KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-17296 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2019. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi M. K. hagi Sotsiaalse Kohanemise Tugi

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 03.07.2018.a. 1

§ 100lg 4 alusel 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot 72 senti.

1. Menetluskulud jätta kostja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus- Sillamäe MTÜ kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
2. M. K. esitas Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus- Sillamäe MTÜ vastu, milles palus lugeda poolte vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks

§ 91

lg 2 p 2 alusel alates 03.07.2018.a.; välja mõista saamata jäänud töötasu 375, 70 eurot; välja mõista saamata jäänud puhkusetasu 44, 73 eurot; välja mõista tööandjalt hüvitis

§ 100lg 4 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 190, 08 eurot.

2.

1. a)
2. b)
3. c)Töövaidluskomisjon rahuldas 15.10.2018.a. otsusega M. K. avalduse osaliselt: lõpetas töölepingu

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 03.07.2018.a.; mõistis tööandjalt välja M.

K. kasuks hüvitise

§ 100

lg 4 alusel 126, 72 eurot; saamata töötasu 375, 70 eurot; puhkusehüvitise 44, 73 eurot.

1. Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus MTÜ esitas 14.11.2018.a. maakohtule taotluse M. K. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas. M. K. ei ole esitanud maakohtule hagi osas, milles töövaidluskomisjon jättis töötaja avalduse rahuldamata.
2. Maakohus luges 07.01.2019.a. määrusega M. K. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks, võttis hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Menetlusse võtmise määrus on kostja seaduslikule esindajale A. S.ile isiklikult kätte toimetatud 16.01.2019.a. (tl 76) Kostja kirjalikke vastuväiteid ega täiendavaid tõendeid maakohtule ei esitanud. 2

§ 91lg 2 alusel alates 03.07.2018.a.

Tööandja töölepingut töötaja ülesütlemise avalduse alusel ei lõpetanud. Tööandja lõpetas M. K.ga töösuhte 27.07.2018.a

§ 88

lg 1 p 3 alusel töökohustuste rikkumise tõttu (töötaja väidetavalt ei kandnud maski). Tööandja tugines ettekannetele 06.03.2018.a 6. 18.03.2019.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude (so TVK rahuldatud osas) juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja esindaja selgitas, et töötajapoolse töölepingu ülesütlemise tingis asjaolu, et maikuust alates olid tootmisruumis, kus hageja töötas, uksed kinni, hagejat tööle ei lastud, palka ei makstud. Töötaja esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 91lg 2 alusel.

M. K. saatis avalduse kostja elektronpostiaadressile. Tööandja sellele ei reageerinud, töötajate registris muudatusi ei teinud, mistõttu ei olnud hagejal võimalik ka ennast töötuna arvele võtta. Kostja seaduslik esindaja A. S. kohtuistungile ei ilmunud. Kohal viibinud seaduslik esindaja V. B. ei osanud hageja töötasu ja hüvitiste osas esitatud nõuet kommenteerida, selgitades, et tegeles rohkem tootmisega. Töötajate ja dokumentidega tegeles peamiselt A. S.. Kostja seaduslik esindaja leidis, et tööleping tuleks tema arvates lõpetatuks lugeda töödistsipliini rikkumise tõttu 27.07.2018.a. nagu tööandja on märkinud. Kostja esindaja märkis, et tootmisruumide uksed ei olnud kinni, mõned töötajad seevastu ei tahtnud tööle tulla ning dikteerisid oma tingimusi. M. K. rikkumine seisnes kostja seadusliku esindaja teadmiste mööda selles, et ei kandnud maski. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidlusasja nr 4-1/1316/18 (töövaidluskomisjoni) materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 2 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja M. K. ei ole maakohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas. Vastavalt TvLS § 58 lg 4 kui töövaidluskomisjon avalduse osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sama paragrahvi
3. lõike kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus lg 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 15.10.2018.a. otsusega M. K. avalduse osaliselt (tl 5-7): lõpetas töölepingu

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 03.07.2018.a.; mõistis tööandjalt välja M.

K. kasuks d) hüvitise

§ 100lg 4 alusel 126, 72 eurot; e) saamata töötasu 375, 70 eurot; f) puhkusehüvitise 44, 73 eurot. 3

§ 91lg 2 alusel ja maksta välja kõik vähemmakstud tasud (tl 26).

