Obsah (6)

§ 74§ 424§ 274§ 64§ 68§ 75

Kriminaalasi nr 1-18-4926 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 14. veebruar 2019. a Kriminaalasja number 1-18-4926 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaave

§ 74

lg 4 alusel pöörata täitmisele Liilia-Rebekka Veerikule Tartu Maakohtu 19.06.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4926 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 3 (kuud) 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Liilia-Rebekka Veeriku vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Liilia-Rebekka Veerikule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
2. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 19.06.
3. a otsusega mõisteti Liilia-Rebekka Veerik süüdi

§ 424

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust, ja

§ 274

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Liilia-Rebekka Veerikule liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Liilia-Rebekka Veeriku eelvangistuses viibitud 3 päeva (16.04.

1. a kuni 18.04.
2. a) karistusaja hulka. Liilia-Rebekka Veeriku kandmata karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Liilia

Rebekka Veerik ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel määrati Liilia-Rebekka Veerikule käitumiskontrolli ajaks lisakohustustena mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Liilia-Rebekka Veerikule lisakohustusena registreerida ennast alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus 05.07.

1. a. 07.01.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Liilia-Rebekka Veeriku kohta. Ettekande kohaselt rikkus Liilia-Rebekka Veerik 16.12.
3. a kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politsei- ja Piirivalveameti 19.12.
4. a vastuskirjast nähtub, et 16.12.
5. a registreeriti juhtum, kus omavahelise tüli käigus lõi joobes Liilia-Rebekka Veerik joobes xxxxxxxxxxxxx vastu nägu. Kuna mehel oli silma allxxxxxxxxxxxxxxxxx, toimetas kiirabi mehe traumapunkti esmaabi saamiseks. Agressiivne ja joobes Liilia-Rebekka Veerik toimetati kainenema. Kuna kumbki osapool menetluse alustamist ei soovinud, siis menetlust ei alustatud. Vastuskirjale lisatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et Liilia-Rebekka Veerikul tuvastati alkoholijoove – 0,98 mg/l. 18.12.
6. a kirjutas Liilia-Rebekka Veerik seletuse, mille kohaselt oli ta seitse päeva tööl olnud ja otsustas puhkepäeval ühe õlu juua. Kuid kuna ta läks mehega tülli, siis tarvitas ta planeeritust rohkem alkoholi. Ettekande kohaselt algas Liilia-Rebekka Veeriku kriminaalhooldus 05.07.
7. a. Kokku on lepitud 15 registreerimisaega. Liilia-Rebekka Veerikuga on kohtutud 12-l korral (23.07.
8. a ja 15.10.
9. a muutis Liilia-Rebekka Veerik kohtumise aega seetõttu, et ta pidi tööle minema ning 07.09.
10. a muutis ametnik registreerimisaega töökorraldusest tulenevatel põhjustel). Liilia-Rebekka Veerik on kahel korral registreerimisele ilmunud alkoholijoobes. 16.07.2018.a teostati alkoholi tarvitamise kontroll, millega tuvastati joove – 1,044 mg/l. Liilia-Rebekka Veerik selgitas, et oli eelneval päeval sõbranna sünnipäeval alkoholi tarvitanud. 19.11.
11. a tuvastati joove – 0,320 mg/l. Liilia-Rebekka Veeriku sõnul sai ta üle pika aja kokku sõbrannaga, kellega natukene alkoholi tarvitas. Mõlemal korral on Liilia-Rebekka Veerikule kohustuse rikkumise eest tehtud hoiatus (24.07.
12. a ja 20.11.
13. a). Ülejäänud alkoholi tarvitamise kontrollide tulemused on olnud negatiivsed (24.07.
14. a, 06.08.
15. a, 12.09.
16. a, 17.12.
17. a). 16.10.
18. a allkirjastas Liilia-Rebekka Veerik hoolduskava, milles üheks planeeritud tegevuseks oli programmi „Eluviisitreening“ läbimine. Esimene programmitund oli planeeritud 17.01.
19. a. SA-sse Tartu Ülikooli Kliinikum tehtud päringu vastusest nähtub, et Liilia-Rebekka Veerik on pöördunud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vastuvõtule 10.08.
20. a, 2 17.08.
21. a, 28.08.
22. a, 14.09.
23. a, 05.10.
24. a ja 19.10.
25. a. Lisaks on ta osalenud programmi raames ka päevaravil 26.09.
26. a kuni 01.10.
27. a ning statsionaarsel ravil 21.09.
28. a kuni 25.09.
29. a. Liilia-Rebekka Veeriku sõnul on ta mõnel korral vastuvõtule minemata jätnud, kuid teavitanud sellest eelnevalt arsti. Lisaks on Liilia-Rebekka Veerik ametnikule öelnud, et ta ei ole määratud raviskeemi täielikult järginud: peamiselt seetõttu, et ta on alkoholi tarvitanud ja tabletid alkoholiga kokku ei sobi, kuid tal ei ole olnud ka piisavalt vahendeid, et ravimeid välja osta. 02.01.
30. a esitas Liilia-Rebekka Veerik avalduse, mille kohaselt on ta nõus võtma endale kohustuse alkoholismivastase raviga jätkamiseks ning määratud raviskeemi järgimiseks. Kriminaalhooldusametnik tegi erakorralises ettekandes ettepaneku määrata Liilia-Rebekka Veerikule

§ 75

lg 4 alusel kohustuseks alkoholismivastasele ravile allumise ja arstide poolt määratud raviskeemi järgimise. Kohus arutas erakorralist ettekannet 11.02.

