Obsah (8)

§ 75§ 78§ 424§ 65§ 121§ 64§ 68§ 76

1-18-690 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-690 (17233001576) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov A

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Anton Savin tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 16.08.2019 ning määrata ta katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 1-18-690 Kohaldada Anton Savini suhtes käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2, 21 ja 4 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Anton Savini vangistusest vabastamisest. Mõista Kr

MS § 180 lg 1 ja 3 alusel Anton Savinilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 60 (kuuskümmend) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 12.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Savini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2018 otsusega tunnistati Anton Savin süüdi

§ 424

(alates 01.11.2017 kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi, 17.09.2017 episood) järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati Anton Savini vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.09.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 5 kuud vangistust ning mõisteti Anton Savinile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta vangistust. Tunnistati Anton Savin süüdi

§ 424

lg 2 (05.11.2017 episood) järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati Anton Savin süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Anton Savinile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati Anton Savinit vangistusega 1 aasta. Suurendati

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.09.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud vangistust) võrra ning mõisteti Anton Savinile liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liideti 1-aastane vangistus 1-aastase 5-kuulise vangistusega ja mõisteti Anton Savinile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta 5 kuud vangistust. Arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2017 kuni 2 1-18-690 06.11.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti Anton Savinile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistusliku karistuse kandmise tähtaega arvestati alates karistuse kandmisele asumisest, s.o 19.03.

1. Kohtuotsus jõustus 20.02.
3. Kinnipidamisasutuses Anton Savini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on ta ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb joobunud olekus auto juhtimisel ilma selleks autojuhiluba omamata liiklusohtliku olukorra tekitamise võimalikkuses, kehalises väärkohtlemises (füüsilises vägivallas). Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ning konflikti olukordades. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Anton Savin vabastada tingimisi enne tähtaega, kohustada teda täitma lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi katseajal;

§75

lg 2 p 21 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Määrata süüdimõistetule katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 16.08.2019 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma kirjalikus 16.04.2019 arvamuses vanglaga ning toetab samuti Anton Savini ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Anton Savini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Anton Savin jäi 18.04.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta plaanib asuda elama koos vanematega ning käia tööl ja tasuda võlgnevuse 1502 eurot. Tema igakuine sissetulek B OÜ-s oleks ligikaudu 600-800 eurot kuus. Ta loodab, et seekord ta muutub paremaks ja enam seda ei kordu. Ta plaanib töötada, last kasvatada ja juba eakaid vanemaid hooldada. Ta ei plaani endise elukaaslase E S suhteid taastada. Tulevikus ta ei planeeri tarvitada alkoholi, aga enesekindluse tundeks planeerib lasta kodeerida ennast. Ta oli varem kodeeritud ja ta ei joonud peaaegu 1, 5 aastat. Narkootikumid ei ole tema huvi. Käesoleval ajal ta kellegagi neist ei suhtle, ainult vanematega ja ühe sõbraga, kes ei ole kordagi istunud ega karistatud. Tema riigikeele oskuse tase on minimaalne. Ta ei tea miks, aga ei saa seda ära õppida. Ta üritas vanglas õppida riigikeelt, aga see ei läinud korda ja selleks, et mitte hõivata kohta ta loobus sellest. Kui vanglal oleks talle tööd pakkuda ta ei keelduks tööst ja oleks valmis töötama vanglas. Ta tunnistab oma süüd. Pärast vanglast vabanemist esiteks ta läheb tööle, teiseks saab juhiload, ostab auto ja pärast hakkab koguma raha enda korterile. Tal on tütrega soojad suhted, iga päev helistab talle. Ta on nõus täitma käitumiskontrolli. Ta enda jaoks leidis palju sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest. Teda on varasemalt vabastatud enne tähtaegselt ja ta suutis edukalt läbida katseaja tol korral.
3. Kaitsja toetas Anton Savini soovi vabaneda enne tähtaegselt. Kaitsja leiab, et iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu peamised probleemid on alkohol, vägivalla risk ja narkootikumide tarvitamine. Anton Savin selgitas, et ta ei suhtle enda endise elukaaslasega, kelleks on E S. Seega kaitsja seisukohal selline risk on maandatud. Aga isiku peamine probleem on alkohol, kui ta tarvitab alkoholi, siis muutub agressiivsemaks ja Anton Savin lubas, et ta kodeerib end alkoholi vastu. Ta tunnistab oma süüd ja ei soovi rohkem alkoholi tarvitada, kuna see tekitab 3 1-18-690 suuri probleeme tema elus. Teised riskid on kaitsja arvates väga vähesed. Siin on märgitud, et ta tarvitas viimati narkootikume 2008 ja kaitsjal praegu puudub võimalus seda kontrollida. Iseloomustuses on kirjas, et A. Savin proovis amfetamiini 9 aastat tagasi, mis on päris ammu. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Anton Savini tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2018 otsusega tunnistati Anton Savin süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3, § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 64lg 1 alusel 1 aastase ja 5 kuu pikkune vangistus.

