Obsah (6)

§ 107§ 95§109§ 88§ 104§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. märts 2019. a Tsiviilasja number

) § 88 lg 1 alusel alates

1. märtsist
2. a on tühine, lõpetas töölepingu

§ 107lg 2 alusel 6.

aprillist

1. a ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 390 eurot. Kostja esitas
2. juunil
3. a kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses.
4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Puurmani Vallavalitsuse vahel
5. septembril
6. a sõlmitud tööleping nr 171, mille kohaselt asus hageja alates
7. oktoobrist
8. a tööle Saduküla Vaba Aja Keskuse majahoidjana 0,25 töökoormusega määramata ajaks palgaga 110 eurot kuus. Veebruaris 2018 leping muudeti ja hageja põhipalgaks määrati alates
9. jaanuarist
10. a 0,25 koormuse juures 130 eurot kuus (bruto). Hageja töökoht viidi
11. detsembri
12. a Puurmani Vallavalitsuse teatise nr 21.1-10/929 kohaselt üle Jõgeva Vallavalitsuse koosseisu alates
13. jaanuarist
14. a.
15. märtsil
16. a laekus kostjalt hageja kontole 30 eurot 73 senti selgitusega ”Lõpparve”. Hageja sai Maksu- ja Tolliameti poole pöördumisel teada, et kostja on lõpetanud temaga töölepingu ühepoolselt
17. märtsil
18. a. Kostja ei ole esitanud hagejale ei kirjalikult ega suuliselt töölepingu ülesütlemise avaldust ega sellest hagejat teavitanud. Kostja rikkus töölepingu ülesütlemisel vorminõudeid ja seega on ülesütlemine tühine ja ülesütlemiseks puudub alus. Vastuseks kostja vastuväitele märkis hageja, et oma tööülesandeid täites ei olnud tal otsest kokkupuudet lastega.
19. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt peeti hageja töökohal Siimusti Lasteaed– Algkoolis kinni
20. märtsil
21. a kahtlustatuna laste vastu toime pandud seksuaalkuriteos. Sama päeva õhtul teavitas lasteaia juhataja tekkinud olukorrast kostjat ja järgmise päeva hommikul saatis kostja hageja meiliaadressile teate töölepingu ülesütlemisest. Kostjale teadaolevalt viibis hageja vahi all kuni
22. märtsini
23. a ja samal päeval sai ta telefonikõnest lasteaia juhatajaga teada, et temaga on tööleping lõpetatud. Kostja oli üles öelnud ka töölepingu, mis puudutas hageja töökohta lasteaias ning hageja oli ka selle TVK-s vaidlustanud, kusjuures nimetatud avaldusele oli hageja lisanud vastava ülesütlemisavalduse, mis on talle saadetud meiliaadressile mihgel@hot.ee, kuid mõned tunnid hiljem. Kostja dokumendihaldussüsteemi 2 logiandmete kohaselt on ülesütlemine adressaadini jõudnud. Seega on ebatõenäoline, et hageja ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. E-postiga saadetud avaldus on vormikohane, kuna

§ 95ei nõua selle allkirjastamist.

Kuna hagejat kahtlustati ja esitati süüdistus laste vastu toime pandud seksuaalkuriteos, ei pidanud kostja töösuhte jätkumist hagejaga võimalikuks. Hageja tegu, mis andis õiguskaitseorganitele põhjuse tema varjatud jälgimiseks ja sellele järgnevaks kinnipidamiseks, on piisav usalduse kadumiseks. Töölepingu seadus ei seosta tööandja usalduse kaotust ja klientide usaldamatuse teket süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Vaatamata sellele, et hageja töökohustused ei olnud seotud lastega, on võimatu lasteasutuse heakorda tagaval isikul vältida lastega kokkupuutumist. Majahoidja töökohustusi täites ei ole hagejal lastele võimalik nii lähedale pääseda kui õpetaja abi kohal ning tõenäoliselt ei saa ta kahtlustuses kirjeldatud tegusid majahoidja töökohal jätkates toime panna. Samas koos esitatud kahtlustusega langeb kahtluse alla laste turvalisus valla teenuste kasutamisel Saduküla vaba aja keskuses. Mõistlik lapsevanem ei saa nõustuda olukorraga, kus väidetavalt lapsi väärkohelnud isik jätkab sama tööandja heaks samas hoones töötamist. Kuigi hageja ei ole tuginenud ülesütlemisel seadusest tuleneva aluse puudumisele, asus töövaidluskomisjon kontrollima ülesütlemist õigustavaid asjaolusid. Ka edasises kohtumenetluses ei ole hageja oma nõuet muutnud ega täpsustanud. MAAKOHTU LAHEND 4. Tartu Maakohus rahuldas 1. novembri 2018. a otsusega hagi, tuvastas, et kostja 6. märtsi 2018. a töölepingu nr 171 erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine, lõpetas poolte vahel 29. septembril 2014. a sõlmitud töölepingu nr 171 6. märtsist 2018. a

§ 107

lg 2 alusel, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

§109lg 1 alusel summas 390 eurot (bruto) ning jättis menetluskulud kostja kanda.

Poolte vahel puudub vaidlus töölepingu kehtivuse ja tööandja õigusjärgluse üle. Maakohus leidis, et TVK on väljunud lepingu lõpetamise materiaalõiguslikke aluseid hindama asudes nõude piiridest. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et talle ei toimetatud kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust. Hageja ei ole esitanud nõuet põhjusel, et ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused ei olnud täidetud. Hageja ei ole oma nõuet hagimenetluses muutnud. Kohus ei lahenda töövaidlust kaebusena TVK otsusele vaid võtab aluseks TVK-le esitatud nõuded ja välja toodud asjaolud ning vastaspoole vastuväited ja lahendab nimetatud nõuded. Seetõttu jättis maakohus hindamata kostja seisukohad seoses hageja võimaliku usalduse kaotusega, seega selle kohta, kas ülesütlemine oli põhjendatud või mitte. Maakohus leidis, et kostja ei ole täitnud lepingu ülesütlemise formaalnõudeid.

§ 95

lg 1 kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemise avaldus esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatu ei tähenda, et see peab olema allkirjastatud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-le 1 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub muuhulgas ka 3 sellest, kas saajal on interneti-püsiühendus või mitte (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Kostja on esitanud 6. märtsil 2018. a kell 9:10 saadetud meili (tl 29), milles teatab, et ei pea võimalikuks jätkata hagejaga töösuhet ja ütleb lepingu

§ 88lg 1 alusel üles.

Nimetatud meil on saadetud aadressile mihgel@hot.ee. Hageja selgitas, et ta ei ole nimetatud meili saanud ja ta sai lepingu ülesütlemisest teada alles

1. märtsil
2. a. Hageja ei ole eitanud, et on saanud meili teel avalduse, millega öeldi üles tema tööleping. Kostja pidi tõendama, et tema poolt
3. märtsil
4. a kell 9:10 saadetud meil on jõudnud hageja postkasti või tal oli muul viisil võimalik sellega tutvuda. Maakohus leidis, et kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud.

§ 104lg 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

Kuna kostja tahteavaldus ei ole jõudnud hagejani, on

1. märtsi
2. a ülesütlemisavaldus tühine.

§ 107

lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kuna ülesütlemine oli tühine, ei ole hageja ja kostja vaheline tööleping nr 171 lõppenud. Hageja palus lõpetada lepingu 6. aprillist 2018. a. Maakohus leidis, et hageja nõude saab rahuldada ja lähtudes

§ 107lg-st 2 lugeda töölepingu nr 171 lõppenuks 6.

märtsist 2018. a. Hageja palus välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 390 eurot (

§ 109lg 1).

Maakohus leidis, et kuna hüvitise määramise eeldused on täidetud, tuleb hüvitis määrata seaduses sätestatud määras, s.o hageja kolme kuu töötasu suuruses. Pooled oli lepingus kokku leppinud hageja töötasuks alates

