← Eesti

3-16-1750/49

Obsah (6)§ 152§ 45§ 185§ 155§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2019, Tartu Haldusasja number 3-16-1750 Haldusasi Karl Eelmaa kaebus

) § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 tulenevalt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

  1. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse nõudega tühistada Justiitsministeeriumi
  2. juuli
  3. a vaideotsus nr 11-7/5149-3 ning paigutada kaebaja Viru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. Halduskohus rahuldas
  4. jaanuari
  5. a otsusega kaebuse ning kohustas Viru Vanglat kaebaja
  6. aprilli
  7. a taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohus tühistas ka vaidlustatud Justiitsministeeriumi vaideotsuse. Apellatsioonkaebustest tuleneb, et kaebaja vabanes
  8. jaanuaril 2019 ennetähtaegselt Viru Vanglast. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja vanglast vabanemisega on vaidlustatud haldusaktide mõju lõppenud, kuna nad ei mõjuta enam kaebaja õigusi ja kohustusi. Seda tuleb käsitada samaväärsena

§ 152

lg 1 p-s 4 sätestatud olukorraga, st olukorraga, kus vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Mõlemal juhul on haldusakti mõju täielikult lõppenud ning selle tühistamine pole isiku õiguste kaitseks enam vajalik. Ühtlasi puudub seetõttu vajadus kohustada Viru Vanglat uuesti kaebaja taotlust tema ümberpaigutamiseks Viru Vanglast Tartu Vanglasse läbi vaatama. 11.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja 2 seda taotleb. Ringkonnakohus andis 5. märtsi 2019. a määrusega kaebajale võimaluse esitada vastavalt

§ 152

lg-le 2 taotlus menetluse jätkamiseks ning selgitas kaebajale, et põhjendatud huvi esinemise korral võib olla võimalik jätkata kaebuse menetlemist vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus märkis, et selleks peab kaebaja esitama ringkonnakohtule taotluse ning tooma selles välja

§ 45lg-st 2 tuleneva põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus toimetati kaebajale kätte
  4. märtsil 2019 (AET-i kaudu). Seega saabus ringkonnakohtule vastamise tähtaeg
  5. märtsil
  6. Kaebaja ei ole käesoleva kohtumääruse tegemiseni esitanud haldusasjas täiendavaid avaldusi või taotlusi ega võtnud kohtuga muul moel ühendust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisega jätkamine, kuna kaebaja on kinnipidamisasutusest vabanenud ning ei saa eeldada, et isikul esineks ka sellises olukorras endiselt näiteks tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.
  7. Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus

§ 185lg 1 ja § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja nr 3-16-1750 menetluse.

14. Vastavalt

§ 155

lg-le 3 tühistab ringkonnakohus ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2019. a otsuse, millega halduskohus kaebuse rahuldas. 15.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Halduskohtule esitatud kaebuselt tasuti riigilõiv 15 eurot

  1. septembril
  2. Apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a otsusele tasuti kaebaja eest riigilõiv 15 eurot
  5. detsembril
  6. Seega kuulub kaebajale tagastamisele riigilõiv summas 30 eurot. Kaebajal tuleb ringkonnakohtule teatada arvelduskonto number, kuhu tagastatav riigilõiv kanda. 16.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nagu eelnevalt märgitud, kuuluvad tasutud riigilõivud kaebajale tagastamisele. Muude menetluskulude osas ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ringkonnakohtule esitatud, mistõttu jäävad muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.