) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.
lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 4. Kohus on kaebajale kahel korral andnud võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis 28.12.2018 määruses, et kaebaja on Keskkonnainspektsiooni 28.06.2018 ettekirjutuse nr 334 tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud ja kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja ei ole nõustunud sellega, et kaebetähtaeg oli ületatud ning ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kohus jääb oma 28.12.2018 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebetähtaeg Keskkonnainspektsiooni 28.06.2018 ettekirjutuse nr 334 tühistamise nõudes oli kohtusse pöördumisel ületatud. Kaebaja viibis 09.07.2018 ettekirjutuse täitmise kontrolli juures ning sai hiljemalt sellel päeval teada, et Keskkonnainspektsioon on talle koostanud kohustava sisuga ettekirjutuse. Kaebuse on I. Termonen esitanud kohtule 20.12.2018, seega enam kui viis kuud hiljem.
lg 7 tuleneb, et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel (21.12.2000 määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00; 08.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-02; 30.10.2006 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06; 09.05.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-23-07). Riigikohus on mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist pidanud kahte kuud (vt Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12).
lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. 2 Lisaks eelnevale on kohus kahel korral palunud kaebajal täpsustada oma nõudeid, mis seonduvad Keskkonnainspektsiooni 11.07.2018 hoiatuse nr 10-4/18/3577-3 ning sunniraha määramise teadete (21.08.2018 nr 10-4/18/3577-4; 02.10.2018 nr 10-4/18/3577-5; 06.11.2018 nr 10-4/18/3577-6) vaidlustamisega. Kaebaja on esitanud tühistamisnõuded, kuid kohtu hinnangul ei ole hoiatuse ja sunniraha määramise teadete näol tegemist haldusaktidega, mida saaks tühistada. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta soovib oma nõudeid muuta ja esitada kohustamisnõude, kuid kaebaja ei ole kohtule vastanud. Ta ei ole avaldanud soovi nõuete muutmiseks ega väljendanud oma keeldumist seda teha. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud puudustega kaebust võimalik kohtu menetlusse võtta, sest puudused takistavad asja läbivaatamist. 5. Kaebajale antud tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks on käesolevaks ajaks möödunud ja kaebaja ei ole kohtule vastanud. 27.02.2019 kohtumäärusega anti kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. Viidatud kohtumäärus edastati kaebajale e-kirja teel aadressile imre.termonen@gmail.com kolmel korral (27.02.2019, 01.03.2019, 04.03.2019) ning tehti kättesaadavaks ka e-toimiku infosüsteemi vahendusel. 04.03.2019 e-kiri sisaldas ka hoiatust selle kohta, et tulenevalt
MS § 3141 lõikest 1 ja 2 loetakse menetlusdokument saatmisest kolme tööpäeva möödumisel (s.t hiljemalt 08.03.2019) saajale kättetoimetatuks. Kuivõrd Imre Termonen on käesoleva kaebuse kohtule edastanud elektroonilisel teel aadressilt imre.termonen@gmail.com ning kirjutanud kohtule sellelt samalt aadressilt ka 15.01.2019, 27.01.2019, 01.02.2019 (sh kinnitanud sellele aadressile saadetud dokumentide kättesaamist), siis loeb kohus TsMS § 3141 lõikes 1 ja 2 märgitud eeldused dokumendi (27.02.2019 määruse) kättetoimetatuks lugemiseks täidetuks. Seega tuli kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 15.03.2019. Puudused on käesoleva ajani kõrvaldamata. 6. Kohus asub seisukohale, et Imre Termoneni kaebust ei ole võimalik esitatud kujul menetleda. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes
lg-st 1 p 2 leiab kohus, et Imre Termoneni kaebus haldusasjas nr 3-18-2381 kuulub tagastamisele.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.