Vallavanemale kolleegidelt saabunud kirjalike ning suuliste kaebuste põhjal, samuti teenistusalaste ülesannete täitmise kontrollimisel ilmnes, et ametniku teadmised ja oskused suhtlemisel kolleegide ja vallaelanikega ning ametikohustuste täitmisel ei vasta piisavalt abivallavanema teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Vallavanem viis XX-ga 28.03.2018 läbi katseajavestluse, mille käigus ta selgitas eelkirjeldatud asjaolusid. Katseajavestlus protokolliti. XX esitas oma vastuväited ega nõustunud talle tehtud etteheidetega. 5. Kehtna Vallavalitsuse 17.05.2018 vaideotsusega nr 13-6/607-2018-3 jäeti XX vaie 04.04.2018 ja 19.01.2018 käskkirja peale rahuldamata. 2
lg-d 1 ja 2), sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 nähakse ette juhud, mil katseaega ei kohaldata. Kaebaja puhul erandid ei kohaldu. Kuna ametnik nimetati sisekonkursi tulemusel ametikohale, mis erines oluliselt tema varasemast ametikohast, siis puudus alus ka seadusega ette nähtud neljakuulise katseaja lühendamiseks. Katseajavestlusel tutvustas vallavanem kaebajale tema kohta saabunud kaebusi Järvakandi alevis asuva Nõlva 14 asuva korteriühistu liikmelt (Kehtna valla elanik), Päästeameti töötajalt ja Kehtna Vallavalitsuse ametnikelt. Kaebustest nähtuvalt on abivallavanemal olnud tõsiseid probleeme kaastöötajate ja vallakodanikega suhtlemisel, mis on tinginud vähemalt ühe kaastöötaja (KK) pöördumise vallavanema poole avaldusega, millest selgub, et isiku töökeskkond on pidevate nägelemiste tuttu häiritud ning ta palub võimaldada teha tööd kaugtöökeskkonnas. Avalduses on KK märkinud ka, et kaugtöövõimaluse puudumisel kaalub ta töölt lahkumist, kui olukord sel moel jätkub. Samuti on valla elaniku esitatud etteheited abivallavanema käitumise suhtes väga tõsised. Lisaks selgitas vallavanem oma seisukohti kaebaja ametikohustuste täitmisega toimetuleku osas ning kaebaja teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale vastavatele nõuetele. 3
lg 1 kohaselt võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Lõike 2 järgi tuleb enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist anda ametnikule võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks.
lg 2 kohaselt kohaldab ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule katseaega kestusega kuni 4 kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Praegusel juhul sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandid ei kohaldu, sest ametnikku ei viidud üle sama ametiasutuse teisele ametikohale ning kaebaja ei olnud lõikes 4 nimetatud isik. Kehtna vallavanem kõrvaldas 19.01.2018 käskkirjaga varasema käskkirja puudused. Ametniku teenistusse asumise aeg jäi varasemaga võrreldes samaks. Lisaks katseaja kohaldamisele oli käskkirjas märgitud ametisse nimetamise õiguslik alus, teenistusülesannete täitmise koht, avaliku teenistuse staaž ja vaidlustamisviide, mida käskkirjas nr 22 ei olnud. Kehtna vallavanem tutvustas kaebajale enne 19.01.2018 käskkirja allkirjastamist toimunud vestlusel ametijuhendit, samuti kaebaja ametikohustustega ning ametisse nimetamisega seonduvat. Kaebaja ja vallavanem allkirjastasid ametijuhendi 19.01.2018 ning ametijuhend ja nimetatud käskkiri laeti dokumendiregistri Amphora avalikku vaatesse samal päeval, s.o 19.01.2018. Kaebajal oli võimalik käskkirjaga registris tutvuda. Asjaolu, et 29.12.2017 käskkirja nr 22 p-s 5 jäi ekslikult katseaja kohaldamine märkimata, ei välista katseaja kohaldamist kaebaja suhtes. Kaebaja oli teadlik 29.12.2017 käskkirjaga nr 22 tutvumise ajal, et ta koondatakse alates 01.01.2018 ning sisekonkursi tulemusel nimetatakse uuele ametikohale Kehtna Vallavalitsuses alates 01.01.2018.
sätted temale teadmata. Katseaega ei kohaldatud tagasiulatuvalt ning ametisse nimetamise tingimusi ei ole muudetud. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohtadega vallavanema pädevuse osas ega korranud neid seisukohti. Valla elanik pöördus 12.02.2018 telefoni teel valla juristi poole küsimusega korteriühistute teemal ning muu hulgas väljendas sügavat nördimust selle üle, et majandusala abivallavanema poole abi saamiseks pöördumisel sai ta üksnes sõimata ja teda koheldi äärmiselt ebaviisakalt ning lugupidamatult. Isik avaldas, et sellise ametniku juurde ta enam kunagi ei pöördu. Kehtna vallavanema poole pöördus suuliste pretensioonidega ka Päästeameti töötaja, kelle sõnul oli XX temaga ebaviisakalt suhelnud. Lisaks oli Kehtna vallavanema poole kirjalike seletustega pöördunud ka Kehtna vallavalitsuse ametnikud KJ, KK ja TM. Oma seletustes on nad välja toonud konfliktsed situatsioonid nende ja XX vahel ning XX ebaviisaka ja üleoleva käitumise nende suhtes, samuti vulgaarse kõnepruugi nendega suheldes. Lisaks pöördus üks vallaametnik vallavanema poole avaldusega, milles palub võimaldada tal töötada kodukontoris Järvakandi vallamajas valitseva ebaterve õhkkonna tõttu, mis segab töö tegemist, vastasel korral kaalub ta töökoha vahetamist. Vallavanema hinnangul olid etteheited kaebaja käitumisele väga tõsised. Lisaks selgitas vallavanem katseajavestluse käigus ka kaebaja toimetulekut ning teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha nõuetele. Kohus ei ole pädev sisuliselt ümber hindama katseaja tulemusi ning vastustaja otsust katseaja mitteläbimise kohta. Katseajavestlus protokolliti ja lisaks ka salvestati, sellest kaebajat eelnevalt teavitades ja temalt nõusolekut küsides. Katseajavestlusel tutvustas vallavanem kaebajale tema kohta saabunud kaebusi valla elanikult, Päästeameti töötajalt ja ka Kehtna vallavalitsuse ametnikelt. Kaebaja ei ole vallalt küsinud selgitusi etteheidete kohta ja vastustaja kinnitusel ei vaielnud kaebaja katseajavestlusel ametikohustuste täitmata jätmise etteheitele vastu. Kaebaja väide, et pinged tekkisid töökollektiivis ülekoormuse tõttu, on tõendamata. Selliste pingete tekkimise põhjused tuleb tööandjal välja selgitada. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et vastustaja seda ei teinud. Kui konflikti algatamine on olnud pigem teise osapoole algatus, ei saa ametnik endale lubada vulgaarset kõneviisi ega lugupidamatut käitumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2018 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus jättis kaebaja esitatud tõendid hindamata ega põhjendanud kaebaja väidetega mittenõustumist. Vallavanemal ei olnud pädevust abivallavanemat ametist vabastada. Seda sai Järvakandi osavalla põhimääruse § 9 lg 1 kohaselt teha vallavalitsus. Põhimäärusega erisuse tegemist
Katseaja kohaldamine ei tulene vahetult
lg-st 2, mis näeb ette üksnes ametisse nimetamise õigust omava isiku kohustuse katseaega kohaldada. Seadusega on sellele isikule jäetud katseaja kestuse valikul kaalutlusõigus. Eelneva tõttu ei saanud kaebajat katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ametist vabastada. Keset teenistussuhet ei saanud kaebajale enam katseaega kohaldada. 19.01.2018 käskkirja kaebajale samal päeval ei tutvustatud. Dokumendiregistrisse selle käskkirja laadimine ei ole käskkirja teatavaks tegemine. Kaebaja palus käskkirja väljastada pärast katseajavestlust ja seda tehti 29.03.2018. Halduskohus ei lahendanud 19.01.2018 käskkirja tühistamise nõuet. Asjaolust, et kaebaja ei esitanud kohe katseajavestluse käigus vastuväiteid talle tehtud etteheidetele, ei saa järeldada, et ta nõustus nendega. Ta vajas vastuväidete tegemiseks enam aega, et nendega põhjalikult tutvuda. Vaidlustatud käskkiri on ebapiisavalt motiveeritud, mistõttu ei saanud kaebaja sellele sisuliselt vastuväiteid esitada. Halduskohus leidis ekslikult, et kohus ei ole pädev haldusorgani otsust katseaja tulemuste kohta hindama. Halduskohtul tuli kontrollida kaalutlusreeglite järgimist. Arvesse tuli võtta töökollektiivis valitsenud õhkkonda. Ükski kaebuse esitanud ametnikest ei tööta enam vastustaja juures. Ei nähtu, millised väljendid tundusid ametnikele sobimatud. Kolleegidega suhtlemisel võibki käituda vabamalt kui muude inimestega. Kodukontoris töötada soovinud ametnik töötab ka praegu kodukontoris, mistõttu ei saanud selle soovi põhjuseks olla kaebaja käitumine. Tõendamata on valla elanikega ebaviisakas käitumine ja Päästeameti töötaja poolt kaebuse esitamine. Vaidlustatud käskkirjas ega katseajavestluse protokollis ei ole välja toodud teenistusülesannete täitmata jätmist. Vestluse salvestiselt nähtub vastupidine. Osavallakogu moodustamine ei olnud abivallavanema pädevuses.
lg 1 alusel on kaebajal õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses, s.o 4500 eurot. Hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja tuvastada enamat kui teenistussuhte õigusvastane lõpetamine (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-13-16, p 29). 10. Kehtna vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Vallavanem oli käskkirja andmisel pädev. KOKS § 50 lg 7 ei ole kohaldatav aga avaliku konkursi korras ametisse nimetatavate ametnike kohta, kelle ametiaeg ei ole piiratud vallavanema volituste ajaga. Katseaja kohaldamine oli kohustuslik. Kuna ametnik nimetati sisekonkursi tulemusel ametikohale, mis erines oluliselt tema varasemast ametikohast, siis puudus alus ka seadusega ette nähtud neljakuulise katseaja lühendamiseks. 29.12.2017 käskkirjas katseaja märkimata jätmisest ei tulene, et katseaega ei kohaldatud. Katseaega kohaldati seadusest tulenevalt alates ametisse nimetamisest, mitte tagasiulatuvalt. 19.01.2018 käskkirjaga ei muudetud ametisse nimetamise tingimusi kaebaja teadmata. 6
lg 2 kohustas vastustajat kaebaja suhtes katseaega kohaldama, kuid 29.12.2017 käskkirjaga seda ei tehtud. Katseaja kohaldamine ei toimu vahetult seaduse alusel.
lg 2 jätab katseaja kestuse ametikohale nimetamise õigust omava isiku otsustada, seades vaid tingimuseks, et see on kuni neli kuud. Seega on tegemist ametisse nimetamise õigust omava isiku kaalutlusotsusega. Sellise otsuse tegemata jätmine on küll õigusvastane, kuid ei võimalda järeldada, et õiguslik järelm tuleneks vahetult seadusest.
lg 1 alusel teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Vallavanema 04.04.2018 käskkiri tuleb tunnistada õigusvastaseks ja teenistusest vabastamise alus muuta vastavalt kaebaja taotlusele, lugedes teenistussuhte lõppenuks ametniku algatusel alates 19.04.2018.
ei piira katseaja kohaldamise kohta antud haldusakti tühistamist, sest see käskkiri ei käi teenistusest vabastamise kohta. Kuna kaebaja esitas algses kaebuses ka 19.01.2018 käskkirja tühistamise nõude ning vastustaja on selle käskkirja kohta oma seisukoha saanud esitada, peab ringkonnakohus võimalikuks ka selle nõude osas kaebuse rahuldada. 19.
Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohut halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-49-16 (otsuse p 26), et
lg-st 1 saab järeldada, et kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui tahetakse määrata eelnimetatust suuremat (või väiksemat) hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Vastustaja ei ole kohtumenetluses välja toonud asjaolusid, mille tõttu peaks hüvitise suurust vähendama. Kaebaja varasemal ametist vabastamisel on talle makstud seadusega ettenähtud hüvitised ning pärast abivallavanema ametikohalt vabastamist on kaebaja alates maist 2018 asunud tööle Pärnu Linnavalitsuses taristu- ja ehitusteenistuses ehituse peaspetsialistina. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.