Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja 3 võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3000 eurot ning viivis 1539 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel
alusel kostjalt välja mõista alates 03.01.2017 tagastamata põhivõlgnevuselt, s.o 3000 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Pärnu Maakohtu 13.01.2017 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks.
445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist ning kohus jätab Pärnu Maakohtu 13.01.2017 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna ja abinõu tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel.
§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 450 eurot, tagatis 238,95 eurot, õigusabikulud 1940 eurot ning seadusliku esindaja kulud 120,36 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 400 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõiv 50 eurot. 4 Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu 80-100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikat arvesse võttes mõistlik tunnitasu. Õigusabi osutamisele on taotluse kohaselt esindaja kulunud 16,5 tundi, lisaks 5 tundi sõidule kulunud aja eest (kokku 21,5 tundi). Arvestades koostatud menetlusdokumentide mahtu ja asjaolu, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja õigusabi kulu täies mahus. Kohus peab põhjendatuks nii hagiavalduse koostamisele kui kostja vastusele arvamuse koostamisele kulunud aega 2 tunni võrra väiksemana, samuti 03.09.201813.11.2018 erinevate menetlusdokumentidega tutvumisele kulutatud aja osas 1 tunni väiksemana. Seega loeb kohus põhjendatud tasuks hagi ja hagi tagamise avalduse koostamise eest 360 eurot ning kostja vastuse kohta arvamuse koostamise ja analüüsi eest 270 eurot, 03.09.2018-13.11.2018 erinevate menetlusdokumentidega tutvumise aja eest 50 eurot. Riigikohus on leidnud, et kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab menetlusosaline esitada kohtule ka ilma lepingulise esindajata, ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu põhjendatud ja vajalik (lahend nr 3-2-1-77-14). Eelnevast lähtuvalt ei loe kohus põhjendatud kuluks 50 eurot menetluskulude nimekirja koostamise eest. Riigikohus on määruse nr 3-2-1-65-13 p-s 17 märkinud, et lisaks õigusabiteenuse osutamise tasule võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, nt bussipileti või autokütuse maksumus. Riigikohtu hinnangul ei kuulu väljamõistmisele hüvitis teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Nimetatud põhjustel ei kuulu hüvitamisele tasu sõidule kulunud aja eest summas 400 eurot. Eelnevat arvesse võttes loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu 12 töötunni eest kokku 1030 eurot.
p 2 järgi on kohtuväline kulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Sellest lähtuvalt on põhjendatud menetluskuluna hageja seadusliku esindaja kütusekulu 32,38 eurot. Kohtu hinnangul ei ole
§-st 144 lähtuvalt põhjendatud hüvitada seadusliku esindaja ajakulu (sõitu tööajal PärnuVõru-Pärnu ja ettevalmistumist ja osalemist kohtuistungil kokku 5,5 tundi) 87,98 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tagatis 238,95 eurot.
lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul
lõikes 1 nimetatud ajast alates.
lg 1 järgi tagastab kohus tagatise tagatise andja avalduse alusel, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Seega ei kuulu tagatis menetluskuluna väljamõistmisele kostjalt ning hagejal tuleb esitada kohtule avaldus tagatise tagastamiseks, arvestades
Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskulud (riigilõiv 450 eurot + lepingulise esindaja kulu 1030 eurot + seadusliku esindaja sõidukulu 32,38 eurot) 1512,38 eurot, mis
Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (1512,38 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.