Obsah (6)

§ 121§ 207§ 249§ 252§ 2§ 203

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1811 Haldusasi Osaühing Tomex Tööd ka

§ 121

lg 2 p 1 mõttes ilmselgelt rikkuda tööstuspargi alal viiele kinnistule otsustuskorras hoonestusõiguse seadmine olukorras, kus tööstusalal on saadaval vabad tootmis- ja äripinnad, ning kus määruskaebuse esitaja ei ole varasemalt väljendanud huvi investeerida oma tegevusega tööstusalal ja hoonestusõigust omandada. Samuti ei ole halduskohtu hinnangul kaebusega saavutatav määruskaebuse esitaja eesmärk, et hoonestusõiguse seadmine toimuks enampakkumise tulemusena, sest hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras jääb vastustaja ulatusliku otsustusruumiga küsimuseks, samuti avaliku huvi sisustamine otsustuskorra kasutamise eeldusena. Seega tagastas halduskohus kaebuse

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 02.10.
2. a määruse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on oma esitatud tõenditega kohut eksitanud, sest kuigi vastustaja on levitanud reklaami Suure-Jaani tööstusala kohta, ei ole kuskil selgesõnaliselt öeldud, et vastustaja võtab vastu taotlusi hoonestusõiguse saamiseks. Seetõttu ei ole määruskaebuse esitaja saanud oma soovi hoonestusõiguse saamiseks ka vastustajale väljendada. 3 Määruskaebuse esitaja selgitab, et ainsana oleks saadaolevatest kinnistutest talle sobinud kinnistud, mis on tööstuspargi detailplaneeringus märgitud numbritega 2 ja
3. Määruskaebuse esitaja on torustike ehitamisega tegelev ettevõte ning kinnistu nr 4 oleks sobinud oma pikkuse ja pikliku kuju poolest ainsana, et ehitada sellele torustike tootmiseks vajalikud tootmisliinid kuivõrd tootmisliini pikkus peaks olema vähemalt 60 meetrit. Kinnistule nr 2, mis asub selle kõrval, plaanis määruskaebuse esitaja üles seade torustike pakendamisega seotud hooned. Seega on määruskaebuse esitajal kaebeõigus, sest talle ei ole antud võimalustki pretendeerida just talle sobiva kinnistu saamisele võrreldes teiste Põhja-Sakala valla äriühingutega, kellele on jagatud infot eelisjärjekorras. Seega on rikutud määruskaebuse esitaja õigust ausale konkurentsile ja läbipaistvale haldusmenetlusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha menetluslike küsimuste osas (I), selgitab seejärel esialgse õiguskaitse kohaldamist (II) ning lahendab lõpuks määruskaebuse (III). I 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

1. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse lisadena ringkonnakohtule Põhja-Sakala valla tööstuspargi detailplaneeringu ning ajalehe Sakala 27.09.
2. a artikli „Põhja-Sakala vallavanemale heidetakse ette kolme ettevõtja eelistamist“. Ringkonnakohus peab asja õigemaks lahendamiseks vajalikuks võtta haldusasja materjalide juurde Põhja-Sakala valla tööstuspargi detailplaneeringu. Sakala 27.09.
3. a artikli asja materjalide juurde võtmise osas on halduskohtul võimalik edasise menetluse käigus seisukoht võtta. II 9.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 252

lg 4 kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni

§ 249

lg-s 4 sätestatud tähtpäevani.

§ 249

lg 4 ls 1 järgi kehtivad esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kui menetlusosaline ei nõustu esialgse õiguskaitse jätkumisega peale 30-päevast tähtaega, on tal võimalik viivitamatult esitada 4 ringkonnakohtule taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Sellisel juhul teeb ringkonnakohus esialgse õiguskaitse jätkumise kohta põhjendatud määruse. III
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.10.
3. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
4. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus leidis, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et tema huvi oleks spetsiifiliselt seisnenud just juba koormatud kinnistute kasutamises ning hoonestusõiguse hind on kõikide investorite jaoks ühesugune, siis ei saa määruskaebuse esitaja õigusi ilmselgelt rikkuda tööstuspargi alal viiele kinnistule otsustukorras hoonestusõiguse seadmine olukorras, kus tööstusalal on veel saadaval vabad tootmis- ja äripinnad. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses selgitanud, miks tal on reaalne huvi spetsiifiliselt juba tööstuspargi detailplaneeringus numbritega 2 ja 4 märgitud kinnistute kasutamiseks seoses sellega, et määruskaebuse esitaja väitel on torustike tootmiseks vajalike tootmisliinide ja pakendamisega seotud hoonete ehitamiseks ainsana mõõtmetelt sobilikud vaid krundid nr 4 ja nr 2, mis asetsevad kõrvuti. Tööstuspargi detailplaneeringu ja Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.
5. a otsuse nr 70 võrdlusest nähtub, et nimetatud otsus puudutas krunti nr 2, võrdlusest Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.
6. a otsusega nr 72 nähtub, et see otsus puudutas krunti nr
7. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul eelnevast tulenevalt käesolevas menetlusstaadiumis Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.
8. a otsuseid nr 70 ja 72 puudutavas osas öelda, et määruskaebuse esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
9. Samuti ei saa määruskaebuse esitaja kaebeõiguse olemasoluks vajaliku huvi puudumist järeldada asjaolust, et ta ei avaldanud enne kaebuse esitamist vastustajale huvi investeerida oma tegevusega tööstusalal ja hoonestusõigust omandada. Kuigi info Suure-Jaani tööstusala arendamisest oli vastustaja teavitamise tulemusel kohalikele ettevõtetele piisavalt kättesaadav, ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et juba
10. aasta augustis pidi määruskaebuse esitajale avaldatud teabe põhjal olema arusaadav, et vastustaja ei plaani tööstusala kinnistute hoonestusõigusi enampakkumise korras seada ning ootab hoopis ettevõtjate poolset aktiivsust hoonestusõiguse otsustuskorras saamise taotluste esitamise vormis. Ringkonnakohus nõustub seejuures määruskaebuse esitajaga, et alles 04.08.2018 valla kodulehele lisatud tööstusala tutvustav reklaam andis avalikkusele teada, et ettevõtjad peaksid vastustajaga ühendust võtma, kui nad soovivad tööstusalal tegutsema asuda. Kuivõrd juba 08.08.2018 saatis Põhja-Sakala Vallavalitsus volikogude komisjonidele arutamiseks eelnõu „Suure-Jaani Tööstusala kruntidele hoonestusõiguse seadmine“ ning juba Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.
11. a istungil võeti nimetatud eelnõu vastu ning seati hoonestusõigused, on ringkonnakohtu hinnangul usutav, et määruskaebuse esitaja ei jõudnud enne hoonestusõiguste seadmist vastustajaga talle sobilike kruntide osas ühendust võtta.
12. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja eesmärk kaebuse esitamisel oli vaidlustatud otsustega koormatud kruntidele hoonestusõiguse seadmine enampakkumise tulemusena. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses sellist nõuet esitanud. Kuigi määruskaebuse esitaja on kaebuses asunud seisukohale, et vastustaja ei oleks tohtinud hoonestusõiguseid seada otsustuskorras, vaid oleks pidanud korraldama avaliku enampakkumise, on määruskaebuse esitaja esitanud kaebuses ka alternatiivse seisukoha, mille kohaselt on vastustaja otsustuskorras hoonestusõigusi andes rikkunud võrdse kohtlemise ja õigusselguse põhimõtet. Seega ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses välistanud ka seda, et vastustaja võib hoonestusõiguse ka otsustuskorras anda. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja 5 eesmärgiks hoopis võimalus taotleda tööstuspargi detailplaneeringu kruntide 2 ja 4 hoonestusõigust, sõltumata sellest, kas ta saaks võimaluse selleks osaledes avalikul enampakkumisel või esitades taotluse otsustuskorras hoonestusõiguse saamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas menetlusstaadiumis kindel, et vastustaja on 23.08.
13. a otsused nr 70 ja 72 andnud kaalutlusvigadeta ja menetluslike rikkumisteta. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.
14. a otsuseid nr 70 ja 72 puudutavas osas ei ole määruskaebuse esitajal võimalik kaebuse eesmärki saavutada.
15. Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu sellele, et juhul, kui halduskohus leiab, et tühistamiskaebus ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks tõhusaim õiguskaitsevahend, tuleb halduskohtul suunata määruskaebuse esitajat esitama asjakohast taotlust.

§ 2

lg 5 järgi tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Ringkonnakohus leiab, et tõhusaim võib olla õiguskaitsevahend, mis sisaldab lisaks tühistamisnõudele ka kohustamisnõuet vastustaja kohustamiseks teostada õiguspäraselt kaalutlusõigust hoonestusõiguse andmise korra valikul.

1. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.
2. a otsuseid nr 70 ja 72 puudutavas osas ebaõigesti.
3. Samas leiab ringkonnakohus, et ülejäänud osas puudub Tartu Halduskohtu 02.10.
4. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks alus. Ringkonnakohus nõustub PõhjaSakala Vallavolikogu otsuseid nr 68, 69 ja 71 puudutavas osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

1. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 02.10.
2. a määruse Põhja-Sakala Vallavolikogu 23.08.
3. a otsuseid nr 70 ja 72 puudutavas osas ning saadab asja vastavas osas menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Muus osas jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 02.10.
4. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6