Vastavalt

§ 95

lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust (lg 3). Töötaja on töölepingu ülesütlemise vorminõuet järginud. Avalduses puudub küll ülesütlemise põhjendus, kuid

§ 95lg 3 kohaselt ei muuda see ülesütlemist tühiseks. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 69 lg 1 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus selle tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 09.04.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14; 07.

2. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). M. K. on oma ülesütlemisavalduse saatnud kostja äriregistrijärgsetele e-posti aadressidele sk.tugikeskus@gmail.com ja info@inva.ee. Kirja manuses on ülesütlemisavaldus (tl 45). Tööandja ei ole töötaja avaldusele reageerinud. Kostja seaduslik esindaja V. B. leidis, et kui registrijärgsel e-posti aadressil avaldus esitati, siis eeldatavalt sai tööandja selle ka kätte (tl 90). E-posti aadressidele oli ligipääs A. S.il. Kohus on seisukohal, et töötaja avaldus jõudis tööandjani, tööandjal oli võimalus sellega tutvuda. Vastavalt

§ 91

lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Kostja ei ole hageja väiteid töötasu maksmata jätmise kohta millegagi ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooltevaheline tööleping on töötaja poolt kehtivalt üles öeldud

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 03.07.2018.a 11.

Tööandja teatas 27.07.2018.a. M. K.le, et ütleb töölepingu üles

§ 88

lg 1 p 3 alusel (tl 46) Kohus märgib, et tööandjapoolne ülesütlemine on juba ainuüksi seetõttu tühine, et leping oli kehtivalt üles öeldud töötaja ülesütlemisavaladuse alusel. Töölepingut, mis kord on juba üles öeldud, ei ole võimalik teistkordselt üles öelda. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 88

lg 1 p 3 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist muuhulgas kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kostja ei ole tõendanud ka hagejapoolset töökohustuste rikkumist. 4

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tulenevalt

§ 35

peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M. K. ja Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus 29.09.2017. aastal töölepingu nr 20/01-10-2017 (tl 20-22), mille p 3.1 ja 5.1 kohaselt asus töötaja tööle puidutöölise ametikohal töötasuga 2, 78 eurot tunnis. 29.12.2017.a. töölepingu muudatuste kohaselt oli töötaja töötasu suurus 2, 97 eurot tunnis (tl 23). Tulenevalt

§ 29

lg 6 ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu.

§ 29

lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestati 2017.a töötasu alammäär 2, 78 eurot ja 2018.a. 2, 97 eurot. Kostja ei ole omapoolseid arvestusi, vastuväiteid esitanud ei töövaidluskomisjonile ega kohtule M. K. pangakonto väljavõttest tulenevalt ei ole 2018. aasta eest puhkusetasu ega töölepingu ülesütlemisel puhkusehüvitist makstud (tl 25) Töötaja on esitanud omapoolsed arvestused saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu kohta (tl 27). Avaldaja esitatud arvestuse kohaselt on tegelik tööaeg tundides korrutatud töötasu alammääraga tunnis. Andmed on kontrollitavad / võrreldavad tegelikult pangakontole laekunud töötasu maksetega Arvestuste kohaselt on tööandja jätnud hagejale välja maksmata töötasu detsembri 2017.a. ja mai/juuni 2018.a eest ning kuude lõikes on maksnud vähem ettenähtust (kokku 375, 70 eurot) 13.

§ 100

lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Poolte töösuhe kestis 29.09.2017 - 03.07.2018.a., töötajale ei makstud töötasu mai- ja juunikuu eest, samas ei ole ka tööandja esitanud töötajale hoiatust ega öelnud töölepingut üles põhjusel, et töötaja kahe kuu jooksul (mai - 03.06.2017) tööle ei ilmunud. Kuna töövaidluskomisjon mõistis hageja kasuks välja hüvitise kahe kuu töötasu ulatuses so 126, 72 eurot ning hageja ei ole osalist rahuldamist vaidlustanud, jääb maakohus töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud hüvitise suuruse juurde. Menetluskulud 14. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5