KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-14718 Tsiviilasi A.K. avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- detsembri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: A.K. advokaat Aleksei Forstiman esindajad (avaldaja), ik XXX; esindaja Puudutatud isikud: 1) D.K. , ik XXX; 2) M.F. , ik XXX; esindaja Allan Valk; 3) Jõhvi vald, esindaja Ene Eljas RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- detsembri 2018 määrus muutmata.
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
- A.K. (avaldaja, isa) esitas 02.10.2018 avalduse algatada lepitusmenetlus ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel muuta Viru Maakohtu 01.03.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-11934 kindlaksmääratud suhtlemiskorda. Avalduse kohaselt tekkisid probleemid kindlaksmääratud suhtluskorra täitmisel.
- 19.11.2018 esitas M.F. (puudutatud isik, ema) seisukoha suhtlemiskorra muutmise kohta, milles leidis, et D.K. (puudutatud isik, laps) huvides on määrata, et isal on ettenähtud kohtumiste päevadel suvevaheajal või päevadel, mil laps kooli ei lähe, võimalus võtta laps enda juurde alates kella 12-st. Nädala sees oleks lapse huvides muuta lapse koju toomise aega, sest üldiselt tahab laps enne magama minekut veel mängida ja muid tegevusi teha, kuid hiline koju jõudmine ei võimalda seda. Kuna pidevalt esineb juhtumeid, kus isa ei too nädala sees last tagasi isegi kella 20-ks, vaid teeb seda mõnel juhul pärast kella 21, tuleb suhtlemiskorras määratud aega muuta ja rõhutada.
- Jõhvi vald (puudutatud isik) pidas olemasolevat suhtluskorda piisavaks ja menetlusosaliste huve esindavaks. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Viru Maakohus tunnistas
- detsembri 2018 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis Viru Maakohtu
- märtsi 2018 määrusega sätestatud suhtluskorda järgmiselt: „- Lapse püsivaks elukohaks on lapse ema M.F. igakordne elukoht. - A.K. võtab poja D.K. üle nädala (alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast nädalast) reedel koolist ja toob lapse ema elukohta tagasi pühapäeval hiljemalt kella 19.00-ks. Samal nädalal võtab A.K. D.K. teisipäeval koolist ja toob lapse ema elukohta tagasi samal päeval hiljemalt kella 20.00-ks, kusjuures, kui lapsel on tarvis järgmiseks päevaks õppida (kodutöid teha), tagab kodutööde õigeaegse tegemise A.K. . Samuti kindlustab A.K. eelpool nimetatud päevadel lapse osalemise treeningutel ja/või huviringides. - Sellel nädalal, kui laps ei ole reedest kuni pühapäevani A.K. ga, võtab A.K. poja D.K. i teisipäeval ja neljapäeval koolist ja toob samal päeval lapse ema elukohta tagasi hiljemalt kella 20.00-ks, kusjuures kui lapsel on tarvis järgmiseks päevaks õppida (kodutöid teha), tagab kodutööde õigeaegse ettevalmistamise A.K. . Samuti kindlustab A.K. nendel päevadel lapse osalemise treeningutel ja/või huviringides. Eelpool nimetatud suhtlemispäevil, kui laps ei pea kooli minema, tuleb A. K lapsele järgi kella 10.30 ja tagastab kella 20.00-ks. - A.K. l on õigus igal suvevaheajal võtta laps enda juurde suveperioodi jooksul (juunistaugustini) kaheks kuni üheksa päeva pikkuseks perioodiks. Esimene periood on
- juulist -
- juulini ja teine periood on
- augustist-
- augustini. Juhul, kui sellele perioodile satub ka M.F. puhkus, siis A.K. on nõus, et puhkuseperiood (9 päeva) viiakse üle teisele sama suurele perioodile (suve ajal) teisel kokkulepitud ajal. Vahetult peale perioodi, mil laps on A.K. juures (suvevaheajal) ei kohaldu tavapärane punktis 2-3 kokkulepitud kord. M.F. kohustub igal aastal hiljemalt
