4-13-2638/3

Väärteoasi 4-13-2638 K O H T U M Ä ÄR U S Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mail 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 05.03.2013.a. kiirmenetlusotsus väärteoasjas nr: 083200 NG karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg.1 alusel Kaebuse esitanud isik NG Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Resoltusioon Jätta NG kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 05.03.2013.a. kiirmenetlusotsus väärteoasjas nr: 083200 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud NG on 30.04.2013.a. esitanud Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 05.03.2013.a. kiirmenetlusotsusele väärteoasjas nr: 083200 Materjalidest nähtub, et kiirmenetlusotsus väärtoeasjas oli NGile kätte antud 05.03.2013.a. ning seda on ta oma allkirjaga kinnitanud. Otsus jõustus 21.03.2013.a. NG ei ole esitanud kabetähtaja ennistamise taotlust. Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 3 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kiirmenetlusotsusel menetlusalune isik NG on oma allkirjaga kinnitanud, et on otsuse kätte saanud 05.03.2013.a. Otsusel on ka märgitud edasikaebekord ning jõustumise tähtaeg. Seega oli NG’il teada, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras. Puuduvad tõendid selle kohta, et NG oleks nimetatud otsuse mingil põhjusel oluliselt hiljem kätte saanud. Seda ta oma kaebuses ka ei vaidlusta. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev käesolevas väärteoasjas oli 20.03.2013.a. NG esitas kaebuse Harju Maakohtule 30.03.2013.a., seega peale kaebetähtaja möödumist. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kaebusest ei nähtu, et NG’il niisugused takistused esinenud oleksid. Kohtule on teada ka asjaolu, et NG viibib vahi all, kuid seda alates 01.04.2013.a. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis takistanuks NG’il esitada täheaegselt kaebust. Kaebaja ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb NG kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 2