1. jaanuarist
2. a 130 eurot (bruto). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitis 390 eurot (bruto). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel kostja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt tõendas kostja ülesütlemisavalduse jõudmist hagejani enda dokumendihaldussüsteemi väljavõttega, millest nähtus, et tema poolt hagejale
4. märtsil
5. a adresseeritud e-kiri/ülesütlemisavaldus toimetati sama päeva seisuga hageja arvutiserverisse. Väljavõte sisaldab sõnaselgelt adressaadi serveri vastust: delivered. Sellele järgnev tähekombinatsioon tähendab, et kiri läks läbi ja jõudis saajale kohale. Maakohus ei selgitanud, miks ta leidis, et antud väljavõte tõendab vaid asjaolu, et kostja on meili oma serverist välja saatnud, jättes täitmata TsMS §-s 232 sätestatud tõendi hindamise kohustuse. Kostjal puudus võimalus kasutada töölepingu ülesütlemiseks teistsugust viisi, kuna oli teadmata, kui kaua hageja vahi all viibib. Situatsiooni arvestades pidi kostja tööandjana tegutsema kiiresti, kuna tegemist oli olukorraga, kus uurija sõnul pidi hagejalt võetama viivitamata võimalus laste juures viibimiseks. Kui seadusandja annab võimaluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teha töölepingu ülesütlemise avaldus teatavaks ja töötaja on tööandjale teinud teatavaks oma e-posti aadressi, siis on töötaja kohustuseks hoida oma e-post töökorras ning töötajal ei ole alust väita, et ta ei ole töölepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud ja tal ei ole olnud võimalust sellega tutvuda. Kui ülesütlemise põhjuseks on teise poole lepingurikkumine, tuleb kohaldamisele TsÜS § 70, mis lihtsustab avalduse teinud poole tõendamiskohustust selle võrra, et avalduse kadumisel või 4 edastamise viivituse korral loetakse avaldus kättesaaduks ajal, mil see oleks teise pooleni jõudnud tavalistel asjaoludel, kui avalduse tegija tõendab, et ta on oma tahte väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kostja on nii töövaidluskomisjoni istungil kui ka
6. juuni
7. a vastuses maakohtule väljendanud seisukohta lõpetada tööleping poolte kokkuleppel ilma täiendavat hüvitist maksmata. Seega on kostja kogu asja arutamise vältel olnud vastu hüvitise määramisele ning pidanud seda kõikide asjaolude pinnalt kostja kui tööandja suhtes ebaõiglaseks.
8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
10. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et tööleping nr 171 oli sõlmitud
11. septembril 2014.a Puurmani Vallavalitsuse ja Ü.R. u vahel määramata ajaks (t lk 15-16). Lepingu kohaselt töötas hageja koormusega 10 tundi nädalas (0,25) Saduküla Vaba Aja Keskuse majahoidjana. Puurmani Vallavalitsus teatas
12. detsembril 2017 hagejale, et tema töökoht on üle viidud Jõgeva vallavalitsuse koosseisu alates
13. jaanuarist 2018 (t lk 17). Vastav lepingumuudatus on vormistatud ka Jõgeva Vallavalitsuse ja hageja vahel (t lk 18). Kostja väitel ütles ta hagejaga sõlmitud töölepingu üles

§ 88lg 1 alusel 6.

märtsil 2018 kell 9.10 saadetud e-kirjaga (t lk 29). Hageja leiab, et kostja ei ole talle töölepingu ülesütlemise avaldust edastanud, hageja ei ole kostja 6. märtsi 2018. a e-kirja kätte saanud.

§ 95

lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.

§ 95

lg 1 teise lause järgi on vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud. Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud (vt Riigikohtu

1. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 13). Kostja viited TsÜS § 70 kohaldamisele ei ole asjakohased.
2. E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Interneti püsiühendus või mitte (Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). Vaidlust ei ole, et hageja oli ülesütlemisavalduse kostja poolt edastamisel, s.o
5. märtsil
6. a kinnipidamisasutuses. Kostja kinnitusel oli ta sellest teadlik (tl 26). Sellest tulenevalt ei olnud ringkonnakohtu hinnangul hagejal Interneti püsiühendust, et ta saaks oma postkasti vaadata ja e-kirjadega tutvuda. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et tal puudus võimalus teistsugusel viisil töölepingu ülesütlemise avalduse edastamiseks. Kostja, teades, et hageja on kinnipidamisasutuses, võis edastada ülesütlemisavalduse hagejale kinnipidamisasutuse kaudu. Kostja seda ei teinud, eelistades e-kirjaga töölepingu ülesütlemist. 5 E-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Teate kadumise riski kannab ta hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Seda ei saa tõendada e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus tema serverisse (Riigikohtu 3-2-1-123-07, p 14; 3-2-1-8-15, p 13). Kooskolas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga pidi kostja tõendama, et hagejal oli mõistlik võimalus tutvuda tema
7. märtsil
8. a saadetud kirjaga. Kostja ei ole seda teinud.
9. Kostja hinnangul tõendab ülesütlemise kättetoimetamist kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud dokumendihaldussüsteemi väljavõte, millest nähtus, et tema poolt hagejale
10. märtsil
11. a adresseeritud e-kiri/ülesütlemisavaldus toimetati sama päeva seisuga hageja arvutiserverisse. Väljavõte sisaldab sõnaselgelt adressaadi serveri vastust: delivered. Sellele järgnev tähekombinatsioon tähendab, et kiri jõudis saajale kohale. Ringkonnakohus kostja käsitlusega ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tegemist on kostja enda dokumendihaldussüsteemi väljavõttega, mitte hageja elektroonilise posti teenusepakkuja serveri väljavõttega. Eksitav on kostja väide, et sõna delivered puudutab adressaadi serveri vastust. Väljavõtte kohaselt puudutab see lahtrit „sündmus“. Adressaadi serveri vastuse lahtris on märgitud numbrite ja tähtede kombinatsioon. Kostja väide, et nimetatud kombinatsioon tähendabki, et kiri läks läbi ja jõudis adressaadini, on paljasõnaline ja tõendamata. Selles sisalduv sõna queued, mis tähendab „asetatud järjekorda“, on pigem vastuolus kostja poolt väidetuga. Sõnaühend „asetatud järjekorda“ tõendab ringkonnakohtu hinnangul vaid seda, et kirja edastamine/kättetoimetamine on ootel. Kostja ei ole esitanud hageja postkasti teenusepakkuja serveri kinnitust selle kohta, et kostja e-kiri jõudis hageja teenusepakkuja serverisse ja sealt edasi hageja postkasti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi saaja serverisse e-kirja jõudmine piisav, et saatja saaks väita, et saaja on kirjaga tutvunud. Saajal peab muuhulgas olema mõistlik võimalus kirjaga tutvuda, mis sõltub mitmetest asjaoludest, sh ka Interneti püsiühenduse olemasolust. Lisaks Interneti püsiühendusele võib saaja postkastis ja/või ka teenusepakkuja serveris olla muid kirjade saabumise piiranguid, kirjad võivad saabuda rämpsposti kausta või server ei lase neid muudel põhjustel läbi. Ringkonnakohus märkis eespool, et e-kirja kättetoimetamise riski kannab saatja. Kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et tema
12. märtsi
13. a e-kiri koos töölepingu ülesütlemisavaldusega jõudis hagejani.
14. Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hageja kasuks hüvitise väljamõistmine on ebaõiglane. Kuivõrd kostja ei ole hagejale töölepingu ülesütlemisavaldust edastanud, on ülesütlemine tühine. Hageja on palunud TVK istungil lõpetada töösuhe

§ 107lg 2 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult lugenud töölepingu lõppenuks

1. märtsist
2. Hageja ei ole aga apellatsioonkaebust selle suhtes esitanud. TVK on õigesti oma otsuse p-s 35 leidnud, et tööleping tuli lugeda lõppenuks
3. aprillist
4. Riigikohus on
5. oktoobri 2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 p-s 16 leidnud, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse

§ 107lg 1 järgi, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

Kohus lõpetab töölepingu kooskõlas

§ 107

lg-ga 2 ja

§ 97lg-tega 1, ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja lõppemisel.

Juhul kui tööandja ei ole töösuhte lõppemisest ette teatanud või vähem ette teatatud aja eest hüvitist maksnud, lõpetab töövaidlusorgan töösuhte ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel.

§ 97

lg 2 p 2 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat vähemalt 30 kalendripäeva. TVK on 6 tuvastanud, et poolte vaheline töösuhe algas

1. septembril 2014, millest tulenevalt oleks tööandja pidanud kohaldama töölepingu erakorralisel ülesütlemisel 30 kalendripäevast etteteatamistähtaega. Tööandjapoolsest töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtuvalt lõpetas tööandja töötajaga töölepingu
2. märtsil 2018, ehk ilma 30 kalendripäevase etteteatamistähtajata. 12.

§ 109

lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

§ 107

lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile menetluses asjaolusid, mis annaksid aluse hüvitise suuruse muutmiseks

§ 109lg 1 teise lause järgi.

13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hageja on esitanud vastuse apellatsioonkaebusele ise. Ringkonnakohus lahendas tsiviilasjas kirjalikus menetluses. Sellest tulenevalt hagejale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7