Obsah (12)

§ 121§ 55§ 207§ 204§ 182§ 187§ 203§ 4§ 45§ 62§ 47§ 114

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 47 lg-ga 1 puudub kaebajal kaebeõigus ning kaebus kuulub

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

2) Tuginedes kujunenud kohtupraktikale, milles on leitud, et suitsetamisega seotud vaidlustes üldjuhul puudub kinnipeetavatel esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ning arvestades, et kohus tagastas kaebuse kohustamis- ja tühistamisnõude osas, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta vastavalt

§ 55lg-le 2 läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. R. Kodar esitas 10.12.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.
2. a määrus ja lubada tal suitsetada. Veel palub kaebaja võtta kaebus kahju hüvitamise nõudes menetlusse ning esialgse õiguskaitse taotlus vaadata läbi ja võimaldada tal suitsetada. Lisaks palub kaebaja riigi õigusabi, kui tal läheb seda vaja Riigikohtusse või Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebamiseks. Veel palub kaebaja lugeda õigusvastaseks Justiitsministeeriumi ja vangla määrused, millega keelati suitsetamine vangla territooriumil. Määruskaebuse põhjendused: Kaebaja kirjutas vanglale tähtaegselt ja põhjendas, miks ta soovib suitsetada. Ta tõi puuduste kõrvaldamise avalduses välja asjakohased Riigikohtu lahendid, kuid vangla ja kohus jätsid need tähelepanuta. Õige ei ole vangla väide, justkui määruste mõju oleks kadunud, kuna alates 04.12.2017 arestimajas viibides võis ta suitsetada. Tartu Vanglasse toodi ta 09.12.2017, kus ta suitsetas edasi, kuna tal oli ära peidetud tubakat. 09.01.2018 toodi ta Viru Vanglasse, kus ta suitsetas edasi.
3. a märtsis tuli kambrisse uus kinnipeetav, kellel olid kaasas sigaretid, mida 2 nad suitsetasid. Ka sai ta Tartu Vanglas juunikuus salaja suitsetada. Just 27.09.2018 oli tal meeletu tahtmine suitsetama hakata. Kohtupraktikas on tõdetud, et suitsetamist keelava vangla kodukorra mõju ilmneb päevast, mil isik soovib uuesti suitsetama hakata. Suitsetamise keelamine ei ole kooskõlas vangistuse eesmärkidega ega aita ära hoida kuritegusid. Kaebaja soovib suitsetada ja selle keelamine mõjub halvasti psüühikale. Kaebaja vaie on alusetult tagastatud.
4. Viru Vangla teatas 02.01.
5. a vastuses, et vangla ei ole kaebaja suitsetamise taotlust eraldiseisvalt lahendanud, kuna vangla hinnangul ei sisaldanud vaie eraldi taotlust ning kinnipeetava selgitused, et ta soovib suitsetada, olid vaide põhjenduste osa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus teeb esmalt kindlaks, millises osas kuulub kaebaja määruskaebus ringkonnakohtus läbivaatamisele (I); seejärel lahendab kaebaja määruskaebuse kaebuse tagastamise peale (II) ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale (III) ning viimaks lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (IV). I
7. Kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30.11.
8. a määruse tühistamist. Kaebaja sai kohtumääruse kätte 04.12.2018 (tl 29).

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohus leiab, et R. Kodari määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.11.

1. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele ja on esitatud tähtaegselt. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus menetlusse R. Kodari määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.11.
2. a määruse (resolutsiooni p-d 1 ja 2) peale. Kuna määruskaebemenetluses on vaidlus kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse läbivaatamata jätmise üle ning vangla esitas 02.01.2019 vastuse kohtunõudele, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele.
3. Kaebaja taotleb määruskaebuses ka seda, et kohus loeks õigusvastaseks Justiitsministeeriumi ja vangla määrused, millega keelati suitsetamine vangla territooriumil. Ringkonnakohus saab kaebaja nõudest aru selliselt, et kaebaja taotleb justiitsministri 06.10.
4. a määruse nr 21 õigusvastasuse tuvastamist osas, millega tunnistati vangla sisekorraeeskirjas kehtetuks vangla territooriumil suitsetamist võimaldavad sätted. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja taotlust vangla määruste õigusvastaseks lugemiseks Viru Vangla kodukorra õigusvastasuse tuvastamise taotlusena suitsetamise keeldu puudutavas osas. Haldusasja toimikust nähtub, et kaebuses halduskohtule kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõuet ei esitanud.

§ 182

lg-st 3 ning § 203 lg-st 2 koosmõjus tulenevalt ei ole lubatav esitada ringkonnakohtule nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Kuna kaebaja nõue ei ole seetõttu lubatav, tuleb määruskaebus õigusvastasuse tuvastamise nõude osas

§ 187

lg 3 p 7 alusel koostoimes

§ 203lg-ga 2 tagastada.

11. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et justiitsministri määrus ei ole haldusakt HMS § 51 tähenduses, vaid õigustloov akt (Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1). 3 Sellise vaidluse lahendamine ei ole tulenevalt

§ 4

lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p-st 1 halduskohtu pädevuses. Ka sedastas Riigikohus 25.10.2017. a määruses nr 3-17-749 (p 9), et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (

§ 4lg 1, PSJKS § 2 p 1).

Kuna õigustloova akti peale ei saa kaebust esitada, siis kaebaja eeltoodud nõue halduskohtule ei oleks ka sel põhjusel lubatav. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks selgitavalt märkida, et alates 01.01.2018. a kehtivas redaktsioonis sätestab

§ 45

lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Käesolevas asjas on kaebaja halduskohtule hüvitamiskaebuse juba esitanud, mille lahendamise käigus saab kohus anda hinnangu ka suitsetamise keelu õiguspärasusele. Seega puudub kaebajal ka vajadus Viru Vangla muudetud kodukorras reguleeritud suitsetamise keelu suhtes iseseisva tuvastamisnõude esitamiseks. 12. Kaebaja taotleb määruskaebuses, et kohus võtaks kaebuse kahju hüvitamise nõudes menetlusse. Halduskohus märkis vaidlustatud määruse põhjendustes, et kaebus kuulub tagastamisele osaliselt (p 6) ning et kohus otsustab hüvitamisnõude menetlusse võtmise eraldi määrusega (p 8.2). Seega halduskohtu määrusest nähtuvalt ei ole kohus veel lahendanud hüvitamisnõude osas kaebuse menetlusse võtmise küsimust.

§-s 120 on sätestatud kohtu toimingud kaebuse saamisel ning neid toiminguid teeb kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse tähelepanuta. Ringkonnakohus selgitab, et hüvitamisnõude osas kaebuse menetlusse võtmise kohta võtab halduskohus seisukoha asja edasise menetluse käigus eraldi määrusega. 13.

§ 62

lg 2 ls 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna halduskohtule ei esitatud Viru Vangla 17.10.

1. a kirja nr 6-12/516-2 kaebaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta ning asja materjalidest ei selgunud, kas vangla on lahendanud kaebaja vaides esitatud nõude lubada kinnipeetaval vanglas suitsetada, siis nõudis ringkonnakohus vastustajalt täiendavaid selgitusi ja dokumente. Vastustaja vastas ringkonnakohtule 01.02.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla 01.02.
3. a vastus koos lisaga (s.o vangla 17.10.
4. a kiri nr 6-12/516-2) asja õige lahendamise seisukohalt vajalik, mistõttu võtab ringkonnakohus need

§ 62lg 2 alusel haldusasja toimikusse.

II

1. Viru Vangla direktor muutis 24.04.
2. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorda alates 01.10.
3. Viru Vangla kodukorra (01.10.2017 jõustunud redaktsioonis) p 2.3 kohaselt on suitsetamine vangla territooriumil keelatud. Ka tunnistati kehtetuks vangla kodukorra p 12, mis reguleeris suitsetamise korda. Riigikohus on selgitanud, et suitsetamiskeelu vaidlustamisel võib olla asjakohane tühistamisnõuet täiendav kohustamisnõue suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks (25.10.
4. a määrus nr 3-17-749, p 12). Sisulist tähendust pole asjaolul, kas kinnipeetav vaidlustab tühistamisnõudega Viru Vangla direktori käskkirja nr 1-1/55, millega direktor muutis kodukorras suitsetamist puudutavaid sätteid, või Viru Vangla kodukorra sätteid, millega võeti kinnipeetavatelt õigus vangla territooriumil suitsetada. Suitsetamise keelu vaidlustamine on võimalik nii käskkirja kui ka kodukorra vaidlustamisega (Riigikohtu 07.06.
5. a määrus nr 3-17-2610, p 11). 4
6. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses (p 7.1), et kaebaja on esitanud kaebuse kohustamisnõudes, millega on hõlmatud tühistamisnõue, s.o Viru Vangla direktori 24.04.
7. a käskkirja nr 1-1/55 tühistamiseks osas, millega kinnitati Viru Vangla kodukorra muudatused ja kehtestati vanglas absoluutne suitsetamise keeld alates 01.10.2017, ning vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks – lubada kaebajal suitsetada Viru Vanglas. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitas halduskohtule nii tühistamisnõude Viru Vangla kodukorra muudatustega sätestatud suitsetamise keelu vaidlustamiseks kui ka kohustamisnõude selleks, et vastustaja võimaldaks tal suitsetada. Eeltoodut arvestades muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendust.
8. Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha kaebuse tagastamise kohta tühistamisnõude osas.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, siis ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav.

Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu 29.04.

1. a määrus nr 3-3-1-78-13, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga, s.t piiratud adressaatide ringile suunatud üldkorraldus. Niisugust üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada (Riigikohtu 25.10.
2. a määrus nr 3-17-749, p 12). Kaebuse üldkorralduse tühistamiseks saab isik esitada 30 päeva jooksul alates selle mõju ilmnemisest tema suhtes (Riigikohtu 13.02.
3. a määrus nr 3-3-1-95-07, p 13). Sama põhimõte laieneb ka vaidemenetlusele (Riigikohtu 07.06.
4. a määrus nr 3-17-2610, p 13.1). HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata.
5. Viru Vangla tagastas 07.11.
6. a otsusega (tl 21-22) kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel. Vangla otsuse (p 6) kohaselt ei ole kinnipeetav põhistanud, et vangla kodukorra suitsetamist keelavad sätted oleksid hakanud talle mõju avaldama hiljem kui 09.01.2018 Viru Vanglasse paigutamisel. Vangla hinnangul saab vaidest selgelt välja lugeda, et vaide esitaja ei ole rahul suitsetamise keelamisega vanglasse paigutamisest peale ning mingeid uusi asjaolusid (nt teadlik suitsetamisest loobumine ja siis hilisem soov taas suitsetama hakata) ei esine. Seetõttu on vangla hinnangul vaie esitatud ilmselgelt tähtaega ületades ja puuduvad äratuntavad alused, mis võiksid tingida vaide esitamise tähtaja ennistamise. Halduskohus nõustus vangla põhjendustega. Ka ringkonnakohus nõustub vangla ja halduskohtuga, et kaebaja on mööda lasknud vaide esitamise tähtaja. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Viru Vanglas kehtis alates 01.10.2017 suitsetamise keeld ning kaebaja saabus Viru Vanglasse 09.01.
7. Kaebaja väitis vaides, et ta on olnud 9 kuud piinades suitsetamise keelu tõttu Viru Vanglas. Samas väidab kaebaja määruskaebuses, et 09.01.2018 Viru Vanglasse toomise järel suitsetas ta salaja, kuna ta oli ära peitnud tubakat ning
8. a märtsis tuli tema kambrisse kinnipeetav, kellel olid kaasas sigaretid, mida nad suitsetasid. Ühtlasi sai kaebaja enda väitel salaja suitsetada Tartu Vanglas juunikuus. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja määruskaebuses väidetust ilmneb, et kaebaja sai suitsetamise keelust teadlikuks Viru Vanglasse 09.01.2018 saabumisel ning vastav keeld avaldas talle ka koheselt mõju, kuna ta pidi suitsetama salaja. Seega nõustub ringkonnakohus, et kaebaja ei ole põhistanud, et vangla kodukorra suitsetamist keelavad sätted oleksid hakanud talle mõju avaldama hiljem kui 09.01.2018 Viru Vanglasse paigutamisel. Eelnevat arvestades on vangla ja halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja on mööda lasknud vaide esitamise tähtaja. 5 Asja materjalidest ei nähtu ka ringkonnakohtule, et kaebajal oleksid esinenud mõjuvad põhjused vaide mittetähtaegselt esitamiseks. Seega ei esine mõjuvaid põhjusi vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Eelnevat arvestades ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt ning seetõttu on halduskohus põhjendatult kaebuse tühistamisnõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastanud.

1. Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha kaebuse tagastamise kohta kohustamisnõude osas. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas halduskohus vaidlustatud määruses (p 7.3) õigesti, et kaebaja esitas 27.09.2018 Viru Vanglale vaide (tl 12-13) ja 26.10.2018 vaide täienduse (tl 14-16), milles ta muuhulgas palus lubada tal suitsetada ja taotles Viru Vangla direktori 24.04.
2. a käskkirja nr 1-1/55 suitsetamise keelu osas kehtetuks tunnistamist. Vangla märkis samas 17.10.
3. a puuduste kõrvaldamise nõudekirjas nr 6-12/516-2, et kaebaja on esitanud vaide, milles ta sisuliselt vaidlustab vangla direktori 24.04.
4. a käskkirjaga nr 1-1/55 vangla kodukorda sisse viidud muudatusi (suitsetamise mittevõimaldamine). Viru Vangla 07.11.
5. a otsuse nr 6-12/516-4 p 4 kohaselt lahendatakse ainult Viru Vangla direktori käskkirja peale esitatud vaiet. Vangla teatas 02.01.
6. a vastuses kohtunõudele, et vangla ei ole suitsetamise taotlust eraldiseisvalt lahendanud, kuna vangla hinnangul ei sisaldanud vaie eraldi taotlust. Seega ei võtnud vangla 07.11.
7. a otsuses seisukohta kaebaja vaides esitatud kohustamisnõude (lubada suitsetada) osas. Kuna vastustaja on eeltoodud nõude vaidemenetluses õigusvastaselt lahendamata jätnud, oli kaebajal õigus pöörduda kohustamisnõudega halduskohtusse (Riigikohtu 07.06.
8. a määrus nr 3-17-2610, p 13.2). Seega on kaebajal kohustamisnõude osas kohtueelne menetlus läbitud ning halduskohus tagastas kaebuse kohustamisnõude osas ebaõigesti

§ 121lg 1 p 4 alusel (Riigikohtu 08.10.2012.

a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18).

1. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (Riigikohtu 07.04.
2. a otsus nr 3-3-1-5-10, p 14, ja seal viidatud kohtupraktika). Käesolevas asjas takistab kohustamisnõude rahuldamist Viru Vangla kodukord (alates 01.10.2017 kehtivas redaktsioonis), mis keelab suitsetamise vanglas. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks oleks vastavate kodukorra punktide tühistamine (Riigikohtu 19.10.
3. a otsus nr 3-3-1-28-15, p 28). Kuna kaebus tühistamisnõude osas on õigesti tagastatud, siis ei ole üksnes kohustamiskaebusega kohustamisnõude eesmärk saavutatav.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kõike eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebus kohustamisnõude osas tuleb

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada.

1. Kuna halduskohus jõudis lõpptulemusena õigele järeldusele ja tagastas R. Kodari kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas, jääb R. Kodari määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 30.11.
2. a määruse resolutsiooni p 1 sõnastust ja loeb selle sõnastatuks järgmiselt: „Tagastada R. Kodari kaebus tühistamis- ja kohustamisnõude osas.“ Ringkonnakohus muudab halduskohtu 30.11.
3. a määruse põhjendusi eeltoodud osas vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 6 III
4. Tartu Halduskohus jättis 30.11.
5. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses asjakohaselt viidanud kohtupraktikas tunnustatud seisukohale, et üldjuhul ei saa kinnipeetaval suitsetamise õiguse saamiseks esitatud kaebuse menetluse ajal esineda esialgse õiguskaitse vajadust. Ka on halduskohus põhjendatult arvestanud, et kaebaja kaebus tühistamis- ja kohustamisnõude osas on tagastatud. Seega on ilmne, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja kaebaja taotlus kuulus vastavalt

§ 55lg-le 2 läbi vaatamata jätmisele.

Ringkonnakohtul puudub alus halduskohtu määruse tühistamiseks. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus R. Kodari määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.11.

1. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja jätab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 osas muutmata. IV
2. Kaebaja palub määruskaebuses riigi õigusabi, kui tal läheb seda vaja Riigikohtusse või Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) kaebamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-is ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-sse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 2 kohaselt taotlus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi saamiseks esitatakse RÕS § 10 lg 3 kohaselt. RÕS § 10 lg 3 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. RÕS § 10 lg 7 kohaselt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seega ei ole ringkonnakohus pädev lahendama kaebaja riigi õigusabi taotlust seoses EIK-sse pöördumisega, vaid eeltoodud osas on taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 3 maakohtu pädevuses. Kuna kaebaja viibib Viru Vanglas, siis edastab ringkonnakohus kaebaja taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule. Riigi õigusabi taotlus Riigikohtusse pöördumiseks tuleb esitada Riigikohtule, arvestades

§ 114

lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Eeltoodule tuginedes edastab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule osas, milles isik taotleb õigusabi seoses sooviga pöörduda EIK-sse ning ülejäänud osas edastab taotluse lahendamiseks Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 7