- aprilliks teavitama A.K. oma suvepuhkuse perioodi/perioodid. Isaga suhtlemise perioodil on isal õigus laps enda juurde võtta alates kella 10.30 ja laps tuleb tagastada emale perioodi lõpus hiljemalt kella 20.00-ks. - Alates D.K. i õpingute alustamisest, veedab laps kevadisel ja sügisesel vaheajal esimese poole koolivaheajast isaga ja teise poole vaheajast emaga. Päevade arvu jagavad lapsevanemad omavahel võrdselt pooleks. Talvisel vaheajal paaritutel aastatel veedab laps pool vaheaega (Jõulude ajal) ema juures ning pool vaheaega ( aastavahetuse ajal) isa juures ja paarisaastatel vastupidi. Lapsele tuleb lapse isa järgi hommikul kella 11.00-ks ja tagastab lapse tema koju kell 20.00-ks. - A.K. l on õigus last enda juurde võtta järgmiste perekondlike tähtpäevade puhul: - A.K. sünnipäeval
- oktoobril; 2 - A.K. ema sünnipäeval 21.juunil; - A.K. isa sünnipäeval 18.novembril. Nendel tähtpäevadel võtab A.K. lapse M.F. elukohast mitte varem kui 12.00 või koolist (peale kooli lõppu) ja toob lapse tema elukohta tagasi samal päeval hiljemalt kella 20-ks. - M.F. l on õigus, et laps viibib tema juures (kui laps on graafikujärgselt isa juures) järgmistel perekondlikel tähtpäevadel: - M.F. sünnipäeval
- novembril; - M.F. ema sünnipäeval 25.aprillil; - M.F. isa sünnipäeval
- märtsil. Neil päevadel, kui laps on graafikujärgselt A.K. elukohas, võtab M.F. lapse A.K. 'i elukohast mitte varem kui 12.00 või koolist (peale kooli lõppu) ja toob lapse samal päeval A.K. elukohta tagasi hiljemalt kella 20-ks. - D.K. sünnipäeva ajal on A.K. l õigus laps enda juurde võtta (kui laps on graafikujärgselt ema juures) M.F. elukohast mitte varem kui 11.00 või koolist (peale kooli lõppu) ja toob lapse tema elukohta tagasi samal päeval hiljemalt kella 18.00-ks. Lapse sünnipäeva ajal M.F. l on õigus laps enda juurde võtta (kui laps on graafikujärgselt isa juures) A.K. 'i elukohast mitte varem kui 11.00 või koolist (peale lasteaia/kooli lõppu) ja toob lapse A.K. elukohta tagasi samal päeval hiljemalt kella 18.00-ks. - M.F. ja A.K. ei tohi takistada last teise vanemaga telefoni teel suhtlemast. Juhul, kui laps on haigestunud ja ei saa seetõttu isa juurde minna, teavitab M.F lapse haigestumisest lapse isa viivituseta. Nohu ja kerge köha ei takista lapse suhtlemist isaga ja sel juhul toimub suhtlemine tavapäraselt. Juhul, kui vanemad ei saa ise lapsele järele minna või last üle anda, võib lapsele järele minna või lapse üle anda vanavanem. Juhul, kui kokkulepitud ajal ei ole võimalik last üle anda lapse emale või tema poolt volitatud isikule, siis viib lapse isa lapse enda elukohta või oma ema juurde ning teavitab lapse asukohast viivituseta lapse ema. Sellisel juhul tuleb lapse ema ise lapsele järgi lapse asukohta. Nimetatud asjaolust teavitab kohustatud vanem teist vanemat viivituseta alates takistusest teada saamisest. Juhul, kui laps ei viibi isaga suhtlemise päeval oma elukohas, teavitab lapse ema sellest viivituseta lapse isa, teavitades teda lapse asukohast. Vanemad jälgivad, et lapse teisele vanemale üleandmise päeval oleksid nende telefonid käepärast ja töökorras. - A.K. kohustub andma M.F. le notariaalse nõusoleku lapsega väljapoole Eesti Vabariiki reisimiseks. A.K. kohustub andma M.F. le notariaalse nõusoleku lapsega väljapoole Eesti Vabariiki reisimiseks sama pikaks perioodiks (viieks aastaks), mille kohta M.F. andis A.K. le vastava nõusoleku. - Lapsele kooli valimisel arvestatakse eelkõige lapse vajadusi, kusjuures valiku tegemisel arvestatakse lapse ema elukoha asukohaga“. 