Obsah (4)

§ 74§ 424§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-17-3357 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 17. aprill 2019. a Kriminaalasja number 1-17-3357 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver

§ 74

lg 4 alusel pöörata täitmisele Voldemar Güssonile Tartu Maakohtu 04.04.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3357 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 10 (kümme) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Voldemar Güssoni vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Voldemar Güssonile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 04.04.2017. a otsusega tunnistati Voldemar Güsson süüdi

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka.

Voldemar Güssoni kandmata karistuseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks Voldemar Güssoni vanglasse ilmumise aeg (vastavalt kohtust saadetavale teatisele). Kohus määras, et ülejäänud karistust, s.o 10 kuud vangistust, ei pöörata

§ 74

lg 1,3 alusel täitmisele, kui Voldemar Güsson ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2,8 alusel kohustati Voldemar Güssonit mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Voldemar Güssonile lisakohustuseks registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtulahendi kuulutamisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus 20.04.

1. a. Kriminaalhooldusametnik esitas 07.11.
2. a erakorralise ettekande, milles taotleti katseaja pikendamist. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Voldemar Güsson korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 12.11.
3. a määrusega pikendati Voldemar Güssonile määratud katseaega 3 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.03.
4. a kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotletakse Voldemar Güssoni suhtes lisakohustuse määramist, s.o alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud. Erakorralise ettekande kohaselt on Voldemar Güsson rikkunud 06.02.
5. a kohustust mitte tarvitada alkoholi ja 08.02.
6. a registreerimiskohustust. 06.02.
7. a helistas Voldemar Güsson kriminaalhooldusametnikule ja ametnik mõistis, et isik on tarvitanud alkoholi. Ametnik teostas erakorralise kodukülastuse ja fikseeris Voldemar Güssonil joobe 1,044 mg/l. Sama päeva õhtul, mitmeid tunde peale ametniku kontrollkäiku isiku elukohta toimetati Voldemar Güsson kainenema. Tol hetkel mõõdeti tema alkoholijoove 1,23 mg/l. 08.02.
8. a ei ilmunud Voldemar Güsson registreerimisele. 12.02.
9. a registreerimisel põhjendas isik kohustuse rikkumist järgmiselt: „06.02.2019 oli depressioonis ja hinges kurbus. Tarbisin alkoholi, tänaval kukkusin, kiirabi kutsus politsei, viidi kainenema“. Isik lisab veel oma seletuskirja: „Tunnen, et vajan abi ja ravi kuna tekkisid alkoholiprobleemid.“ Registreerimiskohustuse rikkumist 08.02.
10. a põhjendab Voldemar Güsson sellega, et ta ju teavitas (teavitas hiljem, oli purjus, ilmselt puudus ajataju). Voldemar Güssoni kriminaalhooldus algas 20.04.
11. a ja esimene registreerimine toimus 10.07.
12. a. Kokku on toimunud 28 kohtumist. Registreerimiskohustust on Voldemar Güsson täitnud valdavalt korrektselt. Muudatustest teavitab ta tavaliselt ette telefoni teel. 08.02.
