← Eesti

2-18-645/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-645 Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX avaldus täitmise pikendamiseks täiteasjas nr 034/201/2190 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.05.2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad XX määruskaebus Menetluse liik Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mati Senkel Puudutatud isik 1: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauno Tark Puudutatud isik 2: kohtutäitur Kristiina Feinman Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 21.05.2018 määrus muutmata.
  2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
  3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
  4. XX (avaldaja) esitas 14.01.2018 avalduse (täpsustatud 19.01.2018) täitmise pikendamiseks täiteasjas nr 034/2017/2190 kuni 30.04.
  5. Avalduse kohaselt saatis kohtutäitur avaldajale 04.12.2017 täitmisteate, mille kohaselt toimub 18.01.2018 kell 13.00 kinnisasja valduse äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine. Kinnisasi on avaldaja elukoht, millel asuva hoone on ta ise ehitanud. Avaldaja kinkis kinnistu oma kasupojale, kes lubas, et avaldaja võib seal elada elu 1

(3)lõpuni. Kasupoeg müüs kinnistu avaldaja eest salaja ning 26.07.2017 kohtuotsuse kohaselt pidi avaldaja oma kodust lahkuma. Kohtutäitur määras uueks väljatõstmise ajaks 08.02.
  1. Avaldajal oli kokkulepe oma vennaga, kes lubas tal kasutada oma suvilat, kus puudus vesi, küte jne. Avaldaja palus pikendada täitemenetlust kuni 30.04.2018, et muuta venna maja elamiskõlblikuks ja kinnistu valdus vabastada.
  2. YY (puudutatud isik 1) leidis, et täitemenetluse pikendamise eeldused ei ole täidetud ja avaldus oli põhjendamatu. Puudutatud isik 1 kanti kinnistusraamatusse XXX talu omanikuna 10.02.
  3. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-16-16184 tuvastati, et avaldaja valdab XXX talu õigusliku aluseta. Avaldajal puuduvad erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid pikendada täitmist. Avaldaja on olnud pikka aega teadlik kohustusest vabastada temale mittekuuluv ja õigusliku aluseta vallatav kinnisasi. Puudutatud isik 1 pakkus enne kohtusse pöördumist avaldajale võimalust vabastada kinnistu avaldajale sobival ajal. Avaldaja kinnistut ei vabastanud, vaid pidas kohtueelseid läbirääkimisi pahatahtlikult sooviga venitada valduse üleandmist.
  4. 16.05.2018 loobus XX esitatud avaldusest. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  5. Maakohus võttis 21.05.2018 avaldusest loobumise vastu, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.
  6. Kuna asja materjalidest nähtuvalt loobus avaldaja avaldusest seetõttu, et ta on menetluse käigus ise vaidlusaluse kinnistu vabastanud, siis jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja selle põhjendused
  7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning jätta need poolte endi kanda.
  8. Kuna lahend tehti puudutatud isiku 1 huvides, oleks menetluskulud tulnud TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta puudutatud isiku 1 kanda. Puudutatud isik 1 käitus pahatahtlikult, kui teatas 10.04.2018 e-kirjas, et ta ei ole nõus vabatahtlikult valdust vastu võtma, kuna asjas on algatatud täitemenetlus ning seetõttu peab kohtutäitur täitemenetlusega jätkama, vaatamata sellele, et avaldaja oli 09.04.2018 valmis valduse puudutatud isikule 1 üle andma. Puudutatud isiku 1 pahatahtlikkus väljendus selles, et ta ei kasutanud pärast avaldaja avaldusest loobumisest teada saamist TMS § 48 lg 1 p-s 2 sätestatud õigust täitemenetluse lõpetamiseks kirjaliku dokumendi esitamiseks. Sellega suurendas puudutatud isik 1 avaldaja menetluskulusid.
  9. Asjas tuleks kohaldada TsMS § 162 lg
  10. Menetluskulude avaldajalt väljamõistmine on eriti ebaõiglane, kuna tsiviilasja 2-16-16184 lõpplahendi jõustumisega kaotas avaldaja kogu oma vara ja peab maksma 3550 eurot menetluskulusid. Lisaks on avaldaja töövõimetu isik, kelle ainsaks sissetulekuks on pension. Menetluse edasine käik
  11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  12. Puudutatud isik 1 vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 2
(3)Määruse põhjendused
  1. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes osas, milles see on määruskaebuses vaidlustatud, s.t osas, milles jagati menetluskulud.
  2. Maakohus on õigesti asjaolusid kaaludes jätnud TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 4 järgi menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et lahend tehti puudutatud isiku 1 huvides. Avaldus oli esitatud avaldaja huvides, et TMS § 45 alusel tema suhtes toimuvat täitmist pikendada. Avaldaja poolt avaldusest loobumine seetõttu, et ta oli täitnud nõude, ei anna alust teha järeldust, et lahend tehti puudutatud isiku 1 kasuks. Kolleegium märgib, et käesoleva menetluse toimumisega on avaldaja sisuliselt oma eesmärgi saavutanud ja kohtutäituri määratud tähtajal toimingut ei tehtud.
  3. TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 162 lg 4 alusel saab menetluskulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda jätta, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks alust. Ainuüksi avaldaja väidetav majanduslik olukord ei anna alust järelduseks, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 mõttes, mis annaks alust määrata maakohtust erinevalt menetluskulude jaotuse. Avaldaja väide, et sissenõudja keeldus temalt valdust vastu võtmast on konkretiseerimata. Avaldaja esindaja 09.04.2018 e-kirjast selliseid asjaolusid ei selgu. Kuna toimus täitemenetlus avaldaja vastu tehtud lahendi täitmiseks, siis tuli avaldajal kinnisasja valdus üle anda kohtutäiturile.
  4. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus vaidlustatud määruses menetluskulude suurust kindlaks ei määranud, mistõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata TsMS § 177 lg 2 järgi maakohtul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.