Obsah (7)

§ 430§ 150§ 168§ 38§ 429§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2018. a Tartu Tsiviilasja number 2-18-7567 Tsiviilasi

§ 430mõttes kokkulepet sõlminud ei ole.

Hageja eksitas kostjat selgitades talle, et lepituskokkulepe lõpetas töövaidluskomisjoni menetluse ning kohtuasja lõpetamiseks sellest ei piisanud.

§ 150

lg 5 kohaselt hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude väljamõistmist.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Hageja taotleb määruskaebemenetluse kinniseks kuulutamist osas, mis puudutab hageja ja kostja vahel
2. oktoobril 2018 sõlmitud lepituskokkulepet. Hageja taotleb kostjale kohtu määratud summas rahatrahvi määramist. Määruskaebusega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja vaidlustas kostjapoolse töölepingu ülesütlemise kohtus, käesolevas tsiviilasjas. Samal ajal esitas kostja töövaidluskomisjoni avalduse hageja vastu erinevate hüvitiste saamiseks (töövaidluse asi nr 4-1/822/18). Töövaidlusasjas sõlmiti lepituskokkulepe, mis hõlmas ka käesoleva kohtumenetluse menetluskulude nõuete vastastikust loobumist. Pärast lepituskokkuleppe sõlmimist võttis hageja kostjaga ühendust, et sõlmida kokkulepe ka käesoleva tsiviilasja lõpetamiseks. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja teatas, et koos lepitajaga olid nad leidnud, et kohtuasja lõpetamiseks piisab lepituskokkuleppest ja tööandjapoolsest avaldusest kohtule. Samuti leidis kostja, et hagi ese on ära langenud ja ta on nõus kohtule avaldama nõusolekut menetluse lõpetamiseks. Kostja hagejale enam ei vastanud, vaid saatis selle peale kirja kohtule, milles teatas, et pooled on sõlminud Tööinspektsiooni lepitusmenetluses nr 4-1/1897/18 lepituskokkuleppe, milles muuhulgas kinnitasid, et nende kantud kulud jäävad nende endi kanda. Samuti kinnitas kostja, et hageja on omapoolsed kokkuleppest tulenevad kohustused kostja ees täitnud - tasunud kokkulepitud summa ja teinud kokkulepitud muudatused Maksu- ja Tolliameti tööregistris. Kostja kinnitas kohtule rõhutatult: „Mul ei ole enam hagejale mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid, mis tulenevad poolte vahelisest töölepingulisest suhtest.“. Ühelegi muule nõudele ta ei vihjanud, vaid hakkas süüdistama hagejat, kes nõudvat täiendava kompromissi sõlmimist ning kostja ja väidetavalt ka töövaidluskomisjoni lepitaja arvates esitab ebaseaduslikke nõudeid. Kohus, saades veel kinnituse kostjalt, et tal puuduvad mistahes töölepingulisest suhtest tulenevad nõuded, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Pooled avaldasid lepituskokkuleppe punktis 2.7 soovi lõpetada poolte vaheline kohtuvaidlus nr 218-7567 ja märkisid punktis 2.8, et nii kohtumenetluses kui kohtuvälises kantud kulud menetluses jäävad nende endi kanda. Pooled pidasid silmas just kohtumenetluse ja kohtuväliseid kulusid käesolevas tsiviilasjas. Pooltel ei ole olnud mitte ühtki muud õigussuhet peale tööõigusliku suhte ja mitte ühtegi teist kohtuvaidlust peale tsiviilasjas nr 2-18-7567, milles tööandja vaidlustas töötaja 3 poolse töölepingu ülesütlemise avalduse. See tsiviilasi on tekkinud poolte tööõiguslikust suhtest ning on samuti käsitletav „tööõigussuhtest tuleneva nõudena“. Kostja on käitunud pahauskselt ning teda tuleb trahvida. Kostja eksitab kohut teadlikult, kui viitab määruskaebuses lepituskokkuleppe punktile, mille kohaselt pooled kinnitasid, et „nende kantud kulud jäävad nende endi kanda“. Hageja tsiteerib seda punkti valesti, jättes pahatahtlikult ära selle, et pooled käsitlesid punktis 2.7 käesoleva kohtuvaidluse lõpetamist ja punktis 2.
3. kohtumenetluse ja kohtuvälise menetluse kulusid. Kostja on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Lepituskokkuleppe kohaselt on lepituskokkulepe poolte jaoks konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele osapooltele, kellel ei ole kokkuleppega puutumust. Samas ei saa kohut pidada kolmandaks osapooleks, kellele ei või lepituskokkulepet esitada. Tagamaks lepitusmenetluse konfidentsiaalsus palub hageja kohtul kuulutada määruskaebuse menetlus kinniseks

§ 38

lg 1 p 3 või lg 2 alusel lepitusmenetluse andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks (lepitusseaduse § 4 lg 8). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
2. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja märgib, et ta ei teadnud, et peab märkima vastuses hageja loobumisele, et soovib hagejalt menetluskulude väljamõistmist.

