KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-40

§ 94

(pettus) ning VÕS § 441 lg 5 alusel on põhjendamata, kuna pettuse alused puuduvad. Seega on kindlustuslepingu tühistamisavaldus õigusvastane ning kindlustuslepingu tühistamisavaldus tühine. Isegi juhul, kui petmine oleks tõendatud, võib

§ 99

lg 1 p 2 alusel tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kostja enda esitatud informatsiooni kohaselt sai ta väidetavast pettusest teada 29.06.2016. Seega saabus

§ 99

lg 1 p-st 2 tulenevalt tähtaeg lepingu tühistamiseks pettuse alusel 29.12.2016 ning kostja 04.01.2017 hagejale edastatud tühistamisavaldus ei olnud tähtaegne. 11.01.2016 kodukindlustuse avalduses märgitu kohaselt oli kindlustusobjekti siseviimistluse tase keskmine, ehitusaastaks on 1974, remondi- ja ehitustöid objektil pole planeeritud. Tehnilise seisundi kohta on avalduses märgitud, et osaline kapitaalremont tehti 2013 ning osalise kapitaalremondi koostisosadeks on elektrisüsteem, küttesüsteem, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, katusekattematerjal, siseviimistlus. Märgitud on, et vee- ja kanalisatsioonitorude vanuseks on 20 aastat. Kindlustusavalduses esitatud andmed on olulised asjaolud VÕS § 440 lg-s 1 sätestatud mõttes, kuna kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. Maakohus nõustus hageja käsitlusega, et FIE Lev Migdalski ei ole oma ekspertarvamuses nimetanud ühtegi allikat, millele tuginedes on antud hinnang, et hoone on ehitatud ,,50-ndatel“ ega nimetanud ka konkreetset aastat. Kindlustusobjekti ehitusaasta kohta vastuolulise andmete korral ei saa väita, et hageja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist. Endiselt omanikult saadud informatsioon ehitusaasta kohta langes kokku ehitisregistrisse kantuga, mis on avalik register. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada, et kindlustuslepingu EE16-B1-00000137-0
2. jaanuari 2017 tühistamisavaldus on kehtiv ja kindlustusleping on tühistatud. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus tuvastas, et pooled leppisid kokku ehitise kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamismaksumuses summas 70 000 eurot ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 3 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei nähtu kindlustuslepingust, et pooled oleksid kokku leppinud kokkuleppelises kindlustusväärtuses 70 000 eurot VÕS § 480 lg 1 mõttes. Ehitise kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus ehk vähimad kulutused ehitise esialgseks taastamiseks. Kindlustusandja on VÕS § 489 lõike 1 järgi kohustatud tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ehk taastamisväärtuse; 2) hindas maakohus tõendeid vääralt, kui leidis, et lepingut ei ole tühistatud. Hageja teadis hoone ehitusaastat. Tema valduses olid inventariseerimisjoonised ning Lev Migdalskiy ekspertarvamus, millega on tõendatud hoone tegelik ehitusaasta ja selle seisukord. Maakohus jättis hindamata inventariseerimisjoonistelt saadud teabe ja Lev Migdalskyi arvamuse. Maakohus jättis tähelepanuta ekspert Teet Sepaste arvamuse; 3) ei saanud kostja pettusest teada 29.06.2016.

§ 99lg 1 p 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg lepingu tühistamiseks ei olnud möödunud.

Hageja esitas sel kuupäeval kostjale inventariseerimisjoonised. Kostja ei ole väitnud, et ta sai sel kuupäeval pettusest teada; 4) tuleb juhul, kui kohus ei leia, et leping sõlmiti pettuse teel, tuvastada, et see sõlmiti eksimuses.

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) on maakohus põhjendatult osutanud BTA kodu koguriskikindlustuse tingimuste nr EE1E-1 punktile 4.2, millise kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulud ehitise esialgsel kujul taastamiseks. Hageja võttis lepingut sõlmides teadlikult riski, et juhul, kui ehitise tegelik taastamisväärtus ületab 70 000 eurot, tuleb need kulud kanda hagejal, samas kostja võttis riski, et juhul, kui ehitise tegelik taastamisväärtus jääb madalamaks kui 70 000 eurot, tuleb see summa siiski kostjale välja maksta; 2) puudus mistahes mõistlik põhjendus pidada õigeks L. Migdalski koostatud arvamuses ilma allikatele viitamata esitatud väidet, et hoone on ehitatud „50-datel“. Inventariseerimisjoonised sai hageja enda valdusesse pärast kindlustusjuhtumit Narva linnavalitsusest, seega nendel dokumentidel olev ehitusaasta ei olnud hagejale kindlustuslepingu sõlmimisel teada. Inventariseerimisjoonistel kajastatud aastaarvul ei ole õiguslikku tähendust; 3) koostati Teet Sepaste arvamus pärast kindlustusjuhtumi toimumist, mistõttu sellel tõendil ei olnud tähendust väidetaval teavitamiskohustuse rikkumisel; 4) ei olnud hageja VÕS § 441 lg 2 p 2 kohaselt teavitamiskohustuse rikkumises süüdi, kuna andmed olid vastuolulised; 5) eeldab pettus petmistahet. Kuna seda ei olnud, ei saanud ka petmist tuvastada. Tühistamine tehti hilinenult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu vaheotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 4
3. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu õigust teha vaheotsus lepingu kehtivuse ja kindlustusväärtuse suuruse osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud järeldustega.
4. Ringkonnakohus leiab, et kindlustuslepingu tühistamisavaldus on kehtetu, kuna täidetud ei ole formaalsed eeldused.

§ 99

lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Asjas ei ole vaidlust, et kostja sai 29.06.2016 teada, et hoone ehitusaasta võib olla teine, kui kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel avaldas. Kostja kinnitab seda hagejale saadetud e-kirjas (tl 16). Apellandi väide, et talle ei saa teadasaamist omistada, kuna oli vaja koguda täiendavaid tõendeid, ei ole asjakohane. Apellant on kindlustusandja, kes väidab, et hoone ehitusaasta on oluline asjaolu, milles eksimine toob kaasa õiguse leping ühepoolse avaldusega tühistada. Kui kindlustusandja sai materjalid, milles hoone ehitusaastaks oli 1974 a asemel 1958, siis oli sellest alates aega veel 6 kuud avalduse esitamiseks, mis oli piisav täiendavate materjalide kogumiseks. Apellant esitas tühistamisavalduse 04.01.2017, seega pärast kuue kuu möödumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et täidetud ei olnud ka tühistamisavalduse materiaalsed eeldused.

§-st 94 tulenevalt eeldab pettus alati tahtlust teist isikut eksitada ning tahtlus võib seisneda ka isiku teadmises, et ta avaldab valet eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Asja materjalides puuduvad asjaolud, mis tõendaksid, et hageja märkis avalduses ebaõige hoone ehitusaasta eesmärgiga kindlustusandjat tahtlikult petta. Lisaks sellele, et hageja petmistahe on tõendamata puudub ka tühistamiseks vajalik põhjuslik seos.

§ 94

lg 3 annab õiguse tehingu tühistada üksnes siis, kui leping sõlmiti ebaõigete andmete mõjul, st tahtliku tegutsemise ja vaidlusaluse lepingu sõlmimise vahel on põhjuslik seos.

