KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-296

§ 24

lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

§ 24

lg 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks sellisel juhul hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale.

§ 24

lg 3 esimese lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas.

§ 24

lg 4 esimese lause kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

§ 24

lg 4 teine lause sätestab, et sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

§ 25

lg 1 esimene lause järgi töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse.

§ 25

lg 1 teine lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.

§ 25

lg 1 kolmanda lause kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Ringkonnakohus järeldab eelkäsitletud sätetest, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel

§ 25lg 1 teise lause järgi osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.

10. Antud juhul esitas kostja

§ 24

lg 4 alusel Viru Maakohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses avalduse rahuldatud osas, s.o töötasu summas 1503 eurot (neto, brutona 1803 eurot 60 senti) ja puhkusehüvitise 218 eurot 50 senti kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks. Hageja ei ole esitanud maakohtule

§ 24lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas.

Hageja on esitanud hagi maakohtule 01.08.2017 (I kd tl 163-166) ning hagis on nõutud kostjalt töötasu summas 2250 eurot 60 senti (bruto) ja puhkusehüvitise summas 218 eurot 50 senti ning viivise väljamõistmist. Kuna töövaidluskomisjoni otsus jõustus

§ 25lg 1 teise lause järgi osas, millega töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata, siis tuleb Ts

MS § 428 lg 1 p 2 alusel menetlus lõpetada hageja töötasu nõudes summas 447 eurot (2250,60-1803,60=447), s.o osas, milles töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata. Viivisenõude sisu on VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenev võlausaldaja kahju hüvitamise nõue. Tegemist on teatud perioodi järgi protsendina arvestatava kõrvalkohustusega ning põhikohustuse olemasolu korral ei saa väita, et võlausaldaja on kaotanud õiguse nõuda kõrvalkohustusena viivist. Seega kuigi töövaidluskomisjon on jätnud viivise nõude rahuldamata, ei välista see asjaolu hageja viivisenõuet maakohtus.

1. Asja materjalide kohaselt sõlmisid pooled
2. augustil 2016 tähtajaline tööleping tähtajaga
3. september 2016 (TVK toimik lk 36-38). Töö tegemise kohaks oli märgitud Rootsi ja Norra Kuningriik (töölepingu p 1.4.) ning töötaja töötasu oli 14 eurot 52 senti tunnis (töölepingu p 3.1.). Kuigi toimikus on tööleping, mille on allkirjastanud vaid hageja, ei ole kostja vastu vaielnud hageja poolt esitatud töölepingu sõlmimisele. 6 Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures kokku 155 tundi. Poolte vahel on vaidlus töötatud aja eest töötasu nõudes. Hageja seisukoha kohaselt on tal saamata töötasu 2250 eurot 60 senti (155 tundi x tunnitasu 14 eurot 52 senti = 2250 eurot 60 senti) ja puhkusehüvitis 218 eurot 50 senti. Kostja vastuväite järgi maksis ta hagejale töötasu 01.08.2016 - 1700 eurot, 22.08.2016 – 800 eurot ja 25.08.2016 667 eurot, kokku 3167 eurot, mis katab nii töötasu 2250 eurot 60 senti nõude kui ka puhkusehüvitise 218 eurot 50 senti nõude. Asja lahendamiseks on seega eelkõige vajalik tuvastada, kas kostja poolt hagejale tehtud maksed on käsitletavad töötasuna või mitte.
4. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on ta tasunud hagejale
5. augustil 2016 ostumüügilepingu 001 täitmiseks 1700 eurot. Kostja väitel on tegemist töötasu maksega hagejale, hageja on väitele vastu vaielnud, kuid ei ole täpsustanud, milles seisnes ostu-müügileping 001, mille täitmiseks kostja talle raha kandis. Kostja on vastuses töövaidluskomisjonile (TVK toimik lk 16-18) märkinud, et „/…/avaldajal on saamata ligikaudu 300 eurot (neto)./…/vastustaja küll ei eita, et teatud osas ei ole avaldajale palka välja makstud/…/“. Avalduses maakohtule töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses on kostja asunud seisukohale, et ta jääb töövaidluskomisjonile esitatud vastuse juurde, kus tunnistab, et avaldajale on välja maksmata 302 eurot 66 senti. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja vastust hageja avaldusele töövaidluskomisjonile ning avaldust maakohtule töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses, saab asuda seisukohale, et kostja on tunnistanud osaliselt maksmata töötasu võlgnevust hageja ees. Kostja ise ei ole käsitlenud hagejale 01.08.2016 tehtud makset 1700 eurot ostu-müügilepingu 001 täitmiseks töötasuna. Asjaolu, et 20.11.2017 menetlusdokumendis (II kd 2-7) on märgitud, et kostja ei võta omaks eelmise esindaja poolt väljendatut, et 302 eurot 66 senti on tasumata, ei tõenda, et hagejale 01.08.2016 ostu-müügilepingu 001 täitmiseks tasutud 1700 eurot oli tegelikult töötasu. Pigem näitab kostja seisukoha muutumine menetluse tema vastuolulist käitumist. Kostja esindaja vahetus ei saa kaasa tuua olukorda, kus kostja muudab oluliselt oma väiteid (võrreldes töövaidluskomisjonis esitatule ning avalduses maakohtule töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses märgitule). Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et tööleping on sõlmitud
6. augustil 2016, kuid 1700 eurot on kostja tasunud hagejale
7. augustil
8. Kui kostja soovis juba enne töölepingu sõlmimist tasuda hagejale töötasu (mitte ei täitnud ostu-müügilepingust tulenevat kohustust), siis oli tal võimalik seda ka ülekande selgituses märkida. Kostja ei ole asjas selgitanud, miks ta märkis väidetavalt töötasuna tasutud summa selgitusse „Ostu-müügileping 001“. Ringkonnakohus leiab, et tõendatud ei ole see, et kostja poolt hagejale 01.08.2016 ostumüügilepingu 001 täitmiseks tasutud 1700 eurot on käsitletav töötasuna.
9. Kostja pangakonto väljavõtte järgi on ta tasunud hagejale
10. augustil 2016 selgitusega „makedoonia raha“ 800 eurot. Hageja selgituse kohaselt ei ole tegemist töötasuga, sest ta jagas selle laiali teisel objektil töötanud töölistele. Kostja vastuväite järgi on tegemist töötasuga hagejale. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt on hagejale makstud töötasu 800 eurot. Töölepingu p 2.
11. kohaselt asus hageja tööle ehitaja ametikohal ning p 2.
12. alusel oli töö sisuks moodulmajade paigaldus ja sisetööd. Töölepingus ei ole pooled kokku leppinud, et hageja kohustuseks oleks olnud kontrollida tööd mõnel teisel objektil ning sellest tulenevalt maksta tasu teistele töölistele (hageja selgitus
13. märtsi 2018 kohtuistungil – II kd tl 47-48). 7 Kuna hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tema kontole kantud summa oli teiste tööliste töötasu, siis on
14. augustil 2016 temale kantud 800 eurot selgitusega „makedoonia raha“ käsitletav töötasuna.
15. Kostja pangakonto väljavõtte järgi on ta tasunud hagejale
16. augustil 2016 selgitusega „päevarahad bodo varv“ 667 eurot. Hageja selgituse kohaselt ei ole tegemist töötasuga, vaid lähetusrahaga. Samuti on hageja väitnud, et
17. augusti 2016 ülekanne oli seotud värviparandusega. Kostja väitel on
18. augustil 2016 hagejale ülekantud 667 eurot töötasu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejale
19. augustil 2016 tasutud 667 eurot on töötasu. TLS § 21 lg 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Seega on töölähetuse mõiste määratlemiseks oluline töölepingus kokku lepitud töö tegemise koht ja töö tegemine muus kohas. Antud juhul on pooled kokku leppinud töö tegemise kohana Rootsi ja Norra Kuningriik (töölepingu p 1.4.) ning seega hageja, töötades Norra Kuningriigis, ei olnud lähetatud tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Iseenesest õige on hageja seisukoht, et TLS § 21 lg 1 kohaselt suunab töötaja lähetusse tööandja ning seetõttu peab töölähetusega seotud dokumentatsioon olema kostja valduses, kuid antud juhul tuleneb töölepingu p-st 1.4., et hageja ei olnud Norra Kuningriigis lähetuses.
20. Lähtudes eeltoodust on kostja tasunud hagejale töötasu 1467 eurot (800 + 667 = 1467). Hageja töötasu kokku oli töötamise perioodil 2250 eurot 60 senti, ta on saanud sellest kätte 1467 eurot, seega on saamata jäänud töötasu suuruseks 783 eurot 60 senti (2250.60 – 1467 = 783.60). Samas maakohtule esitatud hagis on vaidlusaluseks töötasu summaks 1503 eurot (neto, bruto on 1803 eurot 60 senti) ning nõutava töötasu suuruse arvutamisel on arvestatud 667 euro („päevarahad bodo varv“) maksmisega kostja poolt hagejale. Kuna ringkonnakohus asus käesoleva otsuse p-s 13 seisukohale, et
21. augustil 2016 hagejale kantud 800 eurot selgitusega „makedoonia raha“ on samuti käsitletav töötasuna, siis tuleb nõutavast töötasu summast 1803 eurot 60 senti (bruto) maha arvata ka 800 eurot ning hagejal on saamata töötasu 1003 eurot 60 senti. Asja materjalide kohaselt ei ole kostja tasunud tulumaksu hagejale tasutud töötasult 1467 eurot. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 2 lg 1 järgi paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. TuMS § 12 lg 1 p 1 alusel maksustatakse tulumaksuga muuhulgas palgatulu. Kuigi TuMS § 40 lg 1 kohaselt on tulumaksu kinnipidajaks tööandja, siis kui tööandja ei ole oma kohustust täitnud ning tulumaksu palgatulust kinni pidanud, siis on töötaja maksumaksjana eelviidatud TuMS sätete kohaselt kohustatud ise maksma palgatulult tulumaksu. Seetõttu loeb ringkonnakohus hagejale väljamakstud töötasu brutosummas väljamakstuks ning lähtub hagi lahendamisel töötasu brutosummast.
22. Hageja seisukoha kohaselt kui käsitleda 1467 eurot (s.o 800 eurot + 667 eurot) töötasuna, siis peab kostja esitama töötasu arvestuse. Iseenesest õige on hageja väide, et kostja tööandjana peab pidama töötasu arvestust ning tal peaks olema vastav dokumentatsioon, kuid kostja poolt raamatupidamisdokumentide mitteesitamine, 8 väites, et need ei ole säilinud, ei anna alust mitte käsitleda vaidlusaluseid summasid töötasuna. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja poolt maksuõiguse rikkumine ei välista seda, et kostja on poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel töötasu maksnud. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt hageja ei ole saanud kostjalt töölepingu kehtivuse perioodil maksustatavat tulu (II kd tl 51), ei välista poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel töötasu maksmist, s.o kostja poolt Maksu- ja Tolliametile vastavate andmete edastamata jätmine ei välista kostja poolt reaalselt hagejale töötasu maksmist. Samas tuleb arvestada seda, et töötasu maksmine on sel juhul toimunud brutosummas.
23. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja puhkusetasu nõude summas 218 eurot 50 senti (2,92 päeva x 74,83 eurot päevas). Kostja on vastu vaielnud puhkusetasu arvestusele, kuid ei ole täpsustanud, kui suur oleks tema arvestuse kohaselt puhkusetasu. Ringkonnakohus märgib, et arvestades kostja poolt Maksu- ja Tooliametile hageja kohta andmete edastamata jätmist (sh tulumaksu puudutavad andmed), tuleb ka puhkusetasu arvestada brutona, mitte netona, nagu on leidnud kostja.
24. Käesoleva otsuse p-s 10 asus ringkonnakohus seisukohale, et kuigi töövaidluskomisjon on jätnud viivise nõude rahuldamata, ei välista see asjaolu hageja viivisenõuet maakohtus. Viivisenõude algusajaks loeb ringkonnakohus tähtpäeva, mil hageja esitas maakohtule hagi, milles taotles muuhulgas viivise väljamõistmist (I kd tl 163-166), s.o 01.08.
25. Arvestades saamata jäänud töötasu 1003 eurot 60 senti ja puhkusetasu 218 eurot 50 senti (kokku 1222 eurot 10 senti), on perioodil 01.08.2017 – 18.03.2019 viivise suuruseks 159 eurot 38 senti (vt viiviseraport). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista viivis alates 19.03.2019 kuni põhivõlgnevuse 1222 eurot 10 senti tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (rahuldatud osa 60%, rahuldamata osa 40%), jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda. Samuti jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Viru Maakohtu
27. juuli 2017 määrusega on antud hagejale riigi õigusabi kohustusega täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul kuue osamaksega pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. 19.
28. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas esitas
29. novembril 2018 maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt osutas esindaja maakohtus õigusabi 11,5 tunni ulatuses. Tunnitasu on 40 ja 50 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja tasu on kokku 606 eurot (koos käibemaksuga). Sõidukuludeks märkis esindaja 250 km eest 75 eurot, millel lisandub käibemaks 15 eurot, summa koos käibemaksuga on 90 eurot. Riigi õigusabi tasuks ja kuludeks palub esindaja määrata kokku 696 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei ole keerulise ega mahuka vaidlusega. Praegusel juhul on tegemist töövaidlusega, kus maakohtu menetluses vaieldi töötasu ja puhkusehüvitise üle. Taotlusest nähtuvalt on esindajal kulunud asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks 4 tundi. Arvestades töövaidluskomisjoni toimiku mahtu, samuti antud asja keerukust ning kohtule esitatud hagiavaldust on põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kostja vastusega tutvumiseks ja omapoolse vastuse koostamiseks on esindajal kulunud kokku 3 tundi. Nimetatud menetlusdokumente arvestades on põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtuistungil osalemise ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud. Kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks on 9 0,5 h. Hageja
30. juuni 2018 ja
31. juuli 2018 menetlusdokumente arvestades on põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Eelneva tõttu on hüvitamisele kuuluva riigi õigusabi tasuks maakohtus kokku 310 eurot (4 h x 40 eur/h + 3 h x 50 eur/h). Sellele lisandub 20%-line käibemaks 62 eurot. Tasu koos käibemaksuga on 372 eurot. Samuti kuuluvad hüvitamisele sõidukulud 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot, kokku 90 eurot. Eeltoodu alusel riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks maakohtus tuleb määrata kokku 462 eurot. 19.
32. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas esitas
33. veebruaril 2019 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on esindaja osutanud apellatsioonimenetluses riigi õigusabi kokku 4 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud asja mahtu, keerukust ja tehtud tööd arvestades mõistlik ja põhjendatud ajakulu 3 tundi. See hõlmab nii apellatsioonkaebuse koostamist kui ka muud apellatsioonimenetluses vajalikku tegevust. Hüvitamisele kuuluva riigi õigusabi tasuks on seega 150 eurot (50 eur/h x 3 h). Sellele lisandub 20%-line käibemaks (30 eurot). Tasu koos käibemaksuga on 180 eurot. Eeltoodu alusel riigi õigusabi tasu suuruseks ringkonnakohtus tuleb määrata 180 eurot. 19.
34. Kuna maakohus andis hagejale riigi õigusabi kohustusega täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul kuue osamaksega pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist, siis tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista hagejalt riigituludesse riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 642 eurot (õigusabi tasu ja kulud maakohtus 462 eurot + õigusabi tasu ringkonnakohtus 180 eurot). Hagejal tuleb tasuda riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 642 eurot kuue osamaksega aasta jooksul, kusjuures esimene osamakse 107 eurot tasuda käesoleva otsuse jõustumisele järgneva kuu
35. kuupäevaks. Järgmised viis osamakset tasuda üle ühe kuu
36. kuupäevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson