4-19-392/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Võru Väärteoasja number 4-19-392 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus Anatoly Rebrovile asenduskaristuse määramiseks Süüdlane Anatoly Rebrov. Isikukood 39103260049; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuvälise menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. märtsi 2016 otsusega nr 2603,16,000071 liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi määratud rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot Kohtutäitur Tartu kohtutäitur Anne Böckler Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Anatoly Rebrovile määratud rahatrahvi arestiga asendamiseks rahuldamata.
4. Määruse koopia saata Politsei- ja Piirivalveametile, Tartu kohtutäitur Anne Böcklerile ja Anatoly Rebrovile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2). PÕHIOSA Asjaolud
6. märtsi 2016 otsusega väärteoasjas nr 2603,16,000071 karistati Anatoly Rebrovi liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Otsus jõustus
7. märtsil
9. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas
10. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule taotluse otsustada karistusseadustiku § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel trahvi asendamine arestiga. Taotleja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust.
11. jaanuaril 2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat trahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara sealhulgas registervara olemasolu ja 1 töötamise registreid ning tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik ei tööta ning tema kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
12. Kohus saatis A. Rebrovile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
13. veebruaril 2019 kutse
14. märtsil 2019 toimuvale istungile. Selle kutse sai A. Rebrov kätte
15. märtsil 2019 ühes Petseri postkontoris. Ometigi ei tulnud ta istungile ega teavitanud kohut eelnevalt istungile tulemata jätmisest. Ka ei ole A. Rebrov võtnud kohtuga ühendust hiljem. Kohtu seisukoht
16. VTMS § 211 lg-st 3 tulenevalt teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik. Praegu see kohtu hinnangul võimalik ei olegi ja seda järgmistel põhjustel.
17. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus VTMS § 211 lg 11 ls 1 kohaselt süüdlase osavõtul. Seega eeldab PPA avalduse rahuldamine möödapääsmatult A. Rebrovi kohtusse ilmumist. Kohtu hinnangul aga pole põhjust eeldada, et A. Rebrov kohtusse tuleb. On alust arvata, et A. Rebrov elab Venemaal Petseris: see elukoht ilmneb nii kohtu käsutuses olevatest andmetest kui ka saab seda järeldada seetõttu, et A. Rebrov võttis Petseri postkontoris vastu kohtukutse. Sellest, et A. Rebrov istungile ei tulnud ega kuidagi kohtuga ühendust ei võtnud, saab järeldada, et A. Rebrov ei kavatse kohtusse tulla.
18. Teoreetiliselt oleks kohtul võimalik kasutada A. Rebrovi kohtusse toimetamiseks sunnivahendeid.
19. Kõigepealt võiks tulla kõne alla sundtoomine VTMS § 43 lg 3 alusel. See aga võimalik ei ole, sest sundtoomist teostab Eesti politsei (VTMS § 43 lg 4), kellel ei ole võimalik tuua kedagi kohtusse sundkorras välisriigist.
20. Mõelda saaks ka A. Rebrovi tagaotsitavaks kuulutamise peale VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 alusel. KrMS § 140 lg 1 kohaselt võib muu hulgas kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava või süüdistatava, kes ei ole kutse peale ilmunud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Pole alust arvata, et A. Rebrovil oli kohtuistungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Samas aga ei ole tegemist olukorraga, kus isiku asukoht oleks teadmata (nagu KrMS § 140 lg 1 kutse peale tulemata jääja tagaotsitavaks kuulutamiseks vajalikuks peab). Seega on kaheldav, kas A. Rebrovi saaks tagaotsitavaks kuulutada KrMS § 140 lg 1 alt 1 alusel. Ilmselt aga oleks võimalik KrMS § 140 lg 1 alt 2: A. Rebrov hoiab kohtulahendi täitmisest kõrvale. Sellise järelduse saab teha selle põhjal, et A. Rebrov ei ilmunud hoolimata kutse saamisest kohtusse ega võtnud kohtuga kuidagi ühendust. Seega oleks võimalik A. Rebrovi tagaotsitavaks kuulutamine tema sundtoomiseks kohtuistungile.
21. Siiski tuleb pidada silmas seda, et tagaotsitavaks kuulutamine on menetleja kaalutlusotsus: kui KrMS § 140 lg 1 alused ka esinevad, ei ole menetleja kohustatud tingimata isikut tagaotsitavaks kuulutama. Sellise otsustuse tegemisel on tarvis pidada silmas menetlusökonoomia põhimõtet. Kohtu hinnangul ei kaaluks tagaotsimisega saavutatav potentsiaalne ressursikulu üles kasu, mida see meetod endaga kaasa tooks. Tõsi, tagaotsimine ise kuigivõrd ressurssi ei võta. Arvestades seda, et A. Rebrov elab välismaal, ei ole alust eeldada, et politsei hakkaks A. Rebrovi Eestis aktiivselt taga otsima. Seega tähendaks tagaotsimine eelduslikult seda, et A. Rebrov peetaks kinni siis, kui ta tuleks Eestisse ja riik 2 sellest mingil moel teada saaks. Esiteks on vähetõenäoline, et A. Rebrov Eestisse tuleb. Kui ta seda aga teeks ja ta tõepoolest kinni peetaks, oleks tagajärjeks juba reaalne ressursikulu, millest eeldatavasti mingit kasu ei oleks. See ressursikulu seisneks järgnevas. Esiteks peaksid politseinikud A. Rebrovi arestimajja toimetama ja teda oleks tarvis hoida seal arestimajas kuni kohtuistungini, kuhu politseinikud ta toimetama peaksid. Teiseks peaks kohus viima läbi ilma ette planeerimata istungi (vajadusel nädalavahetusel: vt VTMS § 139 lg 5). Nende toimingute viljakus oleks aga väga küsitav. Seda seetõttu, et isegi kui istung pidada ja A. Rebrovi rahatrahv arestiga asendada, ei oleks kuigivõrd suurt lootust, et A. Rebrov selle aresti ära kannab. Seda seepärast, et seda aresti ei saa koheselt täitmisele pöörata: vt VTMS § 205 lg-d 1 ja
22. Niisiis tuleks A. Rebrov pärast kohtulahendi tegemist vabadusse lasta. On äärmiselt tõenäoline, et sellisel juhul läheks süüdlane Venemaale ega tuleks enam Eestisse. Niisiis oleks menetlusliku ressursi kulutamine olnud asjatu. Seetõttu ei kuuluta kohus A. Rebrovi tagaotsitavaks.
23. Niisiis tuleb PPA taotlus VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalselt/ 3