Obsah (4)
§ 76§ 121§ 74§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.veebruaril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-18-850 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palm
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Aleksandr Malsagov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotlus Aleksandr Malsagovile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 90 (üheksakümmend) eurot (75 eurot õigusabi eest, 15 eurot käibemaks). Välja mõista Aleksandr Malsagovilt kriminaalmenetluse kulud 90 (üheksakümmend) eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Aleksandr Malsagov´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700010079 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrused ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Malsagov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Aleksandr Malsagov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.02.2018 otsusega
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi, kokkuleppemenetluses ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
§ 74
lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Aleksandr Malsagov ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
§ 75lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2¹ ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Kohtuotsus jõustus 08.03.
- 19.07.2018 Viru Maakohtu kohtumäärusega pöörati täitmisele Aleksandr Malsagov ´ile Viru Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusega nr 1-18-850 mõistetud karistus, s.o 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise algus on alates Aleksandr Malsagovi ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Määrus jõustus 06.09.
- Karistuse kandmise algus 15.10.2018 ja lõpp 15.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 15.02.
- Aleksandr Malsagov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest A.Malsagovi kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Isik kannab vanglakaristust esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud röövimiste, varguste, joobes juhtimise eest. Praegune kuritegu on sarnane varasema kuriteoga, kus isik aastal 2007 kasutas füüsilist vägivalda oma endise abikaasa suhtes. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Isiku sõnade kohaselt enamuse oma kuritegudest on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Seoses sellega, et isikul on alla aastane karistus, ei koostatud temale individuaalset täitmiskava. A.Malsagovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega aadressil xxx. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde aadressile xxx. Tegemist on 2toalise korteriga, mis kuulub L.Malsagovale, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressile. Kinnipeetav omandas Kohtla-Järve koolis põhihariduse ja peale seda asus õppima kutsekooli keevitaja erialale. Riigikeelt ei valda. Varasemalt alates 12.05.2014, 2 aastat töötas firmas xxx, ehitajana. Peale seda aastal 2018 2 töötas firmas xxx. Peale seda oli pikemat aega töötu, kuna murdis jalaluud. Vahetult enne vangistust oli ametlikult töötu ja töötukassas arvel. Teenis raha tehes juhutöid. Lisasissetulekuna oli ka töövõimetuspension. Ise hindab oma majandusliku seisundit rahuldavaks. Täitise järgi on isikul palju maksmata rahalisi nõudeid, sealhulgas ka elatis tütre ülalpidamiseks. Isiku praegune kuritegu ei ole küll otseselt majandusliku toimetulekuga seotud, kuid varasemad varavastased kuriteod näitavad, et on risk, et isiku halb majanduslik olukord võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isiku elukaaslane ei soovi temaga vabanemisel koos elada. Isikul on eelnevast kooselust laps, keda ta väidetavalt vastavalt võimalustele toetab. Täitise järgi on kinnipeetaval maksmata rahaline nõue - elatis tütre ülalpidamiseks. Tunnistab, et varasemalt tõesti suhtles isikutega kellel oli kriminaalne taust. Kinnipeetaval on alkoholi tarvitamise seonduv risk ja ohtlikus. Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles. Tunnistab, et alkoholijoobes muutub vägivaldseks. Kinnipeetaval on olemas narkootikumide tarvitamisega seonduv risk. Praegune karistus pöörati täitmisele, kuna kriminaalhooldusel olles, isik rikkus nõudeid ja tarvitas narkootikume 21.03.2018 ja 11.06.
- Indikaatorvahendiga kontrollimisel selgus, et isik tarvitas mõlemil korral amfetamiini. Isiku sõnade kohaselt tarvitas ta amfetamiini keskmiselt kord kuus. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, kuid väidetavalt on muidu tervisega kõik korras. Isiku viimane kuritegu on olnud vägivaldne. Kasutab vägivalda enamasti kui on tarvitanud alkoholi. Muidu ei pea ennast vägivaldseks. Kordab samu vigu kuna ei suuda leida alternatiive (jätkab narkootikumide ja alkoholi tarvitamist). Teoreetiliselt on isikul realistlikud pikemaajalised eesmärgid, kuid nende saavutamiseks peab rohkem pingutama. Ei oma kuritegelike hoiakuid. Väidetavalt suhtub ametiisikutesse positiivselt. Kriminaalhooldusel olles rikkus nõudeid. Ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme kuna jätkab kuritegude toimepanemist. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on puudulik. Isik jätkas narkootikumide tarvitamist, rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid, mis omakorda näitab et ei soovi piisavalt pingutada elamaks seadusekuulekat elu. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik lastele (risk ühiskonnas), konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas), avalikkusele (risk ühiskonnas). Võib toime panna vargusi, röövimisi, isikuvastaseid kuritegusid ja juhtida joobeseisundis mootorsõidukit. Oht on tõenäolisem siis kui on vihahoos, tarvitanud alkoholi ja on tekkinud majanduslik raskus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 44%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest ei toeta Viru Vangla Aleksandr Malsagov`i vabastamist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Aleksandr Malsagovile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni 15.10.
- Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksandr Malsagovile järgmised kohustused:
§ 75
lg 2 p 1 – mitte tarvitada alkoholi;
§ 75
lg 2 p 2´1 – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
§ 75
lg 2 p 9 – alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Aleksandr Malsagov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Malsagovi ennetähtaegset vabastamist. 3 Süüdimõistetu Aleksandr Malsagov selgitas kohtuistungil, et tal on lähedasste toetus, ema ja elukaaslane. Ta leiab endale töö. Ta ei hakka enam alkoholi ega narkotikumide tarvitama. Kaitsja andis arvamuse, et ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud, sest isikul on elukoht ja lähedaste toetus. Ta leiab emdale töö, sest ta oli tööturul tegutsev ka enne vangistust. Isik on motiveeritud loobuda alkoholi ja narkoainetest. Tema käitumine vanglas on hea. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksandr Malsagov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isiku käitumine enne vangistusse sattumist oli järgmine. Aleksandr Malsagov on omandanud põhihariduse ja keevitaja eriala kutsekoolis. Iseloomustuses nähtub, et vabaduses oli isik hõivatud tööga, enamuses ehituses. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varem on karistatud ka joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 6, need on mõistetud neljal korral NPALS § 15
(1)lg 1, ühel korral LS § 259 lg 1, ühel korral LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku pikaajaline käitumine on see, et ta tarvitab narkoaineid, sooritab erinevaid kuritegusid (nii vägivaldne kui ka liiklusalane süütegu). Tema elus on oluline roll alkoholil ( joobes sõiduki juhtimine) ja narkoainetel ( korduvalt karistatud narkoaine tarvitamise eest väärteokorras). Tähelepanuväärt on fakt, et viimane karistus oli kohtumäärusega täitmisele pööratud just seoses narkoaine tarvitamise keelu korduva rikkumise tõttu. Isiku käitumisest enne vangistust tuleneb, et lähedastel ei olnud isikule olulist positiivset mõju. Vastupidi, elukaaslane on tema kriminaalasjas ohver, kelle suhtes on ta vägivalla kasutanud. Isiku käitumine vanglas on hea. Kinnipeetavale ei ole vangistuse jooksul koostatud individuaalset täitmiskava seoses karistusaja lõppemisega oktoobris
- Isikul puuduvad vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarrikkumised. Isik omab kehtivat isikutunnistus elamisloakaarti (PA0108073), mis kehtib kuni 23.10.2019; välisriigi kodaniku passi (VC0010412) mis, kehtib kuni 23.10.
- 4 Nüüd kohus analüüsib, millised on isiku võimalused vabaduses. Isikul puudub vanglast vabanedes garanteeritud töökoht. Samas ei ole välistatud, et ta võib suunduda tööturule, eriti ehituses, sest ta on enne vangistust seal tegutsenud töötaja. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on garanteeritud ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht oma ema juures. Samas märgib kohus, et varasema käitumise pinnal ei ole täheldatud, et töökoha, elukoha omamisel ning lähedaste toetusel oleks süüdimõistetule mingi oluline positiivne mõju. Need asjaolud ei aidanud isikule läbida katseaeg ja järgida kriminaalhoolduse kontrollinõudeid. Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Esmalt tuleb tähele panna, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). See tingimus on täidetud (süüdimõistetul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused). Teiseks, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Aleksandr Malsagovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu ning isiku viimane katseaeg pöörati täitmisele, oleks nüüd järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamine põhjendatud. Vaatamata kinnipeetava eelnevale katseajale ja kriminaalhooldusele, isik jätkas sama eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Isik omab kehtivaid väärteokaristusi seoses narkootikumide tarvitamisega ja liiklusalaste rikkumistega. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava puhul esineb alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ohtlikus. Isik on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Samuti on isiku praegune kuritegu, füüsilise vägivalla kasutamine pandud toime alkoholijoobes. Isik on tunnistanud, et enamuse oma kuritegudest on ta toime pannud alkoholijoobes olles ja alkoholi tarvitades muutub vägivaldseks. Isik omab nelja kehtivat väärteokaristust NPALS § 15¹ lg 1 järgi ja isiku katseaeg pöörati täitmisele, kuna rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja tarvitas kahel korral narkootikume. Seega kohtu hinnangul on kinnipeetaval tuvastatud nii alkoholi, kui ka narkootikumide tarvitamise probleem. Kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud, et varasemalt kuulus tema tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Isik võib olla mõjutatav teiste isikute poolt narkootikumide ja/või narkootikumide tarvitamisel. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. 5 Veel on oluline märkida, et kinnipeetav oli enne vangistust Töötukassas töötuna arvele võetud, tegi juhutöid ja sai töövõimetuspensioni. Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Täitise andmete järgi on isikul palju maksmata rahalisi nõudeid, sealhulgas ka elatis tütre ülalpidamiseks. Samuti võib isikul tekkida halva majandusliku seisundi tõttu tagasilangus ja stress, mis soodustab alkoholi tarvitamist ja vägivalla kasutamist teiste isikute vastu. Kohtu hinnangul isiku halb majanduslik olukord võib soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.10.2019, s.o vähem kui 7 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus leiab, et positiivseks tuleb lugeda fakt, et vangistuses ei ole isik distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Samas, arvestades isiku varasemat elukäiku. Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja korduvalt väärteokorras. Isik on olnud allutatud kriminaalhooldusele ning tema viimane katseaeg pöörati täitmisele. Kohtul puudub veendumus, et peale lühikese vangistuse ärakandmise tagajärjel ei pane isik uusi kuritegusid toime ja tema suhtumine tegudesse on muutunud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. 6 Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi ja võimalusi (kindel elukoht, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, hea käitumine vanglas) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ohtlikus ning tingimuslike karistuste täitmisele pööramise olemasolu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, olnud varasemalt kriminaalhooldusele allutatud ja eelneva karistuse täitmisele pööramist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Vangistuses viibitud aega on liiga lühike võrreldes isiku varasema käitumise ajavahemikuga, millal on ta toime pannud kuritegusid ja väärtegusid. Alkoholi ja narkoainete tarvitamine on täiendavaks oluliseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Nagu on tuvastatud, katseajal jätkas isik narkoainete tarvitamist ja kriminaalhooldus ei olnud piisav meede, et isik loobuks sellest. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Malsagov temale 19.07.2018 Viru Maakohtu kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7