Obsah (11)

§ 102§ 33§ 31§ 22§ 108§ 171§ 91§ 86§ 23§ 150§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019 kell 13.00, Narvas Tsiviilasja number 2-19-3401 Tsiviilasi A Š avaldus

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada A Š kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. aprillil 2019, algusega kell 15.
3. Kui A Š vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
4. Määrata ja mõista välja Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 630.00 (kuussada kolmkümmend) eurot (lisandub käibemaks 126.00 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 36.00 (kolmkümmend kuus) eurot (lisandub käibemaks 07.20 eurot) pankrotivara arvelt.
5. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks summas 79.40 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o B OÜ (arveldusarvele XXX AS-is SEB pank).
6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
7. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud A Š avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 17 848.95 euro ulatuses. Võlgniku töötasu on veidi üle miinimummäära ning sellest ei jätku võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik on varatu ning püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on abielus ning tal on kaks alaealist last. 06.03.2019 määrusega on A Š ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A Š pankrot. A Š pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et kuni 18.02.2019 kuulus võlgnikule ühiselt tema abikaasaga elamumaa, asukohaga XXX, pindala XXX ruutmeetrit, registriosa nr

1. Kinnistu oli võõrandatud võlgniku abikaasa emale T B. Võlgniku seletuse kohaselt oli kinnistu tegelikkuses soetatud abikaasa ema poolt, milleks oli ka võetud laen. Vastavalt Maanteeameti andmetele kuulus võlgnikule kuni 06.10.2015 sõiduauto Volkswagen Golf (reg.märk XXX, 1998), 21.07.2017 Chrysler Voyager (reg.märk XXX, 1998) ning kuni 21.02.2019 Volkswagen Passat (reg.märk XXX, 2001). Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgniku nimele on avatud konto 2 Swedbank AS-is, mille jääk on broneeritud seoses pangaga sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevusega. Võlgniku nimele on avatud ka pensionikonto nr 99806628008, konto saldo hetkeseisuga on 2904.959 Swedbank Pensionifond K4 osakut. Tegemist on II samba pensioniosakutega, mis ei ole tagasivõetavad. Võlgniku sissetulekuks on palk ca 930.00 eurot (bruto) kuus. Võlgniku seletuste kohaselt muu vara puudub. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused on kokku summas 19 311.49 eurot. Kohustused suurenevad viiviste võrra. Täitemenetlused ning muud lõpetamata kohtuvaidlused ei olnud tuvastatud. Võlgnik on avaldanud, et maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et laenude võtmisel oli tema sissetulek piisav laenukohustuste täitmiseks. Samas aga tekkisid raskused laenude tagasimaksete koos intresside tasumisega, mistõttu võttis võlgnik eelnevalt võetud laenude refinantseerimiseks uusi laene ning tema võlgnevuste maht suurenes veelgi. Käesoleval ajal ei ole võlgnikul võimalik oma kohustusi täita. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et ta on võlgnevusi siiski osaliselt tasunud. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat ja tema sissetulek ca 900 eurot kuus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Analüüsides võlgniku konto väljavõtet perioodil 2014 - 2019, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on alates 2016 aastast pidevalt võtnud kiir- ja väikelaene. 2016 - 2018 aastatel sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste puhul on tegemist nn abielu kestel võetud kohustustega, mis viitab solidaarkohustusele perekonnaseaduse § 18 mõttes. Võlgniku abikaasa suhtes on samuti käimas pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-19-3404). Eespoolnimetatud asjaoludest tulenevalt on selge, et võlgnikul ei ole võimalik täita laenulepingutest tulenevaid kohustusi ka pikemas perspektiivis. Saadud laenud olid kasutatud igapäevaste (majapidamis-, kütte-, toidu-, meelehelahutuse jne) kulude katteks ning eelnevalt võetud laenude eest tasumiseks, mis viitab üle jõu elamisele. Maksejõuetuse tekkimise aeg on seega ajutise halduri hinnangul aasta
2. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (

§ 22lg 5).

Pankrotivara moodustamise alus saab

§ 108kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Veebruaris 2019 toimunud võlgnikule kuulunud kinnistu ja sõiduauto võõrandamistehingute puhul esinevad õiguslikud alused tagasivõitmise hagi esitamiseks. Nimetatud tagasivõitmiste majanduslik perspektiiv vajab aga halduri hinnangul täiendavat analüüsi. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. 3

§ 91

lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku summas 630.00 eurot (lisandub käibemaks 126.00 eurot).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 630.00 eurot (lisandub käibemaks 126.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud summas 36.00 eurot (lisandub käibemaks 07.20 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud osas jäävad halduri tasu ja kulud pankrotivara kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 4