Obsah (8)

§ 29§ 42§ 1163§ 41§ 1167§ 30§ 1162§ 421

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 30 lg-s 91 sätestatud piirangu üleminekusättega

§-s 1162 anti haruapteegi käitajatele võimalus jätkata kuni 09.06.2016 haruapteegi tegevust tegutsemiskohta muutmata. Üleminekusätte eesmärk oli võimaldada tegevusloa omajatel korraldada haruapteegi tegevus ümber selliselt, et haruapteek vastaks üldapteegi nõuetele ning saaks hiljemalt üleminekuaja lõppedes jätkata tegevust üldapteegina. Üldapteegina tegutsemine eeldab üldapteegi tegevusluba (

§ 29lg 2).

Seega eeldab haruapteegi tegevuse ümberkorraldamine

§-s 1162 kehtestatud üleminekuaja jooksul üldapteegi tegevusloa taotlemist ja väljastamist. 01.07.2014 jõustus

§ 42lg 5, millega piirati üldapteegi tegevusloa omaja osanike ringi.

Viidatud säte välistab sättes loetletud isikute osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele üldapteegi tegevusloa väljastamise. Üleminekusättega

§ 1163

anti üldapteegi tegevusloa omajatele aega kuni 01.04.2020, et oma tegevus

§ 42lõikes 5 sätestatuga kooskõlla viia.

20.03.2015 jõustus

§ 41

lg 3, millega piirati isikute ringi, kellele üldapteegi tegevusluba võib väljastada. Üleminekusättega

§ 1167

anti üldapteegi tegevusloa omajatele aega kuni 01.04.2020, et oma tegevus

§ 41lõigetes 2-5 sätestatuga kooskõlla viia.

Seega jõustusid pärast

§ 30

lg 91 ja vastava üleminekusätte § 1162 jõustumist sätted, millega kehtestati üldapteegi tegevusloa omajatele isikulised nõuded (

§ 41lg 3 ja § 42 lg 5).

Kuivõrd

§ 41

lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud nõuded jõustusid pärast

§ 1162jõustumist, ei saa viimati nimetatud säte luua eeltoodute suhtes erandit.

Kui üldapteegi tegevusloa omaja soovib haruapteegi üldapteegiks ümber kujundada, peab üldapteegi tegevusloa omaja esmalt vastama

§ 41lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud nõuetele.

Üleminekuaeg

§-s 1163 ega § 1167 lg-s 2 ei rakendu olukorras, kus uut üldapteegi tegevusluba taotleb tegevusloa omaja, kes soovib haruapteegi tegevust üldapteegiks ümber kujundada. Haruapteegi tegevuse ümberkorraldamine üldapteegiks eeldab üldapteegi tegevusloa väljastamist ning üldapteegi tegevusloa väljastamisel kehtivad muuhulgas

§ 41lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud nõuded.

Vaidlust ei ole selle osas, et BENU ei vasta viidatud nõuetele. Seega ei ole Ravimiametil võimalik väljastada BENU-le üldapteegi tegevusluba.

1. Kaebaja esitas halduskohtule 20.09.2016 kaebuse Ravimiameti 19.08.
2. a otsuse nr IN-1-3/16/123 tühistamiseks ja Ravimiameti kohustamiseks väljastada kaebaja taotluse alusel üldapteegi tegevusluba. Kaebajal lasub 09.06.2014 jõustunud seadusemuudatuste tõttu kohustus haruapteekide tegevuse ümberkorraldamiseks, mistõttu ravimiseaduse (

) § 30 lg 91 tingimuste täitmiseks tuleb kaebajal haruapteegi tegevus

§ 1162

kohaselt hiljemalt 09.06.2019 ümber korraldada, kuna apteegi tegevus saab jätkuda ainult üldapteegi tegevusloa alusel üldapteegina. Kaebajal on

§ 1167

lg-st 2 tulenev kohustus viia üldapteegi tegevusluba kehtestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 01.04.2020. 2 Tegevusloa muutmise taotluse esitamise eesmärgiks oli haruapteegi tegevuse ümberkorraldamine üldapteegi tegevusloa muutmise menetluses, kus

§ 41

lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud omandipiirangud ei kohaldu ja seega sätte põhiseadusega vastuolus olev toime ei avaldu.

§ 30

lg 91 ja § 1162 nõuete täitmine on võimalik üldapteegi tegevusloa muutmise menetluses, kuna haruapteek on

§ 30lg 10 alusel kantud kõrvaltingimusena üldapteegi tegevusloale.