1. a kohtuistungil. Kriminaalhooldaja loobus erakorralises ettekandes tehtud ettepanekust ja taotles karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja selgitas, et Liilia-Rebekka Veerik pöördus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx a. 01.02.
2. a sai ta haiglast välja, kuna haiglas oli gripiepideemia. 07.02.
3. a tuli Liilia-Rebekka Veerik sotsiaalprogrammi tundi ja oli alkoholijoobes. Ta arvati programmist välja. Liilia-Rebekka Veerik selgitas, et alkoholi tarvitas ta 06.02 õhtul ja seda seetõttu, et tal on probleem, ta tunnistab seda. Liilia-Rebekka Veerikul on plaan enam mitte alkoholi tarvitada. Varem ei ole ta seda plaani võtnud, kuna ta ei tunnistanud, kui tõsine see olukord on. Elukaaslase abiga teostab ka plaani mitte tarvitada alkoholi – kui elukaaslane ei joo, siis ei joo tema ka. Liilia-Rebekka Veerik kahetseb väga, et on alkoholi tarbinud. Ta loodab, et nüüd läheb paremaks ja ta ei tarvita enam üldse. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Liilia-Rebekka Veerik rikkunud korduvalt talle Tartu Maakohtu 19.06.2018. a otsusega

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Liilia-Rebekka Veerikul on tuvastatud alkoholijoove 16.07.

1. a ja 19.11.
2. a, mille eest on talle tehtud ka hoiatused. Sellele vaatamata on Liilia-Rebekka Veerik rikkunud 16.12.
3. a taaskord kohustust mitte tarvitada alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati Liilia-Rebekka Veeriku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,98 mg/l kohta. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt toimetati Liilia-Rebekka Veerik kainenema, kuna temast lähtus oht teistele isikutele. 18.12.
4. a seletuses tunnistab Liilia-Rebekka Veerik alkoholi tarvitamist ja selgitab, et ta oli seitse päeva järjest tööl ning puhkepäeval otsustas juua ühe õlu. Kuna Liilia-Rebekka Veerik läks mehega tülli, siis tarvitas ta alkoholi planeeritust rohkem. 3 Lisaks sellele on Liilia-Rebekka Veerik rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ka ajal, kui kohtu menetluses on olnud erakorraline ettekanne. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati 07.02.
5. a alkoholisisaldus LiiliaRebekka Veeriku väljahingatavas õhus 0,46 mg/l kohta. Liilia-Rebekka Veerik läks nimetatud päeval sotsiaalprogrammi, aga seoses alkoholijoobega arvati ta sotsiaalprogrammist välja. Kohtuistungil selgitas Liilia-Rebekka Veerik, et tal on palju võlgnevusi ja alkohol aitab tal vahepeal unustada. Kohtuniku hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Liilia-Rebekka Veeriku puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Liilia-Rebekka Veeriku suutmatuse tõttu tulemuslikult oma alkoholisõltuvusega tegeleda. Tartu Maakohtu 19.06.
6. a otsusega anti Liilia-Rebekka Veerikule võimalus kanda karistus vabaduses, kuid muuhulgas tingimusel, et ta ei tarvita alkoholi. Liilia-Rebekka Veerik ei ole senini suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. Siinkohal on kohtu arvates oluline, et esimese rikkumise pani Liilia-Rebekka Veerik toime vähem kui 2 nädala möödudes (s.o 16.07.
7. a) otsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul on positiivne, et Liilia-Rebekka Veerik tunnistab alkoholisõltuvust ja on pöördunud ka spetsialistide poole ning on läbinud korduvalt ka ravi. Sellele vaatamata ei ole aga LiiliaRebekka Veerik suutnud alkoholi tarvitamist lõpetada. Eriti oluliseks peab kohus, et viimati viibis Liilia-Rebekka Veerik statsionaarsel ravil 28.01.
8. a ja sai haiglast välja 01.02.
9. a, kuid juba 07.02.
10. tuvastati tal alkoholijoove. Liilia-Rebekka Veerik selgitas, et alkoholi tarbis ta 06.02.
11. a õhtul. Seega ei omanud Liilia-Rebekka Veeriku suhtes ka järjekordselt läbitud statsionaarne ravi mingisugust toimet, kuna 5 päeva pärast haiglast tulemist jätkas ta alkoholi tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ja seda ennekõike Liilia-Rebekka Veeriku ükskõikse suhtumise tõttu. Kohtu hinnangul puudub Liilia-Rebekka Veerikul siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalusest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Liilia-Rebekka Veeriku suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et LiiliaRebekka Veeriku suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Liilia-Rebekka Veerikule Tartu Maakohtu 19.06.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4926 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4