Obsah (4)

§ 121§ 45§ 207§ 203

KOHTUMÄÄRUS Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 11.12.2018, Tartu 3-18-1162 M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse avatav aken

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus märkis, et kuna põhinõude osas kuulub kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele siis ei ole alust ka Viru Vangla 06.06.2018. a vaideotsuse nr 6-12/301-3 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt, sõltumata vaide esemest ja seega tagastas halduskohus vaideotsuse tühistamisnõude

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus tagastas kaebuse Terviseameti ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, sest määruskaebuse esitaja ei pöördunud halduskohtu hinnangul kohtusse oma õiguste kaitseks. Kaebuses viidatud Terviseameti ja Justiitsministeeriumi tegevustel puudub igasugune otsene seos määruskaebuse esitaja õiguste ja kohustusega ning sellise nõude esitamine ei aita mingil moel kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Justiitsministeeriumi ja Terviseameti järelevalve kohta esitatud väite osas märkis halduskohus, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda teenistusliku järelevalve algatamist või teenistusliku järelevalve raames ettekirjutuse tegemist. Eelnevast tulenevalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse tervikuna. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 04.10.
2. a määruse tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja märgib, et kambril ei ole avatavat akent ega konditsioneerisüsteemi ning kambri õhuvahetus on kell 00:00-06:00 10 l/s ehk 5 l/s inimese kohta, mis on lubatust kaks korda vähem. Puudulik õhuvahetus on määruskaebuse esitaja jaoks kaasa toonud katkendliku une, kuna määruskaebuse esitaja ärkab talveperioodil pidevalt õhupuuduse tõttu, ning on võtnud määruskaebuse esitajalt võimaluse kambris sportida. Samuti on see kaasa toonud määruskaebuse esitajale kannatused ajal, kui tema kambrikaaslane trenni teeb. Hügieeniruumis on ebapiisav õhuvahetus põhjustanud ulatuslikud niiskuskahjustused ja hallituse tekke, millest tulenevalt on nii määruskaebuse esitaja tervis kui ka vangla vara otseses ohus. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta ei ole nõudnud, et ööpäevaringselt oleks kambri ventilatsioon 30 l/s. Määruskaebuse esitaja hinnangul on halduskohus valesti käsitlenud konditsioneerisüsteemi sundventilatsiooni sünonüümina. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et tal on õigus nõuda haldusorgani tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist, kuna see distsiplineerib rikkumise toime pannud haldusorganit ja kaitseb seeläbi määruskaebuse esitaja õigusi tulevikus.

§ 45

lg 2 ls 2 tuleb aga määruskaebuse esitaja hinnangul jätta asjas kohaldamata, kuna see on vastuolus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga. Kui riik on jätnud sätestamata tervisekaitse nõuded, mis tagaksid määruskaebuse esitaja heaolu ja tervise kaitse, on tegu õigusselgusetuse olukorraga ning määruskaebuse esitajal on õigus nõuda olukorra põhiseaduspärasuse kontrolli, mille kohus peab läbi viima. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.10.
2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ekslikult tagastanud kaebuse Viru Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse avatav aken või konditsioneer ning tagada kambris õhuvahetus sportimise ajal 25 l/s, wc ning duši kasutamise ajal 30 l/s ning muul ajal 20 l/s

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 121

lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja käesoleval juhul esitanud eelnimetatud nõuded samadel alustel nagu haldusasjas nr 3-17-1469, sest haldusasi nr 3-17-1469 sisaldab samuti nõuet Viru Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse V703 avatav aken või konditsioneer ning tagada kambris õhuvahetus sportimise ajal 25 l/s, wc ning duši kasutamise ajal 30 l/s ning muul ajal 20 l/s. Käesolevas haldusasjas on küll määruskaebuse esitaja nõudnud ventilatsioonilahenduste paigutamist kambrisse, kus teda hoitakse, kuid vangla 03.05.2018. a vastusest nr 6-14/12903-2 nähtub, et määruskaebuse esitaja viibis kambris V703. Seejuures on haldusasi nr 3-17-1469 Tartu Ringkonnakohtu menetluses, mistõttu tuleb määruskaebuse esitaja kaebus selles osas tagastada

§ 121lg 1 p 3 alusel.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ülejäänud tagastatud nõuete osas ükski määruskaebuse väide halduskohtu järeldusi ümber. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Ringkonnakohus selgitab, et on olemas kehtivad regulatsioonid, mis sätestavad nõuded kambritele, ning nendest tuleb kambritingimuste hindamisel juhinduda. Määruskaebuse esitaja ei saa nõuda tuvastamist, et Justiitsministeerium või Terviseamet oleks pidanud töötama välja uusi õigusakte, mis sätestaksid täiendavaid või määruskaebuse esitaja hinnangul paremaid nõudeid võrreldes hetkel kehtivatega. Vabariigi Valitsuse 23.12.
2. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ p 7 kohaselt on Justiitsministeeriumi valitsemisalas mh riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ministeeriumi pädevuse kohaselt. Sotsiaalministri 06.11.
3. a määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ § 9 p-dest 4 ja 7 tulenevalt teostab Terviseamet oma tegevusvaldkonnas järelevalvet ja teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks, vajadusel annab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta ning osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamises. Neist sätetest ei tulene määruskaebuse esitajale subjektiivset õigust nõuda Justiitsministeeriumilt ja Terviseametilt teenistusliku järelevalve 4 teostamist ega ka konkreetsete meetmete, nagu näiteks seaduseelnõu koostamine, tarvitusele võtmist.
4. Ringkonnakohus selgitab, et kohus algatab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus üksnes siis, kui esineb põhjendatud kahtlusi asjassepuutuva normi põhiseaduspärasuse osas. Materiaalõiguse normi puhul saavad kahtlused tekkida aga alles siis, kui kohus vaatab kaebuse sisuliselt läbi, sest ainult sellisel juhul on võimalik rääkida asjassepuutuvast normist. Asjassepuutuvus on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eeldus. Kuna käesoleval juhul ei ole kohtuasja, siis ei ole ka asjassepuutuvat normi. Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada.
5. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.10.
6. a määruse muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. /allkirjastatud digitaalselt/ 5