10.12.2018 toimunud kohtuistungil pooled leppisid kokku, et suhtlemiskorra punktile 4 tuleb lisada lause: „neil eelpool nimetatud suhtlemispäevil, kui laps ei pea kooli minema, tuleb A. K lapsele järgi kella 10.30 ja tagastab kella 20.00-ks“. Suhtlemiskorra punktile 5 tuleb lisada lause: „isaga suhtlemise perioodil on isal õigus laps enda juurde võtta alates kella 10.30 ja laps tuleb tagastada emale perioodi lõpus hiljemalt kella 20.00-ks“. Tulenevalt sellest, et muudatuse vajalikkuse osas olid ühel meelel nii lapse ema kui ka isa, täiendas maakohus kehtivat suhtlemiskorda eelpool nimetatud muudatusega. Maakohus tegi ettepaneku täiendada suhtlemiskorra punkti 10 selliselt, et juhul, kui laps on haigestunud ja ei saa seetõttu isa juurde minna, teavitab ema lapse haigestumisest lapse isa viivituseta. 3 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on muudatuse tegemine vajalik ja täiendab sellega kehtivat suhtlemiskorda. Lapse isa ja ema vahel on tekkinud hasartne vaidlus, kes kohtuvaidluse võidab ja selle vaidluse käigus on lapse huvid jäänud kahjuks tahaplaanile. Kuna lepitusmenetluses ei saavutatud kokkulepet suhtlemise korraldamises, tunnistab kohus vastavalt TsMS § 563 lg 7 lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, määrab millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust ning milliseid sunnivahendeid rakendada juhul, kui kohtumäärust vabatahtlikult ei täideta. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: a) rikkus maakohus TsMS § 563 lõiget
- Kui lepitusmenetlusega ei jõuta tulemuseni, pidi maakohus tegema määruse, millega otsustada, millises ulatuses suhtluskorda muuta. Kohtuistungil tehtud kokkuleppel ei ole tähtsust; b) ei arvestanud maakohus piisavalt asjaoludega. Toimikust nähtub, et ema takistas pidevalt lapsega suhtlemist, kasutades ära suhtluskorra kindlaksmääranud määruse regulatsiooni ebapiisavust; c) panevad määruse punktid 2.3 ja 2.
- isale kohustuse teha lapsega suhtlemise ajal kooli koduülesandeid ja tagada lapse osalemine treeningutel ja/või huviringides. See ei vasta isa ootustele ja võimalustele. See ei ole täidetav, kuna kodutöödeks vajalikud vihikud ja raamatud asuvad ema juures.
- Ema vaidles määruskaebusele vastu. Ema ei rikkunud suhtluskorda. Ebaselge on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus rikkus TsMS § 563 lõiget
- Ka eelmine suhtluskord oleks hästi toiminud, kui isa oleks arutanud võimalusi suhtluskorda täita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui samast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
- Vastusena määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Lepitusmenetluse eesmärk on lapsega suhtlust korraldava kohtumääruse kohane täitmine. Sealhulgas lepitusmenetluse ebaõnnestumisel võib kohus TsMS § 563 lg 7 p 2 alusel muuta suhtluskorda. See on kohtu kaalutlusotsus, kuhu võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus rikkus kaalutlusreegleid, nt kohaldas vääralt menetlusõiguse norme. Maakohtu otsus on materiaal- ja menetlusõigusega kooskõlas. Seetõttu ei saa ringkonnakohus ka kaalutlusotsusesse sekkuda. Säte ei keela kohtul arvestada istungil tehtud kokkuleppega, samuti võib kohus suhtluskorda muuta ka omal äranägemisel, lähtudes õigustatud isikute ja eeskätt lapse huvidest. Seadus ei keela vanemal kohtusse uuesti pöörduda, kui ka uus suhtluskord probleeme ei lahenda. Samas ringkonnakohus rõhutab, et vanematel on eelkõige endil kohustus lapse suhtluse osas kokkuleppele jõuda, arvestades ka lapse arvamusega. 4 Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et ta ei saa lapsega koolitöid teha. Vihikud ja raamatud on lapsel võimalik kaasa võtta, laps käib teises klassis ning peaks olema suuteline otsustama, millised õppevahendid on vajalikud.
- Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 5