13. a teavitas ta registreerimisele tulemata jätmisest peale kellaaega, mis oli varasemalt kriminaalhooldajaga kokku lepitud. Voldemar Güssoni kuritegeliku käitumise käivitajaks on alkoholi tarvitamine. Voldemar Güsson on sõnades väljendanud arusaama, et alkoholi tarvitamine on toonud temale kahju, on rikkunud suhteid ja alkoholijoobes on ta enda sõnul impulsiivsena kuritegusid sooritanud. Voldemar Güsson on sõnades kahetsenud, et on juhtinud autot, olles ise joobes. Voldemar Güsson on korduvalt väljendanud soovi loobuda alkoholi tarvitamisest. Voldemar Güsson on täitnud kohtu poolt seatud kohustust pöörduda programmi „Kainem ja tervem Eesti“. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku vastuskirjast nähtub, et hooldusaluse ravi lõpetati 26.10.
14. a ja edasist sekkumist planeeritud ei ole. Voldemar 2 Güsson on kriminaalhoolduse ajal korduvalt väljendanud muret, et tal on raske leida tööd, kuid ta ei ole alla andud ja on hooajaliselt töötanud turvateenust pakkuvas ettevõttes, asendanud puhkuse ajal nõudepesijat xxxxx köögis ning käesoleval hetkel töötab ta mitteametlikult valvurina autoparklas ja endiselt otsib võimalust ametlikult tööle asuda. Voldemar Güsson on vanaduspensionär, kuid tema jaoks on töötamine oluline ja ta on näinud vaeva selle nimel, et tema majanduslik olukord oleks parem. 07.11.
15. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pikendada Voldemar Güssoni katseaega kolme kuu võrra. 12.11.
16. a määrusega rahuldas kohus ettekande ja pikendas katseaega. Erakorraline ettekanne oli koostatud seetõttu, et Voldemar Güsson oli rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi 20.02.
17. a, 17.02.
18. a (ametnik sai informatsiooni hiljem kui 20.02.28) ja 16.10.
19. a. Käesoleval hetkel on pooleli Voldemar Güssoni sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ millega toetatakse isiku motivatsiooni loobuda alkoholi tarvitamisest täielikult. Voldemar Güssonil on hea analüüsivõime ja ta on hakanud mõistma põhjuseid, miks ta alkoholi tarvitab. Käesolev rikkumine on seotud olukorraga, kus isik on sattunud keskkonda, kus alkoholi tarvitamisest on keeruline hoiduda ning emotsionaalne ja tervislik seisund nõrgestab tahet täielikult loobuda. Voldemar Güsson on siiski valmis edasi töötama ja tunneb, et tal on vaja uuesti pöörduda programmi „Kainem ja tervem Eesti.“ Voldemar Güssonile on koostatud kaks hoiatust – 20.02.
20. a ja 21.03.
21. a. Mõlemad hoiatused on koostatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumise eest. 03.04.
22. a karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Voldemar Güsson katseajal uusi seadusrikkumisi sooritanud. Kuna Voldemar Güsson on mõistnud alkoholi tarvitamisest tingitud probleeme, analüüsib hästi ja saab oma olukorrast aru ning tunnistab, et ta vajab alkoholist loobumisel oma ala spetsialistide abi, on karistuse täitmisele pööramine kriminaalhooldusametniku hinnangul ennatlik. Programmi jätkumine paralleelselt toimuva alkoholisõltuvuse raviga annab piisavalt tulemust, et isik suudaks taas alkoholist hoiduda. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 15.04.
23. a. Kriminaalhooldusametnik loobus erakorralises ettekandes esitatud taotlusest ja leidis, et Voldemar Güssoni ära kandmata karistus tuleks täitmisele pöörata. Voldemar Güsson soovis uut võimalust, et ravile minna. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Voldemar Güssonile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtu hinnangul on materjalide pinnalt veenvalt tuvastatud, et Voldemar Güsson on 06.02.

1. a ja 01.04.
2. a rikkunud talle kohtulahendiga määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 3 Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati 06.02.
3. a kell 8.55 kriminaalhooldusametniku poolt Voldemar Güssoni väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,044 mg/l kohta. Joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt toimetati Voldemar Güsson 06.02.
4. a kell 17.24 kainenemisele, kuna Voldemar Güsson oli ohtlik iseendale (lamas lumes ja ei olnud iseseisvalt võimeline jõudma elukohta, oht kukkuda ja alajahtuda). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati alkoholisisaldus Voldemar Güssoni väljahingatavas õhus 1,23 mg/l kohta. Voldemar Güsson ise on rikkumist (s.o 06.02.
5. a alkoholi tarvitamist) tunnistanud. Mõjuvaid põhjuseid ei ole. 15.04.
6. a kohtuistungil selgus, et 01.04.
7. a on Voldemar Güsson taaskord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt oli 01.04.
8. a kell 20.31 Voldemar Güsson joobeseisundist tingituna tugevate koordinatsioonihäiretega, oli poes laamendanud ja väljas kukkunud, kiirabi vaatas Voldemar Güssoni üle, oht alajahtuda, ei ole võimeline iseseisvalt elukohta jõudma ega elukohta ütlema, oht sattuda kuriteo ohvriks. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli alkoholisisaldus Voldemar Güssoni väljahingatavas õhus 01.04.
9. a kell 21.12 1,28 mg/l kohta. Voldemar Güsson on kohustuse rikkumist kinnitanud. Mõjuvad põhjused puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Voldemar Güssoni puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Voldemar Güssoni suutmatuse tõttu jätkuvalt kohtu määratud kohustusi täita. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Voldemar Güssonile on kohtu poolt korduvalt antud võimalusi karistuse kandmiseks vabanduses. Tartu Maakohtu 04.04.
10. a otsusega anti Voldemar Güssonile võimalus kanda karistust osaliselt vabaduses, allutades ta kriminaalhooldusele (ära tuli Voldemar Güssonil kinnipidamisasutuses kanda 1 kuu 28 päeva vangistust). Kriminaalhoolduse alguses täitis Voldemar Güsson kohustusi nõuetekohaselt. Sealhulgas läbis Voldemar Güsson alkoholismivastase ravi (programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames). Ravi lõpetati 26.10.
11. a. Vaatamata sellele, et Voldemar Güssonil tuli osa karistusest kanda vangistuses ja ta oli läbinud alkoholismiravi, ilmnesid õige pea aga alkoholi tarvitamise keelu rikkumised (s.o 17.02.
12. a, 20.02.
13. a, 21.03.
14. a ja 16.10.
15. a). Kuigi kriminaalhooldusametnik pidas võimalikuks osadele rikkumistele reageerida hoiatusega (tehtud 2 hoiatust), esitas uute rikkumiste ilmnemisel kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande. Ka erakorralise ettekande esitamine ja kohtu poolt katseaja pikendamine (eesmärgiga võimaldada Voldemar Güssonil läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening, mis toetaks alkoholi tarvitamisest loobumist) ei muutnud Voldemar Güssoni käitumist – Voldemar Güsson on jätkanud alkoholi tarvitamist ja seega kohustuste rikkumist. Voldemar Güssonit ei ole mõjutanud ka asjaolu, et kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule juba teise erakorralise ettekande. Eeltoodust järelduvalt ei ole kohtu hinnangul Voldemar Güssonil võimalik kriminaalhooldust edukalt läbida ja seda põhjusel, et ta ei ole suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema. Nimelt on Voldemar Güsson varasemalt läbinud sõltuvusravi, kuid sellele vaatamata ei ole ta suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. Kuna Voldemar Güsson ei ole suuteline tulemuslikult alkoholiprobleemiga tegelema, ei ole ta ilmselgelt suuteline täitma nõuetekohaselt talle kohtu poolt määratud kohustusi. Voldemar Güssoni sõnul on ta taas alustanud ravi läbimist. Siinkohal arvestab kohus, et uusi ravi läbimise võimalusi on Voldemar Güsson hakanud otsima alles pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik talle seda ütles (pärast 06.02.
16. a rikkumist). Varasemate tagasilanguste korral Voldemar Güsson ise ei ole pidanud vajalikuks abi otsida. Sellest järeldub kohtu arvates, et Voldemar Güssonil puudub siiani piisav arusaam ja motivatsioon oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Samas on äärmiselt oluline, et Voldemar Güsson lõpetaks alkoholi tarvitamise täielikult. Seda ennekõike põhjusel, et Voldemar Güsson ei 4 paneks toime uusi süütegusid, aga ka põhjusel, et ta ei oleks ohtlik iseendale. Nimelt nähtub joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokollidest, et Voldemar Güsson on alkoholijoobes jäänud väga ohtlikkesse olukordadesse, kus ta ei ole suuteline iseenda eest seisma ja enda huvides tegutsema. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike Voldemar Güssoni ükskõikse suhtumise tõttu. Kohtu hinnangul puudub Voldemar Güssonil siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Voldemar Güssoni suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Voldemar Güssoni suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Voldemar Güssonile mõistetud ärakandmata karistus (10 kuud vangistust) tuleb täitmisele pöörata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5