1. Kindlustusandja tugines tühistamise avalduses lisaks pettusele paralleelselt VÕS § 441 lg-le 1, mis annab kindlustusandjale õiguse lepingust taganeda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, milles kohus tuginedes VÕS §-de 440 ja 441 andis hinnangu kindlustusandja õigusele lepingust taganeda ja jõudis õigesti järeldusele, et taganemise materiaalsed eeldused puudusid. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi.
2. Apellandi väide, et kindlustuslepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud kokkuleppelises kindlustusväärtuses 70 000 eurot VÕS § 480 lg 1 mõttes, ei ole õige. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda kindlustuslepingu osaks olevatest üldtingimustest ja kodu koguriski üldtingimustest (tüüptingimused). Hageja kindlustas enda kodu koguriski vastu (lk 40). Kindlustusandja kodu koguriskikindlustuse tingimuste
3. osa „kindlustusväärtus ja kindlustussumma“ p. 4.
4. kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks taastamisväärtus ehk vähimad vajalikud kulutused ehitise esialgsel kujul taastamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et hageja kindlustatud hoone hävis ja tema kahju suuruseks on hoone taastamiseks kuluv summa. Kostja on kindlustusandjana tüüptingimuste kasutaja, kelle tüüptingimuste kohaselt on kodu koguriski kindlustuse korral ehitis kindlustatud taastamisvääruses, muid valikuid tüüptingimused ei sätesta. Kindlustusandja pidi eraldi hagejaga läbi rääkima, kui soovis oma tüüptingimustest kõrvale kalduda. 5 Ringkonnakohtule jääb mõneti selgusetuks, mille vastu kostja vaidleb väites, et poolte vahel sõlmitud lepingus ei lepitud kokku, et ehitise kindlustusväärtuseks on kindlustatud ehitise taastamise maksumus. Kostja vastuses tugineb kostja kodu koguriski üldtingimuste p 6.4 ja leiab, et tegemist on alakindlustusega. Kindlustusandja on lepingu lisadeks olevates üldtingimustes kinnitanud, et kodu koguriskikindlustuse korral on kindlustushüvitis p. 6.
5. kohaselt ehitise kahju hüvitamine: kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab kindlustusandja kindlustusvõtjale kahju, mis on vajalik ehitise taastamiseks ja selle kindlustusjuhtumis eelsesse seisukorda viimiseks.
6. Ringkonnakohus märgib, et vaheotsusega on kohus üksnes tuvastanud, et poliisile märgitud 70 000 euro osas on pooled kindlustusväärtusena kokku leppinud kindlustatud ehitise taastamise maksumuse (VÕS § 480 lg 4). Maakohus ei ole andud hinnangut hageja rahalise nõude põhjendatusele ega otsustanud, millises summas on hagejal õigus kostjalt hüvitist saada. Ennatlik on apellandi viide VÕS § 489 lg-le 1, mille kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kahju suuruse aluseks olevaid asjaolusid hindab kohus edasises menetluses. Maakohtu otsusest tuleneb, et kokkulepitud taastamisväärtus on 70 000 eurot, kui tuvastatakse, et hüvitatav kahju on oluliselt suurem või väiksem, siis saavad pooled arutleda VÕS §-des 481 ja 482 sätestatud üle- või alakindlustuse üle, samuti ka teiste kahju suurust mõjutavate asjaolude üle.
7. Ringkonnakohus teeb pooltele ettepaneku kaaluda kokkuleppe sõlmimist, lähtudes eeldustest, et leping kehtib ja hoone taastamisväärtus on kokkulepitud. Asja materjalide juures on kaks hinnangut, milles on märgitud hoone taastamisele kuluva summa suurus. Üks hinnang viitab ala- ja teine ülekindlustuse võimalikkusele, arvestades suurusjärke võib kokkulepitud taastamisväärtus olla kompromissi läbirääkimiste alguspunkt. Eksperthinnang kinnistu turuväärtuse kohta ei ole relevantne, kuna lepingu kohaselt tuleb lähtuda taastamisväärtusest. Õiguslik vaidlus on käesoleva otsuse jõustumise korral sisuliselt lõppenud, samas peavad pooled asja edasisel arutamisel arvestama suurenevate menetluskuludega.
8. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis, andes muuhulgas hinnangu ka kostja poolt vaheotsuse vaidlustamisega seotud kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi