Obsah (4)

§ 1043§ 1045§ 1050§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-

§ 1043

. Ringkonnakohtu hinnangul on delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ja kostja vastutab kahju eest

§ 1043alusel.

Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. 9. Kahju tekitav tegu

§ 1043mõttes võib olla kas aktiivne käitumine või tegevusetus.

Tegevusetus on millegi tegemata jätmine või ebapiisav tegemine, vältimaks teisele isikule kahju tekkimist. Kostja jättis tema territooriumil asunud tees augu parandamata või selle tähistamata. See on tõendatud muu hulgas Politsei- ja Piirivalveameti

1. jaanuari 2017 vastusega päringule (tl 11). Tõendist nähtub, et õnnetus juhtus
2. märtsil 2016 ja sündmuskohal käisid piirivalvurid Marek Reigo ja Jüri Larin (tl 11). Patrulltoimkond märkis, et sõiduk sõitis auku. Piirivalvur Marek Reigo ütluste kohaselt oli juhtumi toimumise kohas auk, mille sügavus oli hinnanguliselt kuni 10 cm. Fotod ei ole säilinud, kuna süüteomenetlust ei alustatud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks Politsei- ja Piirivalveameti
3. jaanuari 2017 vastus ei tõenda augu olemasolu. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget
5. Augu olemasolu kinnitas piirivalvur Jüri Larin ka tunnistajana kohtus (tl 79). Tunnistaja märkis, et auto seisis augu kõrval ja auk oli kumera kujuga. Auku tees kinnitas ka piirivalvur Marek Reigo tunnistajana kohtus (tl 111). Marek Reigo tunnistas, et juhul, kui auku oleks pandud king, oleks selle tald auku ära mahtunud ja kinga äär oleks august väljas olnud. M. Reigo ütles, et auk võis olla u 10 cm sügav. M. Reigo ütles, et ta on ka ise samast august läbi sõitnud. Tunnistaja Tõnu Kuulmets kinnitas samuti augu olemasolu (tl 75 pöördel). Tunnistaja T. Kuulmetsa ühtluse kohaselt oli augu sügavus vähemalt 10 cm. Auku nägi ka tunnistaja Kaido Taidla (tl 76). Tunnistaja K. Taidla ütluste järgi sõitis hageja august läbi ja auk oli u 10 cm sügav. Tunnistaja ütles, et ta veendus augu olemasolus ise. Seega kinnitasid kõik sündmuskohal käinud tunnistajad, et tee sees oli auk.
6. Augu olemasolu ei kinnita vaid tunnistajate Tiit Jõgi (tl 77) ja Svetlana Pressi (tl 78) ütlused, kuid tunnistajad T. Jõgi ja S. Press ei viibinud sündmuskohal ja nad on kostja töötajad. Kuna nad ei käinud sündmuskohal, ei ole nende ütlused piisavalt usaldusväärsed, et lükata ümber Politsei- ja Piirivalveameti kinnituse augu olemasolu kohta ja tunnistajate J. Larini, T. Kuulmetsa ja K. Taidla ütlused.
7. Ebaõige on kostja seisukoht, et piirivalvurite ütlusi ei saa võtta tõsiselt, kuna nad täitsid ametiülesandeid lohakalt ega teinud paikvaatlust. Tsiviilkohtumenetluse jaoks ei ole tähtis, kas piirivalveametnikud tegid teatud avalikõiguslikke toiminguid või mitte. Eeldatavasti ei olnud paikvaatluse tegemine ka kohustuslik, kuna ametnikud ei tuvastanud süüteokoosseisu ega pidanud asja edasist menetlemist vajalikuks (tl 17). Seega on põhjendamatu seisukoht, et Politsei- ja Piirivalveameti
8. jaanuari 2017 vastus ja piirivalvurite ütlused on ebausaldusväärsed. Piirivalvurite lohakaks nimetamine on meelevaldne ja paljasõnaline.
9. Hagile lisatud pildid (tl 12-14) on kehva kvaliteediga ning piltidelt ei ole selgelt arusaadav sõiduki vigastus ja auk. Värvilistel piltidel sõidukist ei ole auk ja kahjustused selgelt nähtavad (tl 87-88, 90, 91). Seetõttu ei tõenda need pildid faktilisi asjaolusid. August tehtud värviliselt 4 pildilt (tl 89) on näha suhteliselt suur ja sügav auk, mille põhi on liivane või kruusane. Siiski ei saa tõsikindlalt järeldada, kus on foto tehtud.
10. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et auk parandati enne, kui hageja sinna oma sõidukiga sisse sõitis. Tunnistaja Tiit Jõgi ütles, et ta nägi auku
11. märtsis (tl 77) ning teavitas sellest kostjat. Tunnistaja ütlustest ei selgu, millal märtsikuus tunnistaja auku nägi ja millal ta teavitas sellest kostjat. Tunnistaja ütles, et auk täideti kruusaga märtsikuu alguses, kuid tunnistaja ei mäletanud täpset kuupäeva (tl 77 pöördel). Tunnistaja Svetlana Press (tl 78 pöördel) ei teadnud, millisel kuupäeval auk täideti. Kostja ei teadnud ka ringkonnakohtu istungil, millal auk väidetavalt kruusaga täideti.
12. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu või tegevusetus mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks. Kui tees ei oleks olnud auku (hageja oleks selle ära parandanud või vältinud augu tekkimist) või see oleks nõuetekohaselt tähistatud, ei oleks kostjale kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos.
13. Kahju ja selle suurus on tõendatud Terare Auto OÜ arvega nr 1608 (tl 10). Arvelt nähtub, et vahetatud on parem esimene õõtshoob, parem välimine veovõlli kattekumm, parem stabilisaator, parem amordisaatori padi, parem esimene logar, valuvelg ja rehv. Arve summa on 313,20 eurot. Kahju tekkimist tõendab ka Politsei- ja Piirivalveameti
14. jaanuari 2017 vastus päringule (tl 11), milles on märgitud, et õnnetuse tulemusel tekkis varaline kahju. Kahju tekkimist tõendavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja Tõnu Kuulmets ütles, et august läbisõitmisel liikus auto esimene kõrvalistujapoolne ratas paigast ära ja seal purunes midagi. Ratas oli kõver. Tunnistaja Kaido Taidla tunnistas, et auto esimene parem ratas oli porikoopas kinni, ratas käis porikoopa vastu ja seal oli midagi katki või kõver. Autoga ei saanud enam pikemalt sõita, kuid oli siiski võimalik sõita lähimasse remonditöökotta.
15. Ebaõige on kostja väide, et sõidukile tekkinud kahjustusi saab tõendada vaid politsei koostatud akti või paikvaatluse protokolliga ja fotodega. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei ole tsiviilkohtumenetluses kohustuslikke tõendeid ning pool võib vabalt valida, milliste tõenditega ta oma nõuet tõendab.
16. Ringkonnakohus leiab, et kahju põhjustamine on õigusvastane