Tegevusloa muutmise menetluse valikut toetab ka asjaolu, et haruapteegi tegevusloale kantud tegevuskoht selle üldapteegiks ümberkorraldamisel ei muutu. Tartu Halduskohtu 04.05.2016. a kohtulahendi haldusasjas nr 3-15-2937 põhjal ei ole kaebaja tegevusloa muutmise taotluse lahendamisel vajalik tegevusloa põhiregulatsiooni muutmine ja tegemist on tegevusloa kõrvaltingimuse muutmisega MsüS § 32 lg 1 tähenduses. Tegevusloa kõrvaltingimuste muutmiseks ei ole vajalik koormavama tegevusloa andmise menetluse läbimine. Samuti ei loo haruapteegi ümbervormistamine üldapteegiks juurde uut apteeki, mistõttu ei peaks olemasoleva ja õiguslikul alusel tegutseva haruapteegi seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks kohalduma loamenetlus koos intensiivsete piirangutega taotleja omanikeringile. Seda eriti arvestades, et omanikeringile kehtestatud piirangute rakendumisele on sätestatud

§-s 1163 ja § 1167 lg-s 2 üleminekutähtaeg kuni 01.04.2020.

sätete hierarhiat on hinnatud vääralt. Üldsätete ja sellest erandi moodustavate sätete eristamisel ei saa lähtuda normi jõustumise ajast. Käesoleval juhul on tegemist sama taseme normidega, mille koostoimet tuleb hinnata nende olemuse alusel.

sätteid kogumis hinnates kehtivad

§-des 1162, 1163 ja § 1167 sätestatud üleminekuajad võrdselt kõigi turuosaliste suhtes. Üleminekuaja vältel peab olema tagatud kõigile turuosalistele võrdne võimalus kujundada ümber haruapteekide kaudu toimiv majandustegevus. Kui kohus leiab, et tegevusloa muutmise menetluse kaudu ei ole võimalik tagada kaebaja ümberkorraldatava haruapteegi ümberkorraldamise õigust, siis taotleb kaebaja alternatiivselt

asjassepuutuvate sätete põhiseadusvastasuse tuvastamist ja kohaldamata jätmist.

muutmiseks ettevalmistatud eelnõude 615 SE ja 782 SE materjalidest ei nähtu seadusandja eesmärk kohaldada

täiendavaid piiranguid kaebaja suhtes viisil, nagu seda tegi Ravimiamet 19.08.

1. a otsusega. Seega on rikutud kaebaja õiguspärast ootust, et ta saab jätkata majandustegevust õiguspäraselt asutatud haruapteekide struktuuri kaudu või et tal tekib vähemalt võimalus haruapteegid üleminekuaja vältel üldapteekideks ümber kujundada. Kaebajal puudub võimalus õiguspäraselt asutatud ettevõtte struktuuriüksuste kaudu majandustegevuse jätkamiseks pärast 09.06.
2. Kohustus lõpetada majandustegevus võimaluseta tegevus muutunud õigusaktidest tulenevate piirangutega kooskõlla viia on äärmuslik kaebaja ettevõtlusvabaduse riive. Kaebaja leiab, et

§ 41

lg 3 ja § 42 lg 5 selline rakendumine toob kaebajale lisaks kaasa ka võrdsuspõhiõiguse ja omandipõhiõiguse riived, kusjuures eelmainitud riivetel puudub legitiimne eesmärk, mistõttu ei saa neid piirangud pidada põhiseaduse §-ga 11 kooskõlas olevaks.

1. Ravimiamet esitas vastuse kaebusele (tl 47-49p), milles palus jätta kaebus ja kolmanda isiku taotlused rahuldamata.
2. Kolmas isik esitas kaebusele seisukoha (tl 42-44), milles toetas kaebust selle kõigis taotlustes ja põhjendustes. Kolmas isik märkis, et apteegituru ümberkujundamise üleminekuaja sätestamisel ei pidanud seadusandja kindlasti silmas seda, et praktikas lüheneb üleminekuaeg oluliselt või üleminekuaja raames rakenduvad olemasolevatele apteekidele nende tegevust lõpetavad tagajärjed juhul, kui apteegiteenuse osutajad ei ole isikuliste piirangutega kooskõlla viidud aasta enne üleminekutähtaja lõppu.
3. Tartu Halduskohus jättis 06.10.
4. a otsusega (tl 88-91) kaebuse rahuldamata. 3 Halduskohtu tõlgenduse kohaselt on apteek tervishoiuasutus, mille tegevuse regulatsioonile on rahvatervise tagamise eesmärgi tõttu omane jäikus, mis tähendab, et lubatav on ainult see, mis tuleneb sõnaselgelt seadusest. Halduskohus nõustus vastustajaga, et haruapteeki saab avada või tema tegutsemiskohta muuta, esitades üldapteegi tegevusloa saamise või muutmise taotluse, kuid haruapteeki ei saa muuta üldapteegiks, muutes üldapteegi tegevusluba, sest erinev on tegevusloast tulenevate õiguste ja kohustuste maht. Seega ei ole käesoleval juhul

