Obsah (6)

§ 371§ 663§ 667§ 3401§ 363§ 436

2-18-17224 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-17224 Kohtuasi XX hagi

) § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus palus viitega

§-le 363 hagejal täpsustada hagi eset ja hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh millise kostjate ebaseadusliku tegevuse keelamist hageja taotleb ning kas hageja soovib võla väljamõistmist kostjatelt solidaarselt või kindlate osadena. Samuti tuleb hagejal selgitada omandiõiguse tekkimist lillekioskile ja kostjate vastu esitatud rahalise nõude kujunemist, ühes viidetega asjakohastele tõenditele.

1. Hageja esitas
2. novembril 2018 täpsustatud nõuete ja selgitustega menetlusdokumendi, milles selgitas, et lillekiosk on hageja oma, kuna ta tellis selle ehituse ja kandis sellega seotud kulud. Hageja palus tunnustada enda omandiõigust lillekioskile, keelata kostjatel lillekioski kasutamine ja mõista neilt solidaarselt hageja kasuks välja 50 000 eurot, s.o pool lillekioski ehitamise kuludest. Oma väidete tõendamiseks viitas hageja hagiavalduse lisadele. Esimese astme kohtu määrus
3. Harju Maakohus keeldus
4. detsembri
5. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3401 lg 2 ja

§ 371lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud hageja maakohtu

1. novembri
2. a määruses loetletud puudusi, mistõttu tuleb hagi menetlemisest keelduda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja rikkunud kohtule esitatud hagiavalduse vorminõudeid ning maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kõik haginõuded menetlusse võtmata.
4. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, sest hagiavaldus ei vasta seaduse nõuetele, kuna selles ei ole selgelt formuleeritud hagi eset ega alust. 2 2-18-17224
5. Hageja esitas
6. jaanuaril 2019 avalduse, milles vaidles vastu kostjate määruskaebemenetlusse kaasamisele ja palus algatada menetluse maakohtu võimalike rikkumiste tuvastamiseks.
7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi maakohtu menetlusse võtmise üle, tuleb hagi saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 10. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus

§ 3401lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel hagi ennatlikult menetlusse võtmata.

Riigikohus on selgitanud, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

§ 3401lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.

Puudus, mille kõrvaldamiseks

§ 3401

lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks

§ 371

lg 1 p-de 9-12 või lg 2 järgi alust hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 12).

§ 3401

lg 2 järgi, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb

§-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu otsusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist. Kui hagiavalduses on esitatud mitu nõuet, peab kohus iga nõude puhul analüüsima, kas esinevad nõude menetlemist takistavad puudused, ning vastava nõude osas hagi menetlusse võtmata jätmist põhjendama (Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p-d 11 ja 13).
3. Praegusel juhul jättis maakohus
4. novembri
5. a määrusega hagi § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus palus hagejal täpsustada, millise kostjate ebaseadusliku tegevuse keelamist hageja taotleb ning kas hageja soovib võla väljamõistmist kostjatelt solidaarselt või kindlate osadena. Lisaks palus maakohus hagejal selgitada enda omandiõiguse tekkimist lillekioskile ja kostjate vastu esitatud rahalise nõude kujunemist, ühes viidetega asjakohastele tõenditele. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt ei jätnud hageja neid maakohtu määruses loetletud puudusi kõrvaldamata (tl 35–37), mistõttu haginõuete menetlusse võtmisest keeldumine ei olnud

§ 3401lg 2 alusel põhjendatud.

Hageja täpsustas, et palub maakohtul keelata kostjatel lillekioski kasutamise ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 50 000 eurot. Lisaks selgitas hageja maakohtule, et lillekiosk on tema oma, kuna ta tellis selle ehituse ja kandis sellega seonduvad kulud. 3 2-18-17224 Kui maakohtu arvates ei täpsustanud hageja hagieset (kõiki nõudeid) ja hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt, saanuks maakohus määrata hagejale

§ 3401

lg 1 alusel uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ühes kohtupoolsete selgitustega, või korraldada hageja nõuete väljaselgitamiseks eelistungi. 12. Lisaks märgib kolleegium, et maakohtul ei olnud

§ 371

lg 1 p 9 järgi alust hagi menetlusse võtmisest vormipuuduste tõttu keelduda.

§ 371

lg 1 p 9 järgi võib maakohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 38. peatükis.

§-de 334 ja 336 järgi peavad kohtule esitatud avaldused olema selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, samas võib menetlusosaline esitada avalduse ka elektrooniliselt. Praegusel juhul esitas hageja esindaja hagiavalduse A4 formaadis arvutikirjas. Lisaks tuleb

§ 363

lg 1 p-de 2–3 järgi hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Ka need andmed oli hageja selgelt hagiavalduses ja selle täpsustuses märkinud. Seega ei saa hagejale praegusel juhul ette heita seda, et avaldus ei vastanud seaduses sätestatud vorminõuetele. Kohtupraktikas on küll peetud võimalikuks jätta hagi selle sätte alusel menetlusse võtmata ka juhul, kui haginõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik menetleda, kuid kolleegiumi hinnangul see praegusel juhul nii ei ole. Hageja palus hagiavalduses ja selle täienduses selgelt, tunnustada enda omandiõigust kostjate valduses olevale XXX asuvale lillekioskile, keelata kostjatel lillekioski kasutamine ja mõista kostjatelt solidaarselt välja 50 000 eurot. Hageja tõi selgelt välja ka nõuete aluseks olevad asjaolud. Eelnevat arvestades, on hageja esitanud hagiavalduses piisavalt selgelt oma nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud, mistõttu ei saa pidada haginõudeid sedavõrd ebaselgeks, et see õigustaks hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Kolleegium märgib, et õigusliku aluse määramine (kvalifitseerimine), on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest.

Sellele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-07, p 13).
3. Neil põhjendustel keeldus maakohus kolleegiumi arvates ennatlikult § 3401 lg 2 ja

§ 371

lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast ja hagi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Arvestades hageja nõuete paljusust ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid tuleb maakohtul hagi menetlusse võtmise üle otsustades mh hinnata, kas hagis esitatud asjaolusid arvestades saab hageja esitada mõlema kostja vastu kõiki hagis sisalduvaid nõudeid ning kas kõigi nõuete esitamine mõlema kostja vastu on õiguslikult perspektiivikas. Vajadusel peab maakohus andma hagejale uue tähtaja nõuete ja nende aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, selgitades hagejale tema võimalikke nõudeid, kuna hagejal ei ole kohtumenetluses õigusteadmistega esindajat. 14. Asjaolu, et maakohus küsis hageja määruskaebuse kohta kostjatelt seisukohta, ei anna alust arvata, et maakohus eksis menetlusõiguse normi vastu. Kuigi enne hagi menetlusse võtmist ei ole maakohus veel vastaspoolt menetlusse kaasanud ning üldjuhul temalt 4 2-18-17224 määruskaebuse kohta seetõttu ka

§ 663

lg 3 alusel vastust ei küsi, võib maakohus viidatud sätte alusel siiski seisukohta küsida, kui ta leiab, et määrus puudutab ka vastaspoolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 5