vaide pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata jätmise peale ning taotledes ühtlasi kokkusaamise võimaldamist. Kuna vangla tegi vaidlusaluse keelduva otsuse alles

  1. märtsil 2019 ning vaide esitamise tähtajaks on haldusmenetluse seaduse §-st 75 tulenevalt 30 päeva vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teadasaamisest, siis on kaebajal vaide esitamiseks veel aega. Olukorras, kus vaide esitamise tähtaeg ei ole tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel möödunud, ei saa kohtu hinnangul öelda, et kaebajal ei saa enam tõhusamat õiguskaitsevahendit kasutada. Arvestades ka seda, et kaebaja esitas
  2. märtsil 2019 vanglale uue taotluse, milles on avaldatud soovi kokkusaamiseks
  3. a aprillikuus, saab kaebaja tahteks lugeda, et talle võimaldataks soovitud pikaajaline kokkusaamine tulevikus ning kaebaja tahe ei piirdunud üksnes kokkusaamisega
  4. a märtsikuus. Sellise eesmärgi saavutamiseks on tuvastamisnõude kõrval kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend eelpool mainitud tühistamis- ja kohustamisnõue. Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, siis ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse esitamine

§ 45lg 2 kohaselt lubatud ning kaebus kuulub tagastamisele.

8.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse puhul peab kaebaja läbima kohustusliku kohtueelse menetluse (VangS § 1¹ lg-d 5). Vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja vanglale vaiet esitanud. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisele, sest kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei oleks ka neid nõudeid võimalik kohtul sisuliselt menetleda ning kaebus tuleks

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Seepärast ei pea kohus käesoleva kaebuse menetlemise raames vajalikuks jätta kaebust käiguta ning tagastab kohe kohtule esitatud kaebuse. 2 3-19-593 9. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Seonduvalt kaebuses esitatud menetlusabi taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.