§ 1162

lg-s 1 sätestatud ümberkorraldus võimalik, korraldades haruapteegi tegevuse ümber üldapteegiks kvalifitseeruvaks tervishoiuasutuseks. Kuna mõlema kaebaja poolt vastustajale esitatud tegevusloa nr 219 muutmise taotluse sisuks on uue üldapteegi tegevusloa väljastamine, mis kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik, siis ei jaga kohus kaebaja seisukohta vaidlustatud otsuse õigusvastasusest ega kaebaja soovitud kujul kaalutlusõiguse õigusvastasest kohaldamata jätmisest. Halduskohus ei täheldanud vaidlustatud otsuses sellise kaaluga kaalutlusvigu, mis saaksid olla aluseks tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamisele. Haruapteeki ei saa eraldada üldapteegist ja tema tegevusloast. Asjaolu, et samaaegselt kaotataks käesolevas asjas kaebaja käsitluse kohaselt ära samast kohast haruapteek, ei muudaks halduskohtu hinnangul uue üldapteegi rajamist olematuks.

§ 41lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud piirangud puudutavad nii üld- kui haruapteeke.

Üleminekuaeg kohalduks üksnes juhul, kui ei ole kohustust uue tegevusloa väljastamiseks, kuid kaebaja taotlusele kohalduvad vertikaalset integratsiooni piiravad sätted, mistõttu rakendussätetest tulenev üleminekutähtaeg kulgeb ja vastustaja ei saa üleminekusätete algusajal valitsenud faktilist olukorda enam muuta. Halduskohtu hinnangul ei vaja käesolevas otsuses uuesti kordamist asjaolud, mis tingisid kohtuasjas nr 3-14-52930 kaebuse rahuldamata jätmise samade poolte vahel sisuliselt samadel asjaoludel. Halduskohus ei nõustunud ka kaebaja väitega vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetluse õigusvastasusest ja selle väidetavast formaalsest iseloomust.

§ 41

lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud piirangud kehtestavad aluse vastustajale kaebajat koormava haldusakti andmiseks, mistõttu puudus vastustajal võimalus kaebaja soovitud kaalutlusotsuse tegemiseks. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja soovitud seadusesätete kohaldamata jätmiseks käesolevas asjas puudub alus.

§ 1162

lg 1 ei ole käesoleval juhul olnud aluseks kaebaja taotluste rahuldamata jätmisele vastustaja poolt ja seega ei ole põhjendatud kaebaja taotlus sel motiivil põhiseadusliku järelevalvemenetluse algatamiseks halduskohtus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale 06.11.2017 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 94-99p, 106-108, 131-133), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta asja lahendamisel vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata

§ 41

lg 3 ja § 42 lg 5 osas, milles need ei võimalda kaebajal

§-s 1162 nimetatud haruapteeki üldapteegile kehtestatud nõuetega vastavusse viia, ning kohustada Ravimiametit väljastama kaebaja haruapteegile üldapteegi tegevusluba või tühistada Ravimiameti 19.08.2016. a otsus nr IN-1-3/16/123 ja kohustada Ravimiametit väljastama kaebajale üldapteegi tegevusluba haruapteegile asukohaga Turu tn 14, Tartu.

§ 41

lg 3 ja § 42 lg 5 omandipiirangud ei ole kooskõlas põhiseadusega osas, milles nad välistavad

§ 1162

üleminekutähtaja raames kaebaja õiguse viia haruapteek vastavusse üldapteegi nõuetega. Ravimiameti otsus tugineb põhiseadusega vastuolus olevatele normidele, mistõttu on otsus õigusvastane. Kuigi ravimiseaduse ja tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 615 SE seletuskirjas on spetsiifiliselt väljendatud

§ 1162

üleminekusätte eesmärk haruapteekide ümberkorraldamine üldapteekideks hiljemalt 09.06.2019, ei ole kaebajal olnud võimalik üleminekutähtajast tulenevat õigust kasutada 4 vertikaalse integreerituse keelu samaaegse jõustumise tõttu. Üleminekutähtaeg 0 päeva kaebaja haruapteekide tegevuse ümberkorraldamiseks ei ole ühelgi kaalutlusel piisav. Kui kaebajale oleks haruapteekide asutamisepiirangu koostoime omandipiirangutega ja ebapiisavate üleminekusätete kehtestamine olnud ettenähtav, oleks ta vaidlusaluse haruapteegi ümber kujundanud enne piirangu jõustumist. Kaebaja ei soovi oma majandustegevust laiendada, vaid jätkata seda kuni üleminekuaja lõpuni 01.04.2020. Põhiseadusvastasust puudutavate taotluste lahendamisel on halduskohus olnud pealiskaudne, otsus on selles osas ebaseaduslik ja põhjendamata. Halduskohus on vääralt tuginenud haldusasjas nr 3-14-52930 jõustunud kohtuotsusega tuvastatule. Haldusasjas nr 3-14-52930 oli vaidluse all üldapteegi tegevusloa esmakordne väljastamine, kuid asjas vaieldakse olemasoleva haruapteegi üldapteegiks ümberkorraldamise üle. Lisaks erinevad haldusasjad nii vaidlustatud õigusnormide kui nende vaidlustamise ulatuse poolest, kuna käesoleval juhul on kaebaja taotlenud

§ 41

lg 3 ja § 42 lg 5 põhiseadusvastasuse tuvastamist osas, milles need välistavad kaebaja õiguse

§ 1162

üleminekuaja jooksul haruapteek üldapteegiks ümber kujundada, kuid asjas nr 3-14-52930 vaidlustati

§ 42lg 5 põhiseaduspärasus tervikuna.

Halduskohus tõlgendas valesti kaebaja taotlust, leides, et kaebaja on soovinud

1162 lg 1 põhiseadusvastasuse tuvastamist. Otsuses ei ole analüüsitud kaebaja seisukohti ja põhjendusi asjakohastest põhiseadusvastastest

-i sätetest tingitud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kohta. Ravimiameti tõlgendus piirab

§-ga 1163 ning § 1167 lg-ga 2 kaebajale ettenähtud õigust üleminekuajal haruapteegi kaudu toimiva majandustegevuse korraldamiseks, tuues kaasa ettevõtlusvabaduse riive. Samuti esineb omandipõhiõiguse riive, kuna kaebajal puudub vaidlustatud piirangute kehtides võimalus saada haruapteegi võõrandamise eest õiglast hüvitist. Nn proviisorapteegi pidaja saab erinevalt kaebajast jätkata pärast 09.06.2019 seni haruapteegina tegutsenud struktuuriüksuse tegevust üldapteegina, selle ettevõttena turutingimustel võõrandada või muul viisil seda vabalt kasutada ja käsutada, mistõttu esineb võrdsuspõhiõiguse riive. Seejuures kitsendavad

§ 41

lg 3 ja § 42 lg 5 omandipiirangud kaebaja põhiõigusi lubamatult, kuna kitsendustel puudub legitiimne eesmärk. Ka legitiimse eesmärgi olemasolul oleks piirang ebaproportsionaalne. 9. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 123-125p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

§ 41

lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud omandipiirangud ei välista

1162 tuleneva üleminekuaja rakendamist, vaid seavad üksnes piirangud ümberkorraldamise viisile. Rakendussäte kehtib haruapteekide ümberkorraldamise osas endiselt kuni üleminekuaja lõpuni 09.06.2019. Oluline põhimõte on, et olemasolevatele tegevuslubade mittevastavustele ei tekiks juurde uusi. Kui ümberkorraldamisi valitakse teha viisil, mille käigus soovitakse saada uut üldapteegi tegevusluba, siis kehtivad tegevusloa osas eranditult kõik kehtivad sätted. Ravimiamet kohaldab kehtestatud piiranguid kõigi suhtes võrdselt ning rakendussätetest tulenevat üleminekuaega eesmärgipäraselt nende tegevuslubade osas, mis muutusid piirangute jõustumisel kontrollesemele mittevastavaks ning mille osas hakkas kehtima rakendussättest tulenev üleminekuaeg. Kaebaja saab siiani segamatult tegevusloa kontrolliesemele mittevastavalt tegutseda, seega ei eitata tema suhtes rakenduvat üleminekuaega, kuid üleminekuaeg ei anna kaebajale õigust oma tegutsemisega uute mittevastavate tegevuslubade juurdetekitamiseks. Ravimiameti hinnangul on nii käesolevas asjas kui ka haldusasjas nr 3-14-52930 tegevusloa väljastamise keelduva otsuse sisu mõjutavad faktilised asjaolud ja vaidlusalune õiguslik alus

§ 42lg 5 samad.

Viidatud kohtuasjas on

§ 42

lg 5 põhiseaduspärasust hinnatud tervikuna, mis on aga laiaulatuslikum kui osaline hindamine. 5 Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse 615 SE ja ravimiseaduse muutmise seaduse 782 SE eelnõudest nähtuvalt ei ole proviisoromandi nõude kehtestamisel sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid kunagi eitatud, vaid seadusandja on nende kehtestamisel teinud teadliku ja kaalutletud otsuse. Proviisoromandi nõude eesmärk on tagada üldapteegi juhatajale täielik kontroll tegevusloa omaja tegevuse üle, et soodustada apteegiteenuse osutamise sõltumatust kolmandate isikute ärihuvidest ning tagada apteegiteenuse osutamine lähtuvalt tervishoiu põhimõtetest. Seletuskirjades on leitud, et kui kaaluda ühelt poolt üksikisiku õigust teenida majandustegevuse kaudu tulu ning teiselt poolt üldsuse ja patsientide õigust saada asjakohast ning ärihuvidest kallutamata nõu, siis igal juhul tuleb tulu teenimisest olulisemaks pidada tervise kaitse kõrge taseme saavutamist. Seetõttu on proviisoromandi nõude kehtestamine eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

1. Kolmas isik ühineb seisukohas (tl 120-121) apellatsioonkaebuse taotlustega ja toetab apellatsioonkaebuse põhjendusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
3. Ringkonnakohus nõustub Ravimiameti 19.08.
4. a otsuse nr IN-1-3/16/123 ja halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 165 lg 2, § 185 lg 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
5. Kaebaja soovib apteegiteenuse osutamise tegevusloale nr 219 kantud haruapteegi kujundada ümber üldapteegiks. Selle eesmärgi saavutamiseks soovib kaebaja apellatsioonimenetluses endiselt Ravimiameti 19.08.
6. a otsuse nr IN-1-3/16/123 tühistamist ja Ravimiameti kohustamist väljastama kaebajale üldapteegi tegevusluba haruapteegile asukohaga Turu tn 14, Tartu. Juhul kui ravimiseadus seda ei võimalda, soovib kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist

§ 41

lg 3 ja § 42 lg 5 osas, milles need ei võimalda kaebajal

§-s 1162 nimetatud haruapteeki üldapteegile kehtestatud nõuetega vastavusse viia. Ringkonnakohus leiab, et ravimiseaduse kehtiv regulatsioon ei võimalda Ravimiameti 19.08.2016. a otsuse nr IN-1-3/16/123 tühistamist ja Ravimiameti kohustamist väljastama kaebajale soovitud üldapteegi tegevusluba, kuna Ravimiameti otsus on ravimiseadusega kooskõlas. Seda on Ravimiamet vaidlustatud otsuses piisavalt selgitanud ja halduskohus on neid põhjendusi piisavalt hinnanud. Ka Riigikohus kinnitas hiljuti üle, et

§ 41

lg 3 ja § 42 lg 5 kehtivad ka üleminekuperioodil (RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p-d 14-20; 29.05.2018, 3-15-1937, p 13). Kuigi viidatud asjades soovisid kaebajad muuta apteegi asukohta ja mitte kujundada haruapteeki ümber üldapteegiks, ei ole põhjust kahelda, et samad normid kuuluvad kohaldamisele ka käesoleval juhul. Kuna vaidlust ei ole, et kaebaja ei vasta

§ 41

lg-s 3 ja § 42 lg-s 5 sätestatud nõuetele, siis taandub küsimus sellele, kas need paragrahvid on asjassepuutuvas osas põhiseadusega kooskõlas. 14.

§ 41

lg 3 sätestab: „Üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule peab enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.“

§ 42

lg 5 sätestab: „Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega 6 konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja. Ravimiametil on õigus küsida Konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist.“ Vaidlusaluste sätete kujunemisloo on kokkuvõtlikult taasesitanud Riigikohus oma hiljutises lahendis (RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p 13). 15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et on 29.09.2016. a otsuses asjas nr 3-14-52930

§ 42

lg 5 põhiseadusega kooskõla põhjalikult vaaginud (otsuse p-d 8–18) ja jõudnud järeldusele, et see säte on põhiseadusega kooskõlas. Nimetatud otsus on jõustunud. Ringkonnakohus jääb nimetatud otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Ka Riigikohus on hiljutises otsuses rõhutanud, tuginedes seejuures Euroopa Kohtu otsusele, et „põhimõtteliselt on vertikaalse integratsiooni keeld ja proviisorite enamusosaluse nõue ülekaaluka avaliku huvi kaitseks sobivad ja õigustatud“ (RKHKo 29.05.2018, 3-15-1445, p 31). 16. Käesolev kaasus erineb siiski mõnevõrra Riigikohtu poolt seni otsustatud kaasustest. Kaebaja väidab, et iseäranis koormav on tema jaoks kahe piirangu koosmõju. Koos vertikaalse integratsiooni keeluga võeti vastu selline seadus, mis keelustas haruapteegid linnades. Sellega võeti kaebajalt võimalus kujundada oma linnas asuv haruapteek ümber üldapteegiks. Kaebaja leiab, et tal puudub võimalus haruapteek üldapteegiks ümber kujundada, samuti võimalus seda müüa. Ringkonnakohus möönab, et vertikaalse integratsiooni keelul koosmõjus haruapteekide keeluga linnades on suurem intensiivsus kui kummalgi piirangul eraldi võetuna. Siiski ei kaalu see üles huvi apteegireformi vastuvõetud kujul elluviimise suhtes. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et haruapteegi asutamise üheks peapõhjuseks on selle madalamad nõuded ja seega selle pidamise väiksemad kulud. Järelikult kujutab haruapteek endast linnas konkurentsi moonutust võrreldes üldapteegiga. Seadusandja põhjendas seaduseelnõu 615SE teisele lugemisele esitatud muudatusettepanekute seletuskirjas haruapteekide piirangut linnades järgnevalt: „Haruapteek kujutab endast ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki. Vähendatud nõuete seadmine on õigustatud maapiirkondades ja väiksemates linnades tegutsemise puhul, kuid mitte suuremates linnades, seda enam, et apteegi asutamispiirangute kehtetuks muutmise järgselt esineb eelkõige sellistes kohtades võimalikult väheste kuludega uute teenuseosutamiskohtade hõivamise risk. See omakorda halvendaks tavanõuetele vastavate üldapteekide toimetulekut, võides seeläbi kahjustada pakutava teenuse kvaliteeti.“1 Lisaks juhtis vastustaja tähelepanu sellele, et kuni 09.06.2014 kehtis

§ 421

, mis nägi ette üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud, mistõttu ei pruugi kaebaja väide, et ta oleks teadmise korral enne seadusemuudatuse jõustumist haruapteegi üldapteegiks ümber kujundanud, paika pidada. Kuni 09.06.2014 kehtinud

§ 421

lg 1 sätestas, et üldapteegi tegevusloa väljaandmise korral üldapteegile, üldapteegi tegevusloa muutmisel seoses uue struktuuriüksuse loomisega tegutsemiskohaga linnas või üldapteegi või selle struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisega linnas kehtib piirang, et vastavas linnas tegutsemiseks ei anta välja uusi üldapteegi tegevuslubasid ega saa luua uusi üldapteegi struktuuriüksusi ega muuta üldapteegi, sealhulgas üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskohta, kui Ravimiameti ja Statistikaameti andmetel on selles linnas ühe üldapteegi kohta, kaasa arvatud üldapteegi struktuuriüksus, vähem kui 3000 elanikku. Avalikult kättesaadavatel Statistikaameti andmetel oli Tartu linnas 01.01.

1. a seisuga 93 124 elanikku. Ravimiameti andmetel oli Tartu linnas 01.01.
2. a seisuga 28 põhiapteeki ja 13 haruapteeki,2 st kokku 41 apteeki. See teeb apteegi kohta 2271 elanikku. 01.01.2018 oli Tartu linnas Statistikaameti andmetel 93 715 elanikku ning Ravimiameti andmetel 31 põhiapteeki ja 13 haruapteeki,3 st 1 https://www.riigikogu.ee/download/f3dbd784-136c-4dac-91af-cb1fb72f
3. https://ravimiamet.ee/sites/default/files/ulevaade_apteekide_tegevusest_2016.pdf. 3 https://ravimiamet.ee/sites/default/files/ulevaade_apteekide_tegevusest_2017.pdf. 2 7 kokku 44 apteeki. See teeb apteegi kohta 2129 elanikku. Mõlemad jagatised on selgelt alla 3000 elaniku piiri. Kui asuda seisukohale, et haruapteegi asemel üldapteegi loomine eeldab uue tegevusloa väljastamist, siis ei pruukinuks see ka enne 09.06.2014 jõustunud vertikaalse integratsiooni piiranguid olla võimalik. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tõsiasi, et kaebaja ei kujundanud enne
4. a reformi jõustumist haruapteeki üldapteegiks ümber, viitab sellele, et kaebajal pidid haruapteegi eelistamiseks olema mingid põhjused. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kolmas isik, kes on kaebaja osanik ja ravimite hulgimüügi ja tegevusloa omaja, esitas 16.05.2014 seaduseelnõule 615SE oma tauniva arvamuse.4

§ 42

lg 5 tänane redaktsioon lisati seadusse 21.05.2014 vastu võetud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega, mille Riigi Teataja avaldas 06.06.2014 ja mis jõustus 09.06.

1. Järelikult oli vähemalt kaebaja osanikule plaanitav seadusemuudatus teada enne selle vastuvõtmist ja soovi korral oleks võimalik olnud esitada haruapteegi ümberkujundamise taotlus enne seadusemuudatuse jõustumist 09.06.
2. Ringkonnakohus leiab, et avalik huvi turu konkurentsi moonutuse kõrvaldamise suhtes kaalub antud juhul üles kaebaja õiguste riive.
3. Kaebaja on käesolevas menetluses tõstatanud probleemi, et seaduse avaldamise (06.06.2014) ja jõustumise (09.06.2014) vahele jäi ainult kolm päeva, mistõttu jäi vacatio legis põhiseadusevastaselt lühikeseks. Ringkonnakohus möönab, et tõepoolest on antud juhul kaalukas reform jõustatud väga kiiresti. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu kontekstile, milles antud muudatus ette võeti. Seaduseelnõu 615SE seletuskirjas on märgitud, et uue regulatsiooni lähtepunktiks oli Riigikohtu üldkogu 09.12.
4. a otsus nr 3-4-1-2-13, mis andis seadusandjale 6-kuulise tähtaja uue regulatsiooni kehtestamiseks, et kaitsta rahva tervise huve.5 Riigikohus tunnistas nimetatud otsusega seni kehtinud uute üldapteekide asutamise piirangud põhiseadusvastaseks, kuid lükkas piirangute kehtivuse lõpu edasi kuni 09.06.2014 selleks, et Riigikogu saaks kehtestada õigusliku raamistiku, mis on põhiseaduspärane ja tagab apteegiteenuse kättesaadavuse kogu riigis. Järelikult pidi kaebajale alates 09.12.2013 olema teada, et hiljemalt 09.06.2014 seni kehtinud kord muutub. Lisaks esitas kolmas isik 16.05.2014 seaduseelnõu 615SE menetluses arvamuse. Ringkonnakohus ei pea eelnevast tulenevalt usutavaks, et 09.06.2014 jõustunud ravimiseaduse muudatus oli kaebajale üllatuseks.
5. Kolmandaks viitab kaebaja väidetavale ebavõrdsusele seoses tähtaegadega. Samal ajal kui

§ 1163

järgi tuleb enne 09.06.2014 väljastatud üldapteegi tegevusload, mis ei vasta

§ 42

lg-s 5 sätestatud tingimustele, kehtestatud nõuetega vastavusse viia hiljemalt 01.04.2020, kohustab

§ 1162

lg 1 4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena asuva üldapteegi struktuuriüksuseks oleva haruapteegi, mis on asutatud enne 09.06.2014, linnas tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutsemist lõpetama alates 10.06.2019. Ringkonnakohus möönab, et ravimiseaduse rakendussätete üleminekutähtaegades on teatud ebakõla. Ringkonnakohus leiab aga, et kuigi linnades asuvad haruapteegid tuleb ligikaudu 10 kuud varem sulgeda, on see õigustatud konkurentsi moonutuse kõrvaldamise huviga. Seadusandja leidis seaduseelnõu 615SE menetlemisel, et 5 aastat on piisav üleminekuaeg. Ringkonnakohus nõustub sellega. Kõik üleminekutähtajad ei pruugi lõppeda ühel tähtpäeval. Samas ei ole seadusandjal keeldu oma varasem otsus ümber vaadata ja

§ 1162lg-s 1 sätestatud tähtaega kuni 01.04.2020 pikendada.

1. Neljandaks leiab kaebaja, et erinevalt kaebajast saab proviisorapteegi pidaja jätkata pärast 09.06.2019 seni haruapteegina tegutsenud struktuuriüksuse tegevust üldapteegina, selle ettevõttena turutingimustel võõrandada või muul viisil seda vabalt kasutada ja käsutada. 4 5 https://www.riigikogu.ee/download/c9b85c15-7edf-4d60-972a-af7f1ee86b0a. https://www.riigikogu.ee/download/46ae149c-2b97-4513-aba2-33cace2a5c4c. 8 Kaebaja leiab, et see kujutab endast põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhtumil võib tõepoolest olla linnades asuvate haruapteekide tegevuspiirangul erinev tagajärg proviisorapteegi ja vertikaalselt integreeritud ketiapteegi jaoks. Siiski ei kujuta iga ebavõrdne kohtlemine endast veel võrdsuspõhiõiguse rikkumist. Ringkonnakohus selgitab, et ebavõrdse kohtlemise ehk PS § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõiguse riive õigustamiseks peab olema mõistlik põhjus. Käesoleval juhtumil on selleks põhjuseks ülekaalukas avalik huvi kaotada apteegiturul vertikaalne integratsioon. Seaduseelnõu 615SE seletuskirjas on seda selgitatud järgnevalt: „Vertikaalse integratsiooni kaotamisel saavutatakse konkurentsiolukorra paranemine, mis omakorda võimaldab parandada ravimite kättesaadavust, tõsta teenuse kvaliteeti ja suurendada patsientide heaolu. Apteegiteenuse tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osaluse reguleerimine taastab olukorra, kus apteekril on otsustusõigus apteegis toimuva üle. Proviisorist ettevõtja ärihuve tasakaalustavad tegurid on kutse-eetika, isikliku vastutuse nõuded ühe isiku kontrolli all olevate üldapteekide ja struktuuriüksuste arvu piiratus. Kaasnevalt proviisorite ja farmatseutide määratlemisega tervishoiutöötajatena on asjakohane kehtestada perearstide regulatsiooniga sarnastele põhimõtetele tuginev omandipiirang, mis annab apteegi juhatajale tervishoiu põhimõtteid kaitsva sõltumatuse tagatise. Läbi seesuguse regulatsiooni on võimalik kaotada Eesti ravimiturul konkurentsiolukorda halvendav vertikaalse integratsiooni mudel (st apteegid on hulgimüüjate omanduses), mida on kritiseerinud Konkurentsiamet, Riigikontroll, õiguskantsler ja avalikkus.“6 Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole võrdsuspõhiõiguse rikkumisega.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida täiendavalt tähelepanu sellele, et seadusandja märkis seaduseelnõu 615SE teisele lugemisele esitatud muudatusettepanekute seletuskirjas: „Seni suuremates linnades tegutsenud haruapteekidele antakse piisav üleminekuaeg (5 aastat), mille jooksul leitakse võimalused oma tegevuse vastavusse viimiseks üldapteegi nõuetega.“7 See lubadus ei kajastu aga ravimiseaduse tekstis. Sellest tõdemusest hoolimata ei ole käesoleva vaidluse esemeks konkreetse haruapteegi sulgemiskohustus ega küsimus, kas kaebajal on vaidlustatud piirangute kehtides võimalus saada haruapteegi võõrandamise eest õiglast hüvitist. Sellepärast ei hinda ringkonnakohus käesoleva asja läbivaatamisel hüpoteetilise sulgemiskohustuse võimalikku kooskõla omandipõhiõigusega. Seadusandja võib veel enne 10.06.2019 saabumist sekkuda ja näha ette näiteks linnades olemasolevate ja sulgemisele kuuluvate haruapteekide maale kolimise võimaluse või mõne muu üleminekulahenduse.
3. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
4. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad kaebaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 7 https://www.riigikogu.ee/download/46ae149c-2b97-4513-aba2-33cace2a5c4c. https://www.riigikogu.ee/download/f3dbd784-136c-4dac-91af-cb1fb72f
5. 9