§ 429

lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima Ringkonnakohus leiab, et maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Kostja on ise kohtule 15.10.2018 kirjas teatanud, et pooled lõpetasid kohtuvaidluse tsiviilasjas nr 2-187567 ning kinnitasid, et nende kantud kulud jäävad nende endi kanda. Ka 18.10.2018 teatas kostja, et on hagist loobumise avalduse kätte saanud. Lisaks kinnitas kostja, et tal ei ole hagejale mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid, mis tulenevad poolte vahelisest töölepingulisest suhtest ning ta on nõus kohtumenetluse lõpetamisega. Olukorras, kus kostja ei ole esitanud vastuhagi, saabki eelduslikult lähtuda sellest, et kostjal võivad hageja vastu olla peamiselt üksnes menetluskuludega seotud nõuded. Seega ei saa kohtule ette heita, et kostjale on eraldi jäetud selgitamata tema õigus menetluskulude väljamõistmist nõuda, kuivõrd kostja ise on kinnitanud nõuete puudumist. Kostja selgituste kohaselt soovis ta üksnes rõhutada, et ta ei nõua hagejalt enam saamata jäänud töötasu ja muid hüvitisi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasjas nr 2-18-7567 ei ole kostja hageja vastu hüvitise nõudeid esitanud, mistõttu maakohus ei pidanudki eeldama või teadma, et kostja peab 18.10.2018 kirjas silmas töövaidluskomisjonis vaidluse esemeks olevaid nõudeid. Kostja soovi menetluskulude väljanõudmist hagejalt mitte nõuda kinnitavad ka poolte Tööinspektsioonis sõlmitud lepituskokkuleppe punktid 2.7 ja 2.8. Kostja ei ole ka väitnud, et ta ei soovinud lepituskokkulepet sellistel tingimustel sõlmida. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 4 10. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks määrata kostjale trahvi. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusosalise menetluslik õigus ning selle õiguse kasutamist ei saa pidada taunimis- või suisa trahvimisväärseks. Ringkonnakohus möönab, et kostja väiteid võib kohati pidada vastuolulisteks, kuid see ei anna alust trahvi määramiseks. Seega jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse kostjale trahvi määramiseks. 11. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka hageja taotluse määruskaebemenetluse kinniseks kuulutamiseks.

§ 38sätestab menetluse kinniseks kuulutamise alused.

Hageja hinnangul tuleks menetlus kinniseks kuulutada

§ 38

lg 1 p 3 alusel või lg 2 alusel.

§ 38

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse või osa menetluses kuulutada kinniseks omal algatusel või menetlusosalise taotlusel, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.

§ 38

lg 2 kohaselt võib kohus kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhul, kui selleta oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine, või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb vajadus kuulutada määruskaebemenetlus kinniseks ülaltoodud sätete alusel. Ringkonnakohus selliseid asjaolusid toimiku materjalide põhjal ei tuvastanud. Üksnes asjaolu, et hageja on esitanud vastuses määruskaebusele lisana lepituskokkuleppe, ei anna alust kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks. Lepituskokkuleppe sisu ei erine tavapärasest kompromissist ega sisalda eraelulisi asjaolusid. 12. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja menetluskulude nimekirja järgi hageja menetluskulud 1080 eurot esindaja kulud, s.o vastuse koostamine määruskaebusele (5 tundi) ja kliendiga nõupidamine (1 tund). Hageja esindaja lepingulise esindaja tunnihind on 150 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu 6 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik (

§ 174lg 1 ja § 175 lg 1).

Kostja vaidlustas maakohtu määrust üksnes osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse osas. Kostja määruskaebus ei olnud mahukas ega sisaldanud keerulisi õiguslikke väiteid, millele vastamine nõudnud pikki ja põhjalikke analüüse. Samuti sisaldab hageja vastus määruskaebusele üleliigset (sh loobutud hagiavalduses toodud väidete kordusi) ning põhjendamatuid taotlusi (trahvi määramise ja menetluse kinniseks kuulutamise taotlused). Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et põhjendatud esindaja ajakulu määruskaebusele vastamiseks on 2 tundi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulude katteks välja mõista 300 eurot (2 × 150). /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp