← Eesti

2-18-3769/23

Obsah (6)§ 638§ 637§ 405§ 442§ 639§ 150

Tsiviilasi nr: 2-18-3769 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-18-3769 Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu

§ 638

lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 2¹ alusel keelduda.

6.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 1504 eurot ja viivise 95,27 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses määras arvestatud viivise tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületanud 2000 eurot, samuti ei ületanud hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

7.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas

§ 442lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas

§ 637lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Menetluskulude suurust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 8.

§ 639

lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb sama põhimõtte kohaselt jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisel apellandi (kostja) kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale (hagejale) vastamiseks, siis hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. 9. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel on apellandil õigus

§ 150

lg 1 p 2 järgi saada tagasi tasutud riigilõiv.

§ 1503

(4)Tsiviilasi nr: 2-18-3769 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 10.

§ 638

lg 10 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.