§ 1045lg 1 p 5 ja p 7 alusel.

LS § 52 lg 1 p 2 sätestab, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud liiklusõnnetuse korral ja muus teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad või liiklust ümbersuunavad liikluskorraldusvahendid. Teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks (EhS § 97 lg 2). Majandus- ja taristuministri 14. juuli 215 määruse nr 52 (tee seisundinõuded) § 12 järgi peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kostja ei ole tõendanud, et auk oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud või parandatud. Seega on kostja 5 tegevus

§ 1045lg 1 p 7 alusel õigusvastane, kuna kostja rikkus LS § 52 lg 1 p 2, Eh

S § 97 lg 2 ja Majandus- ja taristuministri

1. juuli 215 määrust nr 52 §
2. 19.

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3 tuleneva kohustuse rikkumine on seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte kui kaitsenormi eesmärk (vt ka RKTKo nr 3-2-1-169-11, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et LS § 52 lg 1 p 2, EhS § 97 lg 2 ja Majandus- ja taristuministri

1. juuli 215 määruse nr 52 § 12 eesmärgiks on muu hulgas liiklejale varalise kahju tekkimise ära hoidmine, kuna ohtliku koha tähistamine ja tee kvaliteedi tagamine aitavad vältida sõidukitele kahju tekkimist.
2. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (

§ 1050lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud enda süü puudumist. Kostja jättis rakendamata käibes vajaliku hoolsuse ehk oli hooletu (

§ 104lg 3).

See väljendub asjaolus, et kostja ei tähistanud tees olnud löökauku või ei parandanud seda. 21. Kuna delikti üldkoosseis (

§ 1043

) on täidetud ja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendatud, tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks 313,30 eurot. Viivist ei ole hageja nõudnud. 22. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda, kuna hagi rahuldatakse. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi