lg 1 peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega pidi kostja käesolevalt tõendama, et tema poolt 06.03.2018 kell 9.10 saadetud meil on jõudnud hageja postkasti või tal oli muul viisil võimalik sellega tutvuda. Kohus leiab, et kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud: ainuüksi asjaolu, et kostja on meili oma serverist välja saatnud, ei tõenda, et see jõudis hageja serverisse ja sealt edasi ka hageja postkasti. Kohus märgib, et meili teel tahtevalduse edastamise valik on saatja valik ja seega ka tema risk ning vaidluse korral peab just saatja tahteavalduse saajani jõudmist tõendama. Kuna käesolevalt puuduvad tõendid isegi selle kohta, et meil jõudis hageja postkasti, puudub vajadus hinnata seda, kas tal oli võimalus sellega tutvuda. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna kostja tahteavaldus ei ole jõudnud hagejani, on 06.03.2018.a tehtud tahteavaldus tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kuna ülesütlemine oli tühine, ei hageja ja kostja vaheline tööleping nr 171 lõppenud. Hageja palus lõpetada lepingu 06.04.2018.a lähtudes TLS § 107 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohus sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, et hageja nõude saab rahuldada ja lähtudes TLS § 107 lg lugeda töölepingu nr 171 lõppenuks 06.03.2018.a. Hageja palus välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, milleks oli 390 eurot. TLS § 109 lg 1 sätestab: kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mille alusel peaks kohus kaaluma hüvitise määra vähendamist. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mille tõttu tuleks hüvitise määra tõsta. 4 Kohus leiab, et kuna hüvitise määramise eeldused on täidetud, tuleb hüvitis määrata seaduses sätestatud määras, so hageja kolme kuu töötasu suuruses summas. Pooled oli lepingus kokku leppinud hageja töötasuks alates 01.01.2018.a. 130 eurot (bruto). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 390 eurot (bruto) Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud lähtudes
jätta kostja kanda.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eelkõige poole taotluse alusel aga vastavalt
Viimasel juhul lähtub kohus kohtule teada olevatest poolte menetluskuludest. Käesolevalt ei ole menetluse kestel selgunud, et pooled oleks menetluskulusid teinud. Hageja on teatanud, et tal menetluskulude nimekirja esitada ei ole. Kostja ei ole kohtule samuti nimekirja ega taotlust esitanud. Kuna pooled pole taotlenud menetluskulude rahalist kindlaks määramist, siis kohus seda teha ei saa. Kohus selgitab, et pärast käesoleva lahendi tegemist ei saa pooled enam esitada taotlusi menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.