Obsah (6)

§ 75§ 751§ 78§ 118§ 74§ 76

1-15-10413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-10413 (15244000196) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona B

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Vabastada Jüri Murašov Viru Maakohtu 06.01.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 07.09.2017 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Jüri Murašovile katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 23.06.2020 ning allutada Jüri Murašov käitumiskontrollile tähtajaga kuni 23.06.2020. Käitumiskontrolli jooksul peab Jüri Murašov kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Jüri Murašov on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1 1-15-10413 vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 10) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 11) alluma elektroonilisele valvele.

§ 751lg 3 alusel määrata Jüri Murašovi elektroonilise valve pikkuseks 5 (viis) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Jüri Murašovi vangistusest vabanemisest. Määrata OSAÜHINGule NARVA ESIMENE ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jüri Murašovile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot. Mõista Jüri Murašovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700094001 ning selgitus „Jüri Murašov, 1-15-10413, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Jüri Murašov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.01.2016 otsusega

§ 118lg 1 p 1 järgi ja Kr

MS § 238 lg 2 sätteid rakendades mõisteti talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata tingimusel, et J. Murašov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Viru Maakohtu 06.01.2016 otsus jõustus 12.02.

1. Viru Maakohtu 25.02.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja J. Murašovile määrati katseajaks täiendav kohustus – osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Viru Maakohtu 15.06.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande taotlus karistuse täitmisele pööramiseks alkoholi tarvitamise keelu rikkumi põhjusel, rahuldamata. Viru Maakohtu 07.09.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande taotlus ja kohus pööras Viru Maakohtu 06.01.2016 kohtuotsusega nr 1-15-10413 J. 2 1-15-10413 Murašovile mõistetud karistuse, 2 aastat 8 kuud vangistust, täitmisele. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et J. Murašov rikkus kohtu määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
2. 25.03.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Murašovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. J. Murašovi karistusaeg algas 23.10.2017, see lõppeb 23.06.2020 ja võimalus vabaneda elektroonilise valve alla saabus 23.02.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla J. Murašovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
4. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab J. Murašovi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
5. Kohtuistungil avaldas J. Murašov, et taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele. Täiendavalt avaldas ta, et karistus pöörati täitmisele, kuna rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Vangistuses viibimise perioodil on saanud asjakohast psühholoogilist nõustamist ning on läbinud sotsiaalprogrammi sõltuvusest vabanemiseks. Lisaks alkoholi tarvitamise lõpetamisele on loobunud ka suitsetamisest. Alkosõltuvusest vabanemisel oli suureks abiks loetud erialane kirjandus ning tarvitamine on välistatud ka tulenevalt tervislikust seisundist. J. Murašov selgitas, et on tähele pannud kroonilise haiguse tõttu tarvitatava tablettravimi mõju viisil, et ravim põhjustab narkoaine tarvitamise jälje võetud analüüsidest. Vangistuses on suhtlusringkonnaks elukaaslane ja alaealised lapsed. Suhted perekonnaga on soojad. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlus puudub. Avavanglas viibimisel töötas väljaspool vanglat tööandja juures ning kuna J. Murašovit peetakse erialast väljaõpet omavaks spetsialistiks, siis oodatakse teda tööle ka tagasi.
6. Kaitsja toetas J. Murašovi seisukohta, tuues välja, et J. Murašov on vangistuses viibimise perioodil teinud endaga tööd paranemise teele asumiseks. Suhted kriminaalkorras karistatud isikutega on lõpetatud. Kuigi J. Murašovile on vangistuses viibimise perioodil määratud distsiplinaarkaristus, siis arvestada tuleb, et mõistetud karistus oli kergeim – noomitus. Süütuse presumptsioonist lähtudes tuleb jätta tähelepanuta J. Murašovi suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Ka tuleb J. Murašov lugeda esimest korda karistatud isikuks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja kaitsja seisukohad, leiab, et J. Murašovi saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. 7.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus möönab, et J. Murašov on ära kandnud poole mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on J. Murašovi avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, J. Murašovi on korterisse sisse kirjutatud ja seal elav isik, s.o J. Murašovi elukaaslane, on elektroonilise valve seadme paigaldamise ja J. Murašovi sinna elama asumisega nõustunud. Seega tuleb nentida J. Murašovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt J. Murašovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 3 1-15-10413 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud, et [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 9. Saab nõustuda kaitsjaga, et J. Murašovi käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset. J. Murašov on vangistuse viibides olnud hõivatud tööga ja seda nii vanglas kui ka töölepingu alusel avavanglas viibimisel. Vangistuses viibimise perioodil on läbinud asjakohase sotsiaalprogrammi ning temaga on läbi viinud vestlusi nii prühholoog kui ka vaimulik. J. Murašov asus õppima riigikeelt B1 tasemel, kuid avanaglasse pigutamise järel jäi koolitus pooleli. J. Murašovile on võimaldatud lühiajalisi väljasõite. J. Murašov omab vabu rahalisi vahendeid oma kontol summas 425 eurot, millega esialgselt vabanemise järgselt toime tulla. Vangla taotluse kohaselt on olemas OÜ P valmidus J. Murašovi tööle võtmiseks vabanemise järgselt. Kohtu käsutuses olevast toimikust on nähtav ka J. Murašovi lähedaste, s.o elukaaslase valmidus toetamiseks. Võimalus on esitada taotlus pensioni taastamiseks. Vangistuses viibimise perioodil on tihe kontakt elukaaslase ja alaealiste lastega. Lisaks on J. Murašovile vabanemisel tagatud kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadeldis ja kus praegu elavad J. Murašovi elukaaslane ja alaealised lapsed. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse J. Murašovi ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et J. Murašovi karistuse eesmärki saab lugeda kinnipidamisasutuses täidetuks ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise.

1. J. Murašov mõisteti süüdi raske tervisevastase süüteo toimepanemises. Viru Maakohtu 06.01.2016 kohtuotsusest nähtuvalt J. Murašov ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud tüli käigus lõi noaga kannatanule selja piirkonda, mille tagajärjel tekkis oht kannatanu elule. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 06.01.2016 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev teo eest karistut mõistes pidas kohus võimalikuks jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, allutades J. Murašovi käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele katseaja jooksul. J. Murašov talle antud võimalusse hoolivalt ei suhtunud ning käitumiskontrolliaegse kohustuse – alkoholi tarbimise keeld – rikkumise põhjusel pöörati karistus täitmisele. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib J. Murašov naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste inimeste tervist ohtu seadva tegevuse juurde. Kuid arvestada tuleb ka J. Murašovi käitumisega peale mõistetud karistuse täitmisele pööramist ning seejärel tema käitmisega vangistuses viibimise ajal, seega sellega, kuidas kantud karistuse osa on avaldanud mõju J. Murašovi väärtushinnangutele ja suhtumisele toimepandud kuriteosse ja ka sellele, milline on J. Murašovi motiveeritus elada võimaliku vabanemise järgselt seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et J. Murašov, kes käitus kohtuotsusega määratud katseajal viisil, mis tingis talle mõistetud karistuse täitmisele pööramise ja tuginedes J. Murašovi kohtuistungil avaldatule oma muutunud väärtushinnangutest, s.o elada edaspidi seaduskulekat elu, siis järeldab kohus sellest, et J. Murašovile põhiõigusi enampiirava karistusliigi kohaldamine on avaldanud sellist mõju, kus isik on jõudnud järeldusele, et 4 1-15-10413 vajadus on viia sisse korrektiivid oma elukorralduses. Puutuvalt eeltoodud asjaoludega on põhjust märkida, et nii vangla iseloomustuses tooduna kui ka J. Murašovi kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on J. Murašoviga tegeletud ning ka ta ise on aktiivselt tegelenud alkoholisõltuvusest vabanemisega. Selleks on läbitud nii vastavaid sotsiaalprogramme kui ka erialaspetsialistid on temaga vestelnud, et J. Murašov mõistaks oma probleemi ja leiaks lahendused sõltuvusest vabanemiseks. Kuigi vangistuses viibimise perioodil puudub võimalus alkoholi tarbida, siis arvestades kinnipidamiseasutuses viibitud aja hulka, lühiajaliste väljasõitude võimaldamist ning ka seda, et J. Murašov on osa karistust kandnud avavangla tingimustes, siis osundatu viitab sellele, et J. Murašov on suhtunud hoolivalt talle antud võimalusse ning alkoholi tarvitanud ei ole, või vähemalty alkoholi tarbimist ei ole tuvastatud. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt J. Murašovi usaldusväärsust ja seda, kas J. Murašovi positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et J. Murašov on teadvustanud enda toime pandud eksimust tingimisi karistuse kandmise tingimustes. J. Murašov ei ole mitte ainult teadvustanud enda toime pandud eksimust, vaid tema käitumine on objektiivselt avaldunud viisil, kus näha on samm-sammult muutused isiku käitumises ja suundumises õiguskuulekale teele. Nii võib välja tuua, et kui vangistuses viibimise algperioodil käitus J. Murašov viisil, kus põhjendatud oli talle distsiplinaarkaristuse määramine, siis aja möödudes on tema käitumine avaldunud viisil, kus vangla pidas võimalikuks kohaldada J. Murašovi suhtes võimalust kanda karistus avavangla tingimustes, isegi tingimustes kus J. Murašov omas kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on J. Murašov näidanud oma käitumisega üles suutlikkust järgida reegleid seaduskuulekaks käitumiseks. Eeltooduga seoses tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et kuigi J. Murašovi suhtes on algatatud kriminaalmenetlus uue süüteo toimepanemises vangistuse tingimuses, siis seni kuni puudub süüdimõistev jõustunud kohtuotsus ei saa kahtlustuse esemeks olevat kuritegu kasutada J. Murašovi vastu.
2. Seonduvalt J. Murašovi kohustuste ja majandusliku seisuga on põhjus peatuda sellelgi, et J. Murašov on isik, kel on täitmata nõudeid ca 7468 euro ulatuses. Tuleb siiski nentida, et kaalukat mõju avaldab kohtu poolt kohtuistungil tajutu, et J. Murašovil on võimalik toime tulla, elada seaduskuulekat elu ja hakata tasuma olemasolevaid võlanõudeid, kuna olemas on töökoht kuhu vabanemise järgselt tööle siirduda ning abiks on ka võimalik pensioni taastamisel saadav täiendav sissetulek. Seoses töökohustuste täitmisega peatub kohus aspektil, et isikul on küll krooniline haigus, kuid tervislikust seisundist tulenevalt ei ole ta keeldunud töötamast. J. Murašov on vangistuses viibimise ajal leidnud endale töökoha, kus ollakese valmis teda tööle võtma. Ka ei ole J. Murašov vastustanud enda tervisest tulenevaid riske selliseks, mis on takistuseks töökohustuste täitmisele asumisel. Asjaolu, et J. Murašovi ootab vabaduses töökoht, minimeerib kohtu arvates riski, et ta jätkab kuritegevusega kuna hõivatus tööga sisustab võimalikku vaba aega. Tuleb möönda, et isiku toimetulekut materiaalselt saab hinnata realistlikuks ja nõuete tasumisele asumist võimetekohaseks. Seega on J. Murašovi puhuselt minimeerunud ebakindlus, mis võib tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult, kui olemas on töökoht kus teda oodatakse ja hinnatakse ning seega väheneb võimalik vaba aja hulk. Kui siia juurde lisada ka asjaolu, et tervisest tulenevalt on alkoholi tarbimine vastunäidustatud, siis ühes J. Murašovi väärtushinnangute muutumisega enda elukorraldusse, annab positiivse prognoosi tema vabastamisele.
3. Kohtu veendumusel vabastamiseprotsess peab olema n-ö järg-järguline ja selle realiseerumine peab algama vangla siseselt ehk näiteks läbi avavangla ja/või erinevate soodustuste kohaldamise ja/või läbi lühiajaliste väljasõitude. Selliselt saab isik läbi reaalsete käitumisaktide näidata, et vangistuses viibides on temaga läbi viidud programmid tema arusaamu ja tõekspidamisi sisuliselt muutnud ja tema edaspidine käitumine ja valikud on kantud õiguspärastest veendumustest ja käitumisaktidest. Taoline olukord on J. Murašovi puhuselt ka toimunud. Nimelt ei saa kohtus jätta tähelepanuta seda, et vangla on märganud J. Murašovi iseloomustuses paljugi postiivset, ja et tema suhtes on vangistuses viibitud aja 5 1-15-10413 jooksul kohaldatud soodustusi. Nii on oluline, et tagatud on olnd lühiajalised väljasõidud ja lühiajalise perioodina peeti võimalikuks avavanglarežiimi kohaldamist. Kõik nimetatu avaldab positiivset mõju sotsialiseerumiseks ühiskonda vabaduse tingimustes.
4. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt omab J. Murašov kehtivat distsiplinaarkaristust. Nimelt nähtub kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuse määramine - J. Murašov on kinnipidamisasutuses käitunud viisil, et proportsionaalse meetmena toimepandud rikkumisele on peetud kohaseks noomituse määramist. Kuigi eelviidatud rikkumine ei ole kustunud, siis näitab see et J. Murašovi käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega, et nimetatud meetmed ei suutnud ohjata J. Murašovi käitumist ning objektiivselt avaldus J. Murašovi käitumine viisil kus talle määrati disstsiplinaarsüüteo toimepanemise eest karistus. Kõrvutades J. Murašovi suhtes koostatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise aega ja süüteo teoimepanemisest möödunud ajavahemikku, siis kuigi karistus on kehtiv tuleb möönda, et uusi distsiplinaarsüütegusi J. Murašov toime pannud ei ole.
5. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et J. Murašovi vabanemist toetavad mitmed asjaolud, mis J. Murašovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja J. Murašovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks prognoosotsustusena kahtluse alla ei sea. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel veenavad piisavalt isiku edaspidist õiguskuulekust, on võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Olulise asjaoluna on põhjust peatuda sellelgi, et vabanemisel asuks J. Murašov elama aadressile, kus teda ootavad ees tema lähedased. Kohtu jaoks omab tähtsust seegi, et lähedaste tugi on motiveerinud J. Murašovi õiguskuulekale teele asumisel. Lähedase inimese toe olemasolu ei saa alahinnata. Kuigi kohus ei ole seotud vangla ja prokuratuuri seisukohaga, võtab kohus arvesse, et nii üks kui ka teine on avaldanud seisukohta, et J. Murašovi suhtes on võimalik kohaldada tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabanemist.
6. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et J. Murašovile tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
7. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub J. Murašov kuni karistusaja lõpuni käitumiskontrolli nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata käitumiskontrolli aegsed nõuded ja kohustused, millised kuuluvad järgimisele: mitte tarvitada alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; alluma elektroonilisele valvele. J. Murašov on teadlik ja avaldanud nõustumust elektroonilise valve kohaldamiseks, sh pikemaks perioodiks, kui seda on kajastatud vangla iseloomustuses. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui J. Murašov kaldub kontrollnõuetest ja kohustustest kõrvale. Seega juhul, kui J. Murašov kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa. 6 1-15-10413
8. Seoses J. Murašovi suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid J. Murašovi varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse J. Murašovi just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. J. Murašovi kaitsja V. Gimaev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 90 euro suuruses summas, sh käibemaks 15 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja istungiks ettevalmistamiseks üks tund, summas 50 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on üks pooltund, s.o 25 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p-st ja § 17 lg-d 2 ja 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub J. Murašovilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 7