lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda 2 2-18-110210 ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et käesoleva asja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud (sh kohtuvälised kulud) menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalise kinnitavad, et kompromissi kohase täitmisega puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 eurot ja hagi esitamisel kohtusse on tasutud täiendavat riigilõivu summas 30 eurot. Kokku 75 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja
lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr EE702200221019967890 AS-is Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.