Vangistusliku karistuse kandmise tähtaega arvestati alates karistuse kandmisele asumisest, s.o 19.03.2018. 11.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Anton Savin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 13.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 4 1-18-690 14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi A. Savinil ei ole.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks A. Savini käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja ka see, et alates 30.05.2018 - 28.02.2019 töötas ta Viru Vanglas teise kinnipeetava isikliku abistajana. Töötegemisega hõivatus ja pakutud tööga mittepirtsutamine on kohtu hinnangul üheks selliseks asjaoluks, mis aitab kinnipidamisasutusest vabanemisel püsida õigel rajal. Ka kohtuistungil kinnitas A. Savin, et ta oleks nõus vanglas töötama ka käesoleval hetkel kui talle tööd pakutakse. Nimetatu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et süüdimõistetu on võimeline vabaduses olles teenima ametlikku tulu ja ennast ära elatama. Seda kinnitab ka see, et tal on varasemast ajast olemas ametliku töö tegemise kogemus.
3. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt perioodil 02.05.2018-13.06.2018 läbis Anton Savin sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Iseloomustuse kohaselt A. Savin on nõustunud, et alkohol tekitas probleeme tema elus ning on vaja muuta alkoholi tarvitamist, võimalus üldse loobuda sellest. Isik tunneb oma riskifaktoreid ja kuidas nendega toime tulla. Ka kohtuistungil kinnitas Anton Savin, et ta on valmis laskma ennast kodeerida ja varasemalt on ka kodeerimine ennast õigustanud. Kohus tahab uskuda, et süüdimõistetu peab enda sõna, sest on ilmselge, et tema puhul kutsub just alkoholi tarvitamine esile kriminaalse käitumise.
4. Arvestades ülaltoodud andmeid A. Savini käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab ka see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ka tema suhtes koostatud individuaalne täitmiskava on peaaegu täidetud. Riigikeele oskuse osas pole tema sõnul toimunud kinnipidamisasutuses märkimisväärset edasiminekut, kuid arvestades talle vabaduses pakutava töö sisu, siis ei ole ka eeltoodu takistuseks töö korrektseks teostamiseks. Kohtul puudub alus kahelda süüdimõistetu poolt välja toodus, mille kohaselt ta üritas õppida riigikeelt, aga see ei läinud korda. Arvestades süüdimõistetu vanust ei pruugigi uue keele omandamine olla lihtne ülesanne ja üles tuleb näidata järjepidevust, mida on võimalik ka vabaduses olles teha. 5 1-18-690
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ta on üle ühe aasta pikkuse perioodi jooksul allunud vanglas kehtivatele reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et A. Savin teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
6. Kohus leiab, et Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustatava elutingimused vabaduses on head, kuna tal on olemas kindel eluase, kus ta hakkab elama koos vanematega ning talle on tagatud ka töökoha olemasolu. Nimelt nähtub eeltoodud iseloomustusest, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Savin elama asuda aadressile XXX. Korter kuulub tema vanematele. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Kommunaalmaksete osas võlgnevusi ei ole. Hetkel elavad sellel elamispinnal isiku vanemad. Kohtuistungil selgus, et A. Savin on ka varasemalt elanud täiskasvanuna koos enda vanematega ning kohtul puudub alus kahelda selles, et see koosoleku toimib.
7. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et alates 09.09.2011 töötas A. Savin AS-s N raudbetoontoodete vormijana, tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. A. Savinil on vajaminev töökogemus ning ta on rahul oma valikutega. Pikaajalisi töötuse perioode esinenud ei ole, kaua aega tagasi on olnud Töötukassas arvel. A. Savinil oli regulaarne püsiv sissetulek. Hetkeseisuga on hinnang oma majanduslike võimaluste üle on realistlik ning ei vaja abi rahaasjade korrastamisel, kuid varasemalt on toime pannud vargusi. Vajaduse korral toetavad teda materiaalselt ka vanemad, kuna elavad kõik koos. Äriregistri andmetel on isik olnud juhatuse liige E OÜ-s ja seal ka töötanud, maksuvõlad puudusid. K-raha andmetel on isikul seisuga 20.03.2019 nõudeid summas 1502 eurot. Isiku sõnade kohaselt töötas vahetult enne vangistust E. Kriminaalhooldaja informatsiooni järgi on vabanemisel isikul võimalus tööle asuda B OÜsse. Ettevõtte esindaja D Z kinnitas telefonivestlusel kriminaalhooldusametnikuga, et Anton Savin võetakse vabanemisel tööle, kuna kinnipeetav on varasemalt töötanud antud firmas ja teda seal tuntakse. (garantiikiri olemas).
8. Lisaks püsiva elu- ja töökoha olemasolule on süüdimõistetul olemas ka vabaduses vanemate tugi ning kohtul ei ole alust kahelda ka A. Savini ütlustes, et ta on jätkanud suhtlust enda tütrega. Seega on süüdimõistetul olemas vabaduses olles lähedaste isikute toetus, mis peaks aitama kaasa tema ühiskonda resotsialiseerumisele.
9. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et eeltoodud kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on A. Savin vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht, lähedaste toetus ning vabanemisel on tal võimalus tööle asuda B OÜ-sse. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
10. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
11. A. Savini iseloomustus näitab, et ta on katkestanud põhihariduse ja kutse omandamise. Viimase vestluse käigus selgus, et Anton Savin on lõpetanud pooleli olevad koolid. A. Savini sõnade kohaselt on tal keskharidus ning on lõpetanud Narva
12. Kooli. On omandanud ehitajamaaleri eriala ja suhtub positiivselt enesetäiendamisse. 6 1-18-690
13. Karistusregistri andmetel on A. Savinil kolm kehtivat kriminaalkaristust, kuriteod on eriliigilised. Varasemalt karistatud varguste, kelmuse, autode ärandamise, mootorsõiduki joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimane kuritegu on joobes juhtimine ning vägivalla kuritegu. Seega tema puhul on kõige suuremaks riskifaktoriks see, et vabaduses olles tarvitab ta alkoholi, mis toob kaasa kuritegeliku käitumise. Savini sõnul on pöördunud veel abielus olles narkoloogi poole - Esperaal kehtivusega 1 aasta, kuid pidas vastu 8 kuud. Tunnistab, et keerulistes situatsioonides hakkas alkoholi kuritarvitama. Kohtuistungil A. Savin teatas, et plaanib lasta ennast kodeerida. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine on olnud talle kasulik, kuna ta enda jaoks leidis palju. Kohus leiab, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta peab enda sõna ning ka

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks sellele kaasa aitama.

1. Eelpool tulevate andmete alusel on kohtu hinnangul A. Savini tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. A. Savini ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et A. Savin on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et A. Savini puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ning töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Anton Savin peaks olema motiveeritud alkoholi mitte tarvitama, kuna tal on kogemus olemas, milleni see võib viia. Arvestades ka läbitud sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“, siis ka see peaks suurendama seda tõenäosust, et A. Savin ei naase kuritegeliku eluviisi juurde.
2. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
3. Kohus leiab, et A. Savinile tuleb määrata katseaeg kuni tema karistuse lõpuni, s.o 16.08.2019 kohustades teda täitma ka järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi,

§75

lg 2 p 21 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. A. Savin teatas, et on nõus täitma eeltoodud kohustusi, mis näitab, et need on tema hinnangul täidetavad ja ei ole liialt koormavad.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et A. Savini poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et A. Savin on korduvalt varasemalt viibinud kinnipidamisasutuses. Paratamatult vanuse lisandumisega kaasneb ka elukogemus ning arvestades käesoleval juhul ka süüdimõistetule tagatud soodsaid elutingimusi vabaduses olles, siis käesoleval juhul kõik räägib selle kasuks, et A. Savinile on põhjendatud anda võimalus näidata, et ta suudab edaspidi elada enda elu selliselt, et õiguskaitseorganitel pole alust teha tema käitumisele etteheiteid.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Anton Savini karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud kontrollnõuded.

7 1-18-690 Kaitsjatasu taotluse lahendus 32. Kohtuistungil osales süüdimõistetu A. Savini kaitsja Ilya Zuev. Kohus rahuldab kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 60 eurot pidades seda põhjendatuks. Vastavalt seadusele tuleb kõnealune menetluskulu A. Savinilt välja mõista. Kohus leiab